Käsiraamat kohaliku omavalitsuse keskkonnaspetsialistile

Käsiraamat on koostatud, mõeldes kohaliku omavalitsuse spetsialistidele, kelle igapäevatöö hulka kuulub erinevate keskkonda puudutavate otsuste tegemine.

Käsiraamat on hea abiline alles alustavale ja meeldetuletuseks kogenud keskkonnaspetsialistile.

NB! Kasuta alati kõige uuemat versiooni, sest käsiraamatut uuendatakse pidevalt!

Pargitatrad

Vooljas pargitatar (Reynoutria japonica), sahhalini pargitatar (Reynoutria sachalinensis) ja nende hübriid (Reynoutria x bohemica) kuuluvad saja maailma kõige agressiivsema võõrliigi hulka. Need liigid ohustavad kohalikku loodust nii Eestis kui ka Euroopa Liidus tervikuna. Nende liikide isendeid ei tohi meil kasvatada, istutada ega levitada. 

Pargitatrad tõrjuvad kohalikud taimeliigid välja oma tiheda kasvu, teiste varjutamise ja teisi taimi tõrjuvate keemiliste ühendite tootmise tõttu.  

paremal maantee ja vasakul tee ääres pargitatra suur tihnik kasvamas
Pargitatra tihnik maantee ääres. Foto Maris Sepp

Hea levikuvõime tagavad vastupidavad risoomid, millesse taim talletab toitained. Ka väikesest risoomitükist võib hakata kasvama uus taim. Samuti levib taim edasi võsudega. 

Pargitatarde tõrjevõimalused:  

  • Pidev niitmine – väikestel aladel ja kohtades, kus on soov ala madalmurusena hoida (nt õuemaal). Juurestiku kurnamine võib võtta aastaid.  
  • Väljakaevamine –  võimalikult suure hulga juurestiku välja kaevamine, kuivatamine ja põletamine. Järgnema peab kas pidev niitmine, tärkavate võrsete väljakaevamine või sikutamine. Väljakaevatud pinnas tuleb panna tagasi, sest see sisaldab kindlasti pargitatra juureosasid ja need hakkavad uuesti kasvama. 
  • Käsitsi mürgitamine – varre lõikamine septembris (õitsemise ajal) umbes 20 cm kõrguselt ja ca 2 ml herbitsiidi (toimeaine glüfosaat) süstimine varreõõnsusesse. Seda on vaja korrata kõigi vartega. NB! Käsimüügis müüdavad taimemürgid ei pruugi olla pargitatra tõrjel piisavalt mõjusad, võimalusel tellida töö professionaalidelt. Taimekaitsevahendi kasutamisel tuleb järgida kõiki reegleid ja kasutaja peab omama taimekaitsetunnistust!  Mürgitada ei ole lubatud  kaevude ja veekogude lähedal ja järgida tuleb kasutusjuhendit. 
  • Spetsiaalse tugeva geotekstiiliga (nt DuPont) katmine – kogu kasvukoht on vaja katta nii, et tekstiil ulatub ka külgedelt 1 meetri sügavuseni maasse. Jätta kaetuks umbes 10 aastaks. 

Pärast koloonia hävimist on vaja jälgida kasvukohta veel mitme aasta jooksul. Uute taimede ilmumisel tuleb tõrjet korrata. 

Leiukohtadest teavitamine

Keskkonnaamet ootab andmeid pargitatarde leiukohtade kohta.

  • Pargitatra leiukohast saab anda teada Loodusvaatluste nutirakenduse kaudu.  

Rakendus võimaldab määrata asukoha, lisada vaatlusele foto-, heli- ja videofaile. Edastatud vaatlusandmed on olulised võõrliikide leviku kaardistamiseks. 

Tõrjekatsed

Eestis on käimas LIFE-IP projekti “Loodusrikas Eesti” raames katsed pargitatarde ja teiste suurekasvuliste ja invasiivsete taimede –  kuldvitsad, lumimari ja pihlenelas – tõrjumiseks eri meetoditega. Kõik need võõrliigid ohustavad kohalikku loodust.  

Projekti raames võrreldakse erinevaid tõrjemeetodeid ja nende kombinatsioone. Katsed viiakse läbi 2022. –2027. aastal.  

Tõrjekatsete eesmärgiks on kontrollida eri meetodite tõhusust ning tulemustest lähtuvalt koostada tõrjejuhised, mis võimaldaks maaomanikel ja kohalikel omavalitsustel ise paremini võõrliike tõrjuda. 

Viimati uuendatud 13.02.2025

Viimati uuendatud 07.09.2026

Kas sellest lehest oli abi?