Kaitsekorralduskavade kinnitamise teated

Keskkonnaamet kinnitas 24. märtsi 2026. a korraldusega nr 1-3/26/67 Kirmsi loodusala (Kirmsi looduskaitseala) kaitsekorralduskava, millega saab tutvuda siinse teate allosas.

Kirmsi loodusala asub Põlvamaal Räpina vallas. Loodusala pindala on ca 283 ha. Kirmsi loodusala peamiseks väärtuseks on soo- ja metsakooslused, mis on elupaigaks ka mitmetele liikidele (kollane kivirik, soohiilakas, limatünnik, kanakull).

Kaitsekorralduskava on rakenduslik tegevusplaan, milles kirjeldatakse ala kaitse-eesmärgiks olevaid loodusväärtusi, nende mõjutegureid ja kaitsemeetmeid ning koostatakse tegevustabel.

Lisainfo: Maarja Annuk, Maarja.Annuk@keskkonnaamet.ee

Keskkonnaamet kinnitas 7. jaanuari 2026. a korraldusega nr 1-3/26/7 Vinni-Pajusti loodusala ja maastikukaitseala kaitsekorralduskava. Kavaga saab tutvuda siinse teate allosas.

Vinni-Pajusti loodusala ja maastikukaitseala paikneb Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas Vinni ja Pajusti alevikus. Kaitseala põhieesmärgiks on kaitsta kaitsealuseid liike, tammikut, karstiala ja loodusdirektiivi I lisa elupaikasid. Vinni-Pajusti maastikukaitseala kuulub Vinni-Pajusti loodusalana üleeuroopalisse Natura 2000 võrgustikku.

Kaitsekorralduskavas kirjeldatakse ala kaitse-eesmärgiks olevaid loodusväärtusi, nende mõjutegureid ja kaitsemeetmeid ning koostatakse tegevustabel. Vajalike tegevuste juurde on tabelisse märgitud tõenäoline läbiviimise aeg. Vinni-Pajusti loodusala ja maastikukaitseala kaitsekorralduskava koostatakse tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja uuendatakse põhjendatud juhtudel väärtuste kaitse tagamise eesmärgil lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uue inventuuri andmetest.

Lisainfo: Lissel Tanni, lissel.tanni@keskkonnaamet.ee

Keskkonnaamet kinnitas 6. novembri 2025. a korraldusega nr 1-3/25/367 Anne loodusala kaitsekorralduskava. Kavaga saab tutvuda siinse teate allosas. Anne loodusala paikneb Tartu linnas. Loodusala eesmärgiks on taimeliikide kaitse.

Kaitsekorralduskavas kirjeldatakse ala kaitse-eesmärgiks olevaid loodusväärtusi, nende mõjutegureid ja kaitsemeetmeid ning koostatakse tegevustabel. Kaitsekorralduskava koostatakse tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja uuendatakse põhjendatud juhtudel väärtuste kaitse tagamise eesmärgil lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uue inventuuri andmetest.

Anne loodusalal on oluline püsivalt niite hooldada, vajadusel parandada liikide kasvukohti ja tegeleda aktiivselt võõrliikide tõrjega.

Lisainfo: Kaidi Erik, 5666 4780, kaidi.erik@keskkonnaamet.ee

Keskkonnaamet kinnitas 10. juuli 2025. a korraldusega nr 1-3/25/255 Andressaare loodusala ja korraldusega nr 1-3/25/254 Kaasiku loodusala kaitsekorralduskava. Kavadega saab tutvuda siinse teate allosas.
Mõlemad loodusalad paiknevad Jõgevamaal. Loodusalade eesmärgiks on puisniitude kaitse.
Kaitsekorralduskavas kirjeldatakse ala kaitse-eesmärgiks olevaid loodusväärtusi, nende mõjutegureid, kaitsemeetmeid ning vajalikke tegevusi. Kaitsekorralduskavad koostatakse tähtajatult. Kavad vaadatakse üle ja uuendatakse põhjendatud juhtudel väärtuste kaitse tagamise eesmärgil lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uue inventuuri andmetest.
Kaasiku ja Andressaare loodusalad paiknevad tervenisti eramaadel ja neil on oluline jätkata pärandniidu hooldamist. Aladele külastuskorralduslikku infrastruktuuri ei planeerita.
Lisainfo: Kaidi Erik, 5666 4780, kaidi.erik@keskkonnaamet.ee

Kinnitatud Laisi metsise püsielupaiga (Misso linnuala) kaitsekorralduskavaga saab tutvuda siinse teate allosas. Laisi metsise püsielupaik ja osa natura linnualast paikneb Võru maakonnas Rõuge vallas Laisi külas. Püsielupaiga ja linnuala eesmärgiks on kaitsta kaitsealust liiki metsist.

Kaitsekorralduskavas on kirjeldatud ala kaitse-eesmärgiks olevaid loodusväärtusi, nende mõjutegureid ja kaitsemeetmeid ning koostatakse tegevustabel. Kaitsekorralduskava koostati tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja uuendatakse põhjendatud juhtudel väärtuste kaitse tagamise eesmärgil lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uue inventuuri andmetest.

Laisi metsise püsielupaik on valdavalt kaetud metsakooslustega, mille kaitse tagatakse läbi loodusliku arengu. Kavaga planeeritavate tegevuste hulgas on metsaelupaikade inventuur, kuna olemasolevad andmed on vananenud. Samuti on vajalik uurida kraavituse mõju olulisust. Kaitsealale külastuskorralduslikku infrastruktuuri ei planeerita.

Lisainfo: Kerttu Elm 5689 3674, kerttu.elm@keskkonnaamet.ee

Keskkonnaamet kinnitas 18. juuli 2024 korraldusega nr 1-3/24/434 Leppoja looduskaitseala ja Leppoja loodusala kaitsekorralduskava. Kavaga saab tutvuda siinse teate allosas.

Leppoja looduskaitseala, mille koosseisu kuulub Leppoja loodusala, asub Viljandi maakonna Viljandi valla Tohvri küla territooriumil. Leppoja looduskaitseala pindala on 378 ha. Valdavalt on kaitseala kaetud metsakooslustega. Kaitseala keskosas asub 6 ha suurune Tohvri soo.
Leppoja looduskaitsealal kaitstakse elupaigatüüpe: vanad loodusmetsad (9010*), vanade laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud (9050), looduslikus seisundis rabad (7110) ja soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080) ning II kategooria kaitsealust taimeliiki kaunist kuldkinga.

Kaitsekorralduskavaga kirjeldatakse ala eesmärgiks olevaid loodusväärtusi, nende mõjutegureid ja kaitsemeetmeid ning vajalikke tegevusi. Peamised kaitsekorralduslikud tegevused on metsakoosluste kaitse läbi loodusliku arengu ja sookoosluse seisundi parandamiseks soost väljuva kraavi sulgemine. Kaitsealale külastuskorralduslikku infrastruktuuri ei planeerita.

Lisainfo: Meelis Suurkask, 516 4997, meelis.suurkask@keskkonnaamet.ee

Keskkonnaamet kinnitas 09.04.2024 korraldusega nr 1-3/24/173 Jalase loodusala (Jalase maastikukaitseala) kaitsekorralduskava.

Jalase maastikukaitseala asub Rapla maakonnas Rapla vallas Jalase, Koikse, Lipstu ja Palamulla külas ning Märjamaa vallas Kõrvetaguse, Ohukotsu, Riidaku ja Ülejõe külas. Jalase maastikukaitseala pindala on 2724,6 ha. Kaitseala on tsoneeritud üheks piiranguvööndiks ja viieks sihtkaitsevööndiks. Kaitseala on osa Harju lavamaast, mida iseloomustab maapinnalähedane paealuspõhi, karstinähtuste esinemine ning valdavalt tasane pinnamood. Kõrgemad paelavad vahelduvad sootasandikega, metsade ning mõningate niitudega.

Jalase maastikukaitseala kuulub Jalase loodusalana üleeuroopalisse Natura 2000 võrgustikku.

Kaitsekorralduskava on rakenduslik tegevusplaan, millega määratakse tegevused alal olevate loodusväärtuste säilitamiseks ja kaitsmiseks. Peamised planeeritavad kaitsekorralduslikud tegevused on loodusliku veerežiimi taastamine, loodusdirektiivi elupaikade inventuurid  ja poollooduslike koosluste taastamine ja hooldamine.

Lisainfo: Lissel Tanni, lissel.tanni@keskkonnaamet.ee

Keskkonnaamet kinnitas 21. märtsi 2024. a korraldusega nr 1-3/24/97 Pajaka-Vardi loodusala (Pajaka maastikukaitseala ja Pajaka-Vardi hoiuala) kaitsekorralduskava.

Kolmest lahustükist koosnev Pajaka maastikukaitseala asub Raplamaa lääneosas Märjamaa vallas Hiietse, Napanurga, Pajaka ja Russalu küla maadel. Maastikukaitseala pindala on 201 ha. Pajaka-Vardi hoiuala paikneb Hiietse, Napanurga ja Russalu küla maadel. Hoiuala pindala on 116 ha. Maastikuliselt ja elupaikade poolest moodustab hoiuala maastikukaitsealaga ühtse terviku. Kaitstavate alade peamine väärtus on looduslikus sängis voolav jõgi, selle luhad, sooalad ja kaldakõrgendikel kasvavad metsad ning puisniidud.

Pajaka maastikukaitseala ja Pajaka-Vardi hoiuala kuuluvad Pajaka-Vardi loodusalana üleeuroopalisse Natura 2000 võrgustikku.

Kaitsekorralduskava on rakenduslik tegevusplaan, millega määratakse tegevused alal olevate loodusväärtuste säilitamiseks ja kaitsmiseks. Peamised planeeritavad kaitsekorralduslikud tegevused on poollooduslike koosluste taastamine ja hooldamine.

Lisainfo: Anna Krete Kangur, anna.kangur@keskkonnaamet.ee

Keskkonnaamet kinnitas 28. detsembri 2023. a korraldusega nr 1-3/23/703 Muraste looduskaitseala kaitsekorralduskava.

Muraste looduskaitseala paikneb Harju maakonnas Harku vallas Meriküla ja Suurupi külas. Kaitseala põhieesmärgiks on Põhja-Eesti paekalda ja pangametsa kaitse. Looduskaitseala pindala on 141,3 ha. Muraste looduskaitseala kuulub Muraste loodusalana Natura 2000 võrgustikku.

Kaitsekorralduskava on rakenduslik tegevusplaan, millega määratakse tegevused alal olevate loodusväärtuste säilitamiseks ja kaitsmiseks. Peamised planeeritavad kaitsekorralduslikud tegevused on hallide luidete elupaiga hooldamine ja külastuskorralduslikud tööd. 

Lisainfo: Anna Krete Kangur, tel 5307 0362, anna.kangur@keskkonnaamet.ee

Luited Muraste looduskaitsealal. Foto: Riina Kotter 

Keskkonnaamet kinnitas Soomaa rahvuspargi, Soomaa loodusala ja Soomaa linnuala kaitsekorralduskava. Kavadega saab tutvuda siinse teate allosas.

Soomaa rahvuspark loodi 1993. aastal Vahe-Eesti suurte soode, lamminiitude, metsade, kaitsealuste liikide ning kultuuripärandi kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Rahvuspagi pindala on ligikaudu 40 000 ha, millest 51% katavad sooalad, 43% erinevad metsakooslused, 5% lamminiidud ja 1% põllumaad.

Soomaa rahvuspark on 1989. aastast rahvusvahelise tähtsusega linnuala (IBA). Lisaks kuulub rahvuspark 1997. aastast rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari alade hulka ning 2004. aastast loodus- ja linnualana üle-Euroopalisse kaitsealade võrgustikku Natura 2000.

Soomaa rahvuspargis kaitstakse 16 üle-Euroopalise tähtsusega elupaigatüüpi ja 10 liigi elupaika ning linnudirektiivis nimetatud 47 linnuliigi elupaika. Soomaa rahvuspargi territooriumil elab 44 liiki imetajaid. Rahvuspargi territooriumil on registreeritud 183 linnuliigi esinemine, neist 146 liiki on pesitsejad. Soomaa rahvuspargi territooriumil on registreeritud 539 soontaime-, 200 sambliku- ja 360 seeneliiki.

Kaitsekorralduskavas on välja toodud alal läbi viidud uuringud, kaitse-eesmärgiks olevad loodusväärtused, nende mõjutegurid ja kaitsemeetmed ning vajalikud tegevused. Peamised planeeritavad kaitsekorralduslikud tegevused on poollooduslike koosluste hooldamine, kaitseala tutvustamine, külastuskorraldus ja kultuuripärandi kaitse.

