Kaitsealuste liikide andmed on koondatud Eesti looduse infosüsteemi (EELIS). Liigi leiukohtade kandmine EELISesse annab ülevaate looduse mitmekesisusest, liikide levikust ja aitab planeerida kaitsetegevusi. EELISes asuvaid andmeid arvestatakse otsuste tegemisel.
Kaitsealuste liikide elupaigad on kaardistatud neid tundvate ekspertide poolt.
Infosüsteemi haldab Keskkonnaagentuur.
Liikide andmete täiendamisele saab igaüks kaasa aidata lisades oma vaatlusi järgnevate rakenduste kaudu
Lisatud vaatlused ei kajastu automaatselt EELISes.
Liigikaitse kategooriad
- I kaitsekategooriasse kuuluvad liigid, kes on haruldased ja inimtegevuse tõttu hävimisohus ning esinevad vähestes, tihti üksteisest isoleeritud elupaikades.
- Kokku kuulub I kategooriasse 66 liiki: 10 sõnajalgtaime, 21 katteseemnetaime, 4 sammaltaime, 9 seent, 1 samblik, 1 selgrootu ning 20 selgroogset looma.
- Kõik I kaitsekategooria liikide teadaolevad elupaigad või kasvukohad võetakse kaitse alla (kaitseala, hoiuala või püsielupaiga moodustamise kaudu).
- Kotkaste, must-toonekure ja lendorava pesapuu leidmisel moodustub automaatselt pesapuu ja seda ümbritseva metsa kaitseks püsielupaiga sihtkaitsevöönd, kus on keelatud majandustegevus ja pesitsusajal viibimine. Püsielupaiga raadius varieerub liigiti ja on määratletud looduskaitseseaduses.
-
Kui maaüksusel asub I kaitsekategooria liigi leiukoht, saadetakse maaomanikule seadusest tulenev kaitsekohustuse teatis koos liigi kirjelduse, ohutegurite ja asjakohaste sätetega. Kaitsekohustuse teatis saadetakse rahvastikuregistris olevale e-posti aadressile, e-posti aadressi puudumisel postiaadressile. Soovitame hoida oma andmed rahvastikuregistris ajakohased.
I kaitsekategooria liigid on ka näiteks meie suurim röövlind merikotkas (Haliaeetus albicilla), üks meie metsade kummalisimaid seeni limatünnik (Sarcosoma globosum) ning Euroopa Liidus vaid väga piiratud alal Eestis ja Soomes elav lendorav (Pteromys volans).
- II kategooriasse kuuluvad liigid, kes esinevad väga piiratud alal või vähestes elupaikades ning võivad ohutegurite jätkumisel sattuda hävimisohtu.
- II kategooriasse on arvatud 267 liiki: 6 sõnajalgtaime, 1 paljasseemnetaim, 119 katteseemnetaime, 25 sammaltaime, 27 seent, 32 samblikku, 6 selgrootut ja 51 selgroogset looma.
- Kaitse alla võetakse vähemalt 50% teadaolevatest keskkonnaregistrisse kantud elupaikadest või kasvukohtadest.
- II kaitsekategooria liigi leiukohast saadetakse maaomanikule teavituskiri, mis saadetakse riiklikule e-posti aadressile (registrikood/isikukood@eesti.ee). Soovitame hoida oma andmed rahvastikuregistris ajakohased.
II kaitsekategooriasse kuuluvad näiteks ka kahaneva asurkonnaga Euroopa suurim kanaline metsis (Tetrao urogallus), kõik meil elavad nahkhiired, omapärase välimusega ja peamiselt Lääne-Eestis leviv orhideeline kärbesõis (Ophrys insectifera) ning valdavalt Läänemere põhjaosa asustav arktilise päritoluga viigerhüljes (Phoca hispida).
- III kaitsekategooriasse kuuluvad liigid, kes on praegu veel tavalised, kuid ohutegurite jätkumisel võib nende arvukus kriitiliselt langeda.
- III kategooria kaitsealuste liikide hulka kuulub 237 liiki: 5 sõnajalgtaime, 53 katteseemnetaime, 16 sammaltaime, 10 seent, 18 samblikku, 45 selgrootut ja 90 selgroogset looma.
-
Kaitse alla võetakse vähemalt 10% III kaitsekategooria liikide teadaolevatest ja keskkonnaregistris registreeritud elupaikadest või kasvukohtadest.
-
III kaitsekategooria liigi leiukohast saadetakse maaomanikule teavituskiri. Teavituskirjad saadetakse riiklikule e-posti aadressile (registrikood/isikukood@eesti.ee). Soovitame hoida oma andmed rahvastikuregistris ajakohased.
III kaitsekategooriasse kuuluvad näiteks ka rabades pesitsev rüüt (Pluvalis apricaria), karulauk (Allium ursinum) ning eelkõige vanemates metsades, aga ka puisniitudel ja vanades parkides kasvav harilik kopsusamblik (Lobaria pulmonaria).
Kuidas saada teada, kas kinnistul on kaitsealuseid liike?
Täpsem info kaitsealuste liikide esinemise ning nende leiukohtade paiknemise kohta maaüksusel on leitav metsaportaalist.
I ja II kaitsekategooria liikide andmete nägemiseks tuleb maaomanikul portaali sisse logida, sisselogimiseta ei ole need andmed nähtavad. I ja II kaitsekategooria liikide andmete avaldamine massiteabekanalites ei ole lubatud.
Looduskaitseliste piirangute vaatamise juhiseid saab vaadata õppevideost.
III kaitsekategooria liikide leiukohti saab vaadata ka Maa-ja Ruumiameti looduskaitse kaardirakendusest.
Millised piirangud toob kaasa kaitsealuse liigi leiukoht kinnistul?
Kaitsealuste liikide leiukohtades kehtib isendikaitse – liigi kahjustamine, hävitamine ja häirimine on keelatud. Oma maal tegutsedes tuleb arvestada liigi elupaigavajadustega, et tagada liikide püsimajäämine.
Kaitsealuse liigi elupaik kinnistul võib kaasa tuua piiranguid majandustegevusele (näiteks ajaline piirang metsaraiele). Piirangute täpne olemus sõltub sellest, millise liigi elupaik kinnistule jääb, milliseid tegevusi planeeritakse ja kas seal kehtivad juba muud looduskaitsepiirangud.
Kaitsealuse liigi registreerimine ei tähenda automaatselt kaitseala või püsielupaiga tekkimist kinnistule (va kotkad, must-toonekurg, lendorav).
Keskkonnaamet on koostöös liigiekspertidega metsaliikidele välja töötanud juhendi „Metsade väärtuspõhine majandamine“. Juhis annab üldised suunised metsade majandamiseks kaitsealuste liikide elupaikades ja kasvukohtades arvestades liikide elupaiganõudlust, ohustatust ja kaitsekategooriaid. Juhise lisaks on majanduspiiranguid, -tingimusi ja -soovitusi sisaldav andmetabel, kus suunised on esitatud liikide kaupa.
Kuidas kompenseeritakse piirangud minu maal?
Kui maaüksusel paikneb lisaks kaitsealuse liigi leiukohale kaitseala, hoiuala või püsielupaik, saab piirangute kompenseerimiseks toetust taotleda Keskkonnainvesteeringute Keskuselt. Üksnes kaitsealuse liigi leiukoha asumist kinnistul ei kompenseerita.
Piiranguvööndis ja hoiualal sõltub hüvitise suurus sellest, kas alal on kaardistatud Natura metsaelupaiku. Sellistel aladel on toetuse suurus võrdväärne sihtkaitsevööndisse jäävate aladega ehk siis 160 eurot hektari kohta aastas. Kui metsaelupaika ei esine, on piiranguvööndi ja hoiuala metsaalal hüvitise suurus kuni 60 eurot hektari kohta aastas.
Lisaks kehtivad maamaksusoodustused. Kaitsealade ja püsielupaikade sihtkaitsevööndi maalt maamaksu ei maksta. Hoiulade, kaitsealade ja püsielupaikade piiranguvööndi maalt makstakse maamaksu 50 protsenti maamaksumäärast.
Korduma kippuvad küsimused
Kuidas piiritletakse kaitsealuste liikide leiukohad?
Piiritlemisel lähtutakse liigi kaitse tegevuskavast, kus on toodud vastavad suunised. Tegevuskava puudumise korral arvestatakse liigiekspertide soovitusi.
Miks ei ole mind teavitatud kaitsealuse liigi leiukohast?
Keskkonnaamet alustas II ja III kaitsekategooria liikide elupaikade teavitamist juulis 2024. Teavitusi saadetakse kord kuus vastavalt EELISes uuendatud andmetele.
Kes minu maal käis ja mis õigusega?
Leiukohti avastatakse sageli juhuleiuna metsas liikudes, teiste tööülesannete täitmisel või riigi tellitud inventuuridel. Riigi tellitud inventuure näeb Maa- ja Ruumiaameti inventuuride kaardirakenduses.
Eramaal liikumist reguleerib igaüheõigus (Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 32 lg 2 ja Looduskaitseseadus § 15).
Kui kiiresti jõuavad liigiandmed EELISesse?
I kaitsekategooria kaitsealuste liikide leiukohad kantakse EELISesse esimesel võimalusel. II ja III kaitsekategooria kaitsealuste liikide kandmine võtab natuke rohkem aega. Mahukate inventuuride kandmine EELISesse võib aega võtta mitu kuud. Kõiki liike inventeeritakse nende leidmiseks kõige sobivamal ajal ja neid tundvate ekspertide poolt. Liigi elupaiga kandmise aeg EELISesse ei viita liigi leidmisajale.
Küsimuste korral palume pöörduda
Viimati uuendatud 02.03.2026
