Käsiraamat kohaliku omavalitsuse keskkonnaspetsialistile

Igasugune inimtegevus mõjutab keskkonda, osade tegevustega kaasnev mõju võib seejuures olla oluline. Üks võimalus, kuidas ennetada negatiivseid tagajärgi, on enne tegevuse elluviimist hinnata selle mõju.

Keskkonnamõju hindamine on keskkonnakorralduslik vahend, mis on mõeldud otsustajate abistamiseks, et nii otsustajad ise kui ka teised huvitatud osapooled oskaksid hinnata otsuse tagajärgi. Keskkonnamõju hindamine viiakse läbi, kui kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi rakendamisega võib eeldatavalt kaasneda oluline keskkonnamõju.

Keskkonnamõju hindamise eesmärk on selgitada, kirjeldada ja hinnata kavandatava tegevuse eeldatavat mõju keskkonnale, analüüsida selle mõju vältimise või leevendamise võimalusi, teha ettepanekuid sobivaima lahenduse leidmiseks ning võimaldada mõju hindamise tulemusi kasutada lõppotsuste tegemisel.

Keskkonnamõju hindamise saab jagada kaheks:

• keskkonnamõju hindamine (KMH), mis saab üldjuhul alguse tegevusloa taotluse menetlemise käigus ning mille tulemusi arvestatakse tegevusloa andmise üle otsustamisel;
• keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH), mis viiakse läbi strateegiliste planeerimisdokumentide (nt planeeringud, arengukavad, strateegiad jne) koostamisel.

KMH kitsamas tähenduses viiakse läbi, kui kavandatava tegevusega võib eeldatavalt kaasneda oluline keskkonnamõju.

KMH saab üldjuhul alguse tegevusloa taotluse menetlemisest ning selle tulemusi arvestatakse tegevusloa andmise üle otsustamisel. KMH eesmärk on anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse (ja selle alternatiivsete võimalustega kaasneva) keskkonnamõju kohta ning kavandatava tegevuse jaoks sobivaima lahendusvariandi kohta, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada kestlikku arengut. KMH õiguslikud alused ja korra sätestab keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus.

KSH tehakse tõenäoliselt siis, kui koostatakse keskkonda oluliselt mõjutavaid strateegilisi planeerimisdokumente, st enne nende kehtestamist.

KSH eesmärk on arvestada kõnealuste dokumentide koostamisel ja kehtestamisel keskkonnakaalutlustega. Strateegiliste planeerimisdokumentide alla kuuluvad nt strateegiad, arengukavad, tegevuskavad, programmid, planeeringud vms dokumendid, mis vastavad keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) kriteeriumitele.
Planeeringute KSH menetlust reguleerib planeerimisseadus; KSH sisunõuded (nõuded KSH aruandele jmt) on sätestatud KeHJS-iga. Arengukavade jmt dokumentide KSH menetlust reguleerib samuti KeHJS.

Nii KMH kui ka KSH algatamised võib jagada kaheks:

• kohustuslikud algatamised (õigusaktidega nõutud) või
• kaalutlusotsusel algatamised (kaasneva mõju olulisust hinnatakse eelhindamise käigus).

Kui kavandatava tegevuse või strateegilise planeerimisdokumendi rakendamisega võib eeldatavalt kaasneda oluline mõju Natura 2000 võrgustiku alale, tuleb KMH või KSH käigus läbi viia nn Natura-hindamine. Juhul kui kavandatav tegevus või strateegiline planeerimisdokument omab tõenäoliselt piiriülest mõju, tuleb teha piiriülene keskkonnamõju hindamine ehk hindamisse tuleb kaasata ka mõjutatav riik.

Kohalik omavalitsus võib KMH menetluses täita nii otsustaja (tegevusloa andja) kui ka asjaomase asutuse ülesandeid. Keskkonnaamet on KMH ja KSH menetluses kohalikule omavalitsusele asjaomase asutusena kaasatud koostööpartner.

Kohalik omavalitsus on otsustaja nt ehitusloa taotluse menetlemisel, viies läbi kogu KMH menetluse ning kontrollides KMH programmi ja aruande vastavust kehtestatud nõuetele ja sisulist piisavust. Kui otsustajaks on mõni teine asutus (nt Keskkonnaamet keskkonnalubade taotluste menetlemisel), siis esitab kohalik omavalitsus kui asjaomane asutus KMH käigus seisukohti (KMH algatamise vajalikkuse kohta KMH programmi ja aruande avaliku väljapaneku jooksul), millega saab otsustaja arvestada.

Kohalikul omavalitsusel on KSH menetluses oluline roll nii KSH algatamisel kui ka menetlemisel, küsides muuhulgas seisukohta eelhinnangu eelnõu ja KSH lähteülesande (programmi või väljatöötamise kavatsuse) kohta ning korraldades KSH menetluse.

Keskkonnaamet esitab KSH käigus seisukohad eelhinnangu eelnõu ja KSH lähteülesande (programmi või väljatöötamise kavatsuse) kohta ning kooskõlastused planeeringule ja KSH aruandele.

Enne 1. juulit 2015 algatatud KMH ja KSH menetlustes täidab Keskkonnaamet endiselt ka hindamise järelevalvaja ülesannet. Keskkonnaamet kontrollib kõikide KMH/KSH menetluste korrektsust ning hindab programmi ja aruande vastavust õigusaktide nõuetele ja sisulist piisavust.