Lisainfo: Meelis Suurkask, 516 4997, meelis.suurkask@keskkonnaamet.ee

Talvine üleujutus Oksal. Foto: Meelis Suurkask

 Kikepera raba. Foto: Meelis Suurkask

Keskkonnaamet kinnitas 14. detsembri 2022. a korraldusega nr 1-3/22/602 Viljandi maastikukaitseala ja Viljandi loodusala kaitsekorralduskava. Kavadega saab tutvuda siinse teate allosas.

Viljandi maastikukaitseala, mille koosseisus asub ka samanimeline loodusala, asub Viljandi linna ja Viljandi valla territooriumil. Kaitseala tuumiku moodustavad Tänassilma-Viljandi-Raudna orustiku keskosa ja selles asuv Viljandi järv. Kaitseala pindala on 365 ha, millest järve veepeegel moodustab 156 ha.

Maastikukaitsealaga hoitakse Viljandi ürgoru iseloomulikku maastikku, loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpi, milleks on looduslikult rohketoitelised järved (Viljandi järv) ning kaitsealuste liikide saarmas, vingerjas ja hink elupaiku.

Kaitsekorralduskavaga kirjeldatakse ala eesmärgiks olevaid loodusväärtusi, nende mõjutegureid ja kaitsemeetmeid ning vajalikke tegevusi. Peamised kaitsekorralduslikud tegevused on poollooduslike koosluste ja maastikuvaadete hooldamine, perioodiline veetaimestiku niitmine järvest, vereva lemmaltsa tõrje, Lossipargi hooldus ning külastuskorralduslikud tööd.

Lisainfo: Meelis Suurkask, 516 4997, meelis.suurkask@keskkonnaamet.ee

Keskkonnaamet kinnitas 14. novembri 2022. a korraldusega nr 1-21/22/44 Mustjärve hoiuala ja 23. novembri 2022. a korraldusega nr 1-21/22/46 Viisjaagu järve hoiuala kaitsekorralduskava. Kavadega saab tutvuda siinse teate allosas.

Mustjärve hoiuala, pindalaga umbes 20 ha paikneb Tartu maakonnas Elva vallas Vehendi ja Piigaste külas. Viisjaagu järve hoiuala, mille pindala on 26 ha, paikneb sama valla Vellavere külas ja Nõo vallas Vissi külas.

Mustjärve seisund on viimase uuringu järgi kesine. Oleme kavaga planeerinud väliskoormuse mõju hindamise, et vajadusel sekkuda. Viisjaagu järve seisund on viimase uuringu järgi hea ja seda seisundit soovime ka hoida.

Kaitsekorralduskava on kaitseala rakenduslik tegevusplaan, millega määratakse tegevused alal olevate loodusväärtuste säilimiseks ja kaitsmiseks.

Lisainfo: Kaidi Erik, looduskaitse planeerimise osakonna spetsialist, kaidi.erik@keskkonnaamet.ee, 56 664 780.

Keskkonnaamet kinnitas 5. oktoobri 2022. a korraldusega nr 1-3/22/496 Nabala-Tuhala looduskaitseala kaitsekorralduskava aastateks 2023‒2032.

Nabala-Tuhala looduskaitseala, mis asub Harju maakonnas Kiili, Saku ja Kose vallas ning Rapla maakonnas Kohila vallas, kujutab endast väärtuslikku looduskompleksi, hõlmates ulatuslikule karstialale jäävad soo- ja metsaelupaigad ning kaitsealuste ja ohustatud liikide elupaigad. Kaitseala eesmärgiks on kaitsta allikaid, allikalisi alasid ja karstivorme, sealhulgas maa-aluseid jõgesid ja unikaalse Tuhala Nõiakaevuga karstipiirkonna veerežiimi. Lisaks kaitstakse alal soo- ja metsaökosüsteemi, elustiku mitmekesisust ning ohustatud ja kaitsealuseid liike, loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpe ja II lisas nimetatud liike ning linnudirektiivi I lisas nimetatud linnuliike. Nabala-Tuhala looduskaitseala territoorium kuulub osaliselt Natura 2000 võrgustikku – kaitseala lõunaosas asuvad Rahaaugu, Tammiku ja Tuhala loodusala. Kaitseala kogupindalaga 4628,7 ha.

