Käsiraamat kohaliku omavalitsuse keskkonnaspetsialistile

Supelrand on selleks üldplaneeringuga määratud (piiritletud) ala  veekogu ääres, mille põhiülesanne on inimestele puhkuse võimaldamine (LKS-i § 42 lg 1). Supelranna kasutamise ja hooldamise korra kehtestab kohalik omavalitsus ja supelranda teenindavate rajatiste iseloomu ja paigutuse määrab kohalik omavalitsus detailplaneeringu koostamise kohustuse korral detailplaneeringu või projekteerimistingimustega (LKS-i § 42 lg-d 3 ja 4).

EKV-s on lubatud ehitada supelranna teenindamiseks vajalikku rajatist ja kuni 20 m² suuruse aluspinnaga hoonet, mis ei ole ehitatav (ega kasutatav) majutuse eesmärgil (LKS § 38 lg 4 p 3).

Kõnealune erand kehtib üksnes nende ehitiste puhul, mis on otseselt vajalikud supelranna teenindamiseks, mitte kõigile supelrannas kui puhkealal paikneda võivatele rajatistele. Näiteks ei saa erandit rakendada veesõidukite veeskamiseks või teenindