Käsiraamat kohaliku omavalitsuse keskkonnaspetsialistile

Planeerimisseadus võimaldab seada kitsendused, jättes valdavalt täpsustamata, mis laadi kitsendusi silmas on peetud. Erandiks on planeerimisseaduse § 75 lõike 1 punktis 21 toodud võimalus, kus on väga konkreetselt öeldud, millisel juhul saab tingimusi seada lageraie langi suurusele ja raievanusele: „asula või ehitiste kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele piirangute seadmine“.

Metsaseadus lisab aga planeerimisseaduses toodud võimalustele ka kohustuse:

§ 231. Keskkonnaseisundi kaitseks määratud metsa majandamine

„Planeeringuga asula või elamu kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks määratud metsa majandamisel võib kohaliku omavalitsuse üksus kokkuleppel maaomanikuga planeeringuga seada piiranguid uuendusraie tegemisel raieliigile ning lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele.“

Metsaseaduse § 231 sõnastus on peaaegu samasugune nagu planeerimisseaduse § 75 lõike 1 punkti 21 sõnastus. Nagu paljudes teisteski valdkondades, selgub lõplik tõde eri seaduste koostoimes. Seega peab planeeringuga metsade majandamisele kitsenduste seadmisel arvestama maaomanikega ja mõistlik on need kokkulepped teha ja läbirääkimised pidada planeeringu koostamise ja avalikustamise käigus.

Millele tuleks tähelepanu pöörata?

• Metsade majandamisele on võimalik planeeringuga seada kitsendusi, kuid see nõuab maaomaniku nõusolekut.
• Metsade majandamisele seatud kitsendus peab olema sõnastatud arusaadavalt ja konkreetselt.
• Tänased IT-lahendused vajavad n-ö masinloetavat sisendit ehk kitsenduste kaardikihti.

•  Metsaregister kasutab kohalike omavalitsuste üldplaneeringutega seatud kitsenduste kaardikihti Maa- ja Ruumiameti kitsenduste portaali kaudu, mis on seotud infosüsteemiga PLANK