Kaitsekorralduskava on rakenduslik tegevusplaan, millega määratakse kümne aasta tegevused alal olevate loodusväärtuste säilimiseks ja kaitsmiseks. Olulisemad kaitsealal kavandatud tegevused on seotud loodusliku veerežiimi taastamisega Natura aladel, poollooduslike koosluste taastamise ja hooldamisega ning liigikaitseliste hooldustöödega. Samuti on kavandatud külastuskorralduslikke töid, mis hõlmavad nt infotahvlite ja täiendavate infoviitade paigaldamist, olemasolevate matkaradade hooldamist ning Tuhala Nõiakaevu piirkonna külastustaristu parendamist.

Kaitsekorralduskava koostas Keskkonnaameti tellimusel ettevõte Consultare OÜ.

Lisainfo: Kristi Pai, looduskaitse planeerimise osakonna vanemspetsialist, 5695 8657, kristi.pai@keskkonnaamet.ee.

Keskkonnaamet kinnitas 19. juuli 2022. a käskkirjaga nr 1-3/22/359 Kostivere maastikukaitseala kaitsekorralduskava aastateks 2022‒2031.

Kostivere maastikukaitseala asub Harjumaal Jõelähtme vallas Parasmäe, Jõelähtme ja Loo külas ning Kostivere alevikus. Kaitseala pindala on 111,7 ha. Ala eesmärk on kaitsta karstivorme, looduslikke ja poollooduslikke kooslusi, maastikku ja maastikuilmet ning ohustatud ja haruldasi liike. Kostivere maastikukaitseala kuulub Kostivere loodusalana üleeuroopalisse Natura 2000 võrgustikku.

Kaitsekorralduskava on rakenduslik tegevusplaan, millega määratakse kümne aasta tegevused alal olevate loodusväärtuste säilimiseks ja kaitsmiseks. Kostivere maastikukaitseala peamised kavandatavad tegevused on poollooduslike koosluste taastamine ja hooldamine ning külastuskorralduse suunamine.

Lisainfo: Gert Enno, looduskaitse planeerimise osakonna spetsialist, 5699 5307, gert.enno@keskkonnaamet.ee.

Kostivere maastikukaitseala kaitsekorralduskava

Jõelähtme jõe säng Kostivere maastikukaitsealal. Foto: Evelin Loel

Keskkonnaamet kinnitas 22. aprilli 2022. a korraldusega nr 1-3/22/163 Jägala jõe hoiuala kaitsekorralduskava aastateks 2022‒2026.

Jägala jõe hoiuala asub Harjumaal Jõelähtme vallas Jõesuu, Manniva, Jõelähtme, Koila, Koogi ja Jägala-Joa külas. Hoiuala pindala on 27,9 ha. Jägala jõe hoiuala kuulub Jägala loodusalana üleeuroopalisse Natura 2000 võrgustikku. 

Jägala jõe hoiuala kaitsekorralduskavaga antakse lühike ülevaade ala eesmärgiks olevatest loodusväärtustest, väärtusi mõjutavatest teguritest ning hinnang iga põhiväärtuseks oleva liigi ja elupaiga seisundile. Kavaga määratakse kaitse-eesmärgid ja kaitsekorralduse oodatavad tulemused kaitsekorraldusperioodi lõpuks.

Uueks perioodiks kinnitatud kaitsekorralduskavas perioodil 2017–2021 kehtinud kaitsekorralduskava sisu, k.a kaitse-eesmärke, ei muudetud, vaid parandati kava tekstis ajakohastamist vajavad kohad. Perioodil 2017–2021 kehtinud kaitsekorralduskavas on viidatud kava seosele veeloa menetlusega ning öeldud, et kava täiendatakse tegevuste osas pärast keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmist ja veeloa osas otsuse tegemist. Kuna veeloa menetlus on veninud, ei ole praegu selliseid tegevusi võimalik planeerida, seega on perioodil 2017‒2021 kehtinud kava ajakohastamine ja selle uueks perioodiks kinnitamine põhjendatud.

Lisainfo: Kristi Pai, looduskaitse planeerimise osakonna vanemspetsialist, 5695 8657, kristi.pai@keskkonnaamet.ee.

