Käsiraamat kohaliku omavalitsuse keskkonnaspetsialistile

Käsiraamat on koostatud, mõeldes kohaliku omavalitsuse spetsialistidele, kelle igapäevatöö hulka kuulub erinevate keskkonda puudutavate otsuste tegemine.

Käsiraamat on hea abiline alles alustavale ja meeldetuletuseks kogenud keskkonnaspetsialistile.

NB! Kasuta alati kõige uuemat versiooni, sest käsiraamatut uuendatakse pidevalt!

Kuidas saab kohalik omavalitsus panustada võõrliikide vastu võitlemisse?

  • Julgustage elanikke võitlema võõrliikide vastu.
    Võõrliikidel ei tohi lasta loodusesse levida. Kui avastatakse võõrliigi esimesed leiud, on mõttekas need kohe hävitada. See aitab ära hoida arvukuse plahvatuslikku suurenemist ja hilisemat ränka tööd nendega võitlemisel. Euroopa Liidu ja Eesti siseriiklikusse nimekirja kuuluvaid liike ei tohi kasvatada ka oma kodus-aias, paljundada ega mingil moel levitada ega müüa. Lisaks keelatud liikide nimekirjas olevatele liikidele on palju ka selliseid võõrliike, mis ei kuulu küll nimekirja, kuid on teadaolevalt invasiivsed ja võivad tulevikus samuti palju probleeme tekitada (nt lupiin, mis on Soomes ja ka mujal maailmas juba arvestatav probleem, kuna takistab massiliselt levides oma laiade lehtedega teiste liikide kasvu ja levikut ning muudab mullakeemiat). Seetõttu on väga oluline teavitada kohalikke elanikke võõrliikidest, vajadusel Keskkonnaametisse suunates. Samuti on võimalik teha koostööd Keskkonnaametiga teema käsitlemisel kohalikes meediaväljaannetes. 

  • Vedage aktiivselt eest võõrliikide vastu võitlemist oma valla või linna territooriumil.
    Kontrollige regulaarselt ja võõrliikide tuvastamisel tehke võimalikult kiiresti tõrjet kohalikule omavalitsusele kuuluvatel kinnistutel.
    Aidake eraomanikke, näiteks lisades omavalitsuse tõrjutavate alade hulka ka kolooniad erakinnistutel, mille maaomanikud ei ole võimelised ise tõrjet tegema (nt üksikud eakad inimesed, puudega inimesed).
    Korraldage võõrliikide tõrjet erinevate koostöövormide kaudu (koostöö kriminaalhooldusosakondadega ÜKT pakkumises, koostöö kohalike kogukondade, seltsingutega). Näiteks vereva lemmmaltsa koloonia kollektiiviga rohimine võib olla üheks koostegutsemise võimaluseks, millega aidatakse panustada oma kodukandi loodushoidu.
    Oluline on, et tõrjet tehtaks järjepidevalt koloonia hävimiseni. Omavalitsustest on Tallinna linn, Rae ja Muhu vald on mitmeid aastaid korraldanud karuputke võõrliikide kolooniate tõrjet, Viljandi linn vereva lemmmaltsa tõrjet. Teetigudega on aidanud elanikel võidelda Viljandi ja Rakvere linn, Saku vald. Viru-Nigula vald on võtnud eesmärgiks saada lahti pargitatarde kolooniatest valla territooriumil. 
  • Karuputke võõrliikide tõrjekohustus läheb järk-järgult üle maaomanikule. Omavalitsustel on kohustus tõrjuda karuputke võõrliike kõikides munitsipaalmaal asuvates kolooniates alates 2026. aastast. Loe lähemalt alajaotisest „Karuputke võõrliigid“. 
  • Lemmikloomade pidamise kord peab olema osa omavalitsuse heakorrast, et välistada võõrliikide loodusesse viimine ja sattumine. 
  • Soosige haljastus- ja aiajäätmete kompostimist oma kinnistul ja/või haljastus- ja aiajäätmete korraldatud vedu. 
  • Pinnasetööde planeerimisel arvestage invasiivsete võõrliikide leiukohtadega, et vältida seemnete ja juurtega saastunud pinnase kontrollimatult laiali vedamist. Pinnasetööd tuleb kooskõlastada Keskkonnaametiga. 
  • Julgustage inimesi teavitama võõrliikide leiukohtadest. Seni teadmata leiukohtade kaardistamine aitab planeerida tõrjet.
     

Palume anda teavet invasiivsete võõrliikide leiukohtade kohta Keskkonnaametile

Viimati uuendatud 25.02.2025

Viimati uuendatud 07.09.2026

Kas sellest lehest oli abi?