Keskkonnaamet kinnitas 12. aprilli 2022. a korraldusega nr 1-3/22/118 Mustjärve raba hoiuala ja Annamõisa metsise püsielupaiga kaitsekorralduskava aastateks 2022‒2031.

Mustjärve raba hoiuala ja Annamõisa metsise püsielupaik asuvad Loode-Eestis Läänemaal Lääne-Nigula valla maadel. Ala kuulub Mustjärve raba loodusalana üleeuroopalisse Natura 2000 võrgustikku ja selle pindala on 1086 ha. Ala eesmärgiks on järve-, soo- ja metsaelupaigatüüpide ning II kaitsekategooria liigi metsise kaitse. 

Kaitsekorralduskava on rakenduslik tegevusplaan, millega määratakse kümne aasta tegevused alal olevate loodusväärtuste säilimiseks ja kaitsmiseks. Mustjärve raba loodusala peamised kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused on seotud märgalakoosluste loodusliku veerežiimi taastamisega.

Lisainfo: Elle Puurmann, looduskaitse planeerimise osakonna vanemspetsialist, 517 4811, 
elle puurmann@keskkonnaamet.ee.

Mustjärve raba. Foto: Elle Puurmann

Keskkonnaamet kinnitas 17. veebruari 2022. a käskkirjaga nr 1-2/22/1 Aegna maastikukaitseala kaitsekorralduskava aastateks 2022‒2031.

Aegna maastikukaitseala asub Harjumaal Tallinna Kesklinna linnaosas. Kaitseala pindala on 302,8 ha ja hõlmab kogu saare. Aegna maastikukaitseala kuulub Aegna loodusalana üleeuroopalisse Natura 2000 võrgustikku.

Kaitsekorralduskava on rakenduslik tegevusplaan, millega määratakse kümne aasta tegevused alal olevate loodusväärtuste säilimiseks ja kaitsmiseks. Aegna maastikukaitseala peamised kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused on külastuskorralduse suunamine ja poollooduslike koosluste taastamine ja hooldamine.

Lisainfo: Gert Enno, looduskaitse planeerimise osakonna spetsialist, 5699 5307, gert.enno@keskkonnaamet.ee.

Aegna saare läänerannik. Foto: Gert Enno

Keskkonnaamet kinnitas 29. detsembri 2021. a käskkirjaga nr 1-2/21/6 Lepakose hoiuala kaitsekorralduskava aastateks 2022‒2031. Kaitsekorralduskavaga saab tutvuda siinse teate allosas.

Lepakose hoiuala asub Viljandi maakonnas Navesti jõe keskjooksul Põhja-Sakala vallas. Hoiuala pindala on 27,2 ha. Lepakose hoiuala kuulub loodusalana üleeuroopalisse Natura 2000 võrgustikku. Lepakose loodusala kaitse-eesmärgiks on kaitsta loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpe lamminiidud (6450), vanad loodusmetsad (*9010) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080).

Kaitsekorralduskava on rakenduslik tegevusplaan, millega määratakse kümne aasta tegevused alal olevate loodusväärtuste säilimiseks ja kaitsmiseks. Olulisemad tegevused, mida Lepakose hoiuala kaitsekorralduskavaga planeeritakse, on poollooduslike koosluste hooldamine.

Lisainfo: Meelis Suurkask, looduskaitse planeerimise osakonna vanemspetsialist, 516 4997, meelis.suurkask@keskkonnaamet.ee.

Poollooduslikud kooslused Lepakose hoiualal. Foto: Meelis Suurkask 

Keskkonnaamet kinnitas 27. oktoobri 2021. a käskkirjaga nr 1-2/21/5 Konguta looduskaitseala kaitsekorralduskava aastateks 2021-2030. 

Konguta looduskaitseala pindalaga 32,6 ha paikneb Tartu maakonnas Elva vallas Konguta külas. Kaitsealal on üks sihtkaitsevöönd.

Kaitsekorralduskava on kaitseala rakenduslik tegevusplaan, millega määratakse kümne aasta tegevused alal olevate loodusväärtuste säilimiseks ja kaitsmiseks. Olulisemad tegevused, mida kavaga planeeritakse, on hooldustööd kauni kuldkinga kasvukohtades ja seire. Samuti kavandatakse karuputke tõrjet alal ja ümbruskonnas ja piiritähiste hooldamist.

Lisainfo: Kaidi Erik, looduskaitse planeerimise osakonna spetsialist, kaidi.erik@keskkonnaamet.ee, 56 664 780.

Keskkonnaamet kinnitas 13. juuli 2021. a käskkirjaga nr 1-2/21/4 Tolkuse looduskaitseala kaitsekorralduskava aastateks 2021-2030. 

Tolkuse looduskaitseala kogupindalaga 806,1 ha paikneb Pärnu maakonnas Surju vallas Ilvese ja Kõveri külas ning Saarde vallas Laiksaare külas. Kaitseala maa- ja vee-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kaheks, Ulli ja Kõveri sihtkaitsevööndiks.

Kaitsekorralduskava on kaitseala rakenduslik tegevusplaan, millega määratakse kümne aasta tegevused alal olevate loodusväärtuste säilimiseks ja kaitsmiseks. Olulisemad tegevused, mida kavaga planeeritakse, on Natura elupaigatüüpide kordusinventuur ning kaitseala taimestiku ja kaitsealuse vee-elustiku tulemusseire. Samuti kavandatakse võtmeheina kasvukohtade hooldamist ning kuivenduskraavide sulgemist loodusliku veerežiimi taastamiseks. Lisaks planeeritakse kaitseala piiritähiste hooldamist.

Lisainfo: Jana Arula, looduskaitse planeerimise osakonna spetsialist, jana.arula@keskkonnaamet.ee, 5697 8857.

Keskkonnaamet kinnitas peadirektori asetäitja 10. juuni 2021. a käskkirjaga nr 1-2/21/2 Audru poldri looduskaitseala kaitsekorralduskava aastateks 2021-2030. 

Audru poldri looduskaitseala (kogupindalaga 1001,4 ha) paikneb Pärnu maakonnas Pärnu linna haldusterritooriumil Põldeotsa ja Valgeranna külas ning Audru alevikus. Looduskaitseala on Eestis üks olulisemaid elupaiku märgala linnuliikidele ja rahvusvahelise tähtsusega lindude kevad- ja sügisrände peatuspaik.

Kaitsekorralduskava on kaitseala rakenduslik tegevusplaan, millega määratakse kümne aasta tegevused alal olevate loodusväärtuste tutvustamiseks, säilimiseks ja kaitsmiseks. Olulisemad tegevused, mida kavaga kavandatakse, on poollooduslike koosluste hooldamine/taastamine ja poldri veerežiimi reguleerimine. Samuti planeeritakse tellida eksperthinnang poldri majandamise kohta, mis selgitaks välja poldri kui tehismärgala kõige optimaalsema majandusviisi võttes arvesse nii kaitse-eesmärke kui ka poollooduslike koosluste hooldamist. Kavaga planeeritakse kaitsealal tähiste, linnuvaatlustorni, infotahvli ja tõkkepuude paigaldamist ning poldri siseste teede sulgemist karjaaedadega.

Lisainfo: Jana Arula, Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna spetsialist, jana.arula@keskkonnaamet.ee, +372 5697 8857.

Keskkonnaamet kinnitas peadirektori asetäitja 2. veebruari 2021. aasta käskkirjaga nr 1-2/21/21 Märjamaa järtade loodusala kaitsekorralduskava aastateks 2021–2030.

Märjamaa järtade loodusala (114 ha) on rahvusvahelise tähtsusega Natura 2000 võrgustiku osa, mis asub Rapla maakonnas Märjamaa vallas Kõrtsuotsa ja Nõmmeotsa külas. Loodusalal leidub mitmeid ohustatud ja haruldasi liike ning metsa- ja niidukoosluseid. Samuti on tegu maastikuga, kus näeb järtasid ehk ajutisi karstijärvi.

Kaitsekorralduskava oluliseks osaks on fikseerida mõõdetavad kaitse-eesmärgid, mis ühelt poolt aitavad planeerida tegevusi selliselt, et kaitseväärtusi ei kahjustataks, teisalt suunavad tähelepanu vajalikele tegevustele, milleks on muu hulgas poollooduslike koosluste hooldamine.

Lisainfo: Sander Laherand, +372 5692 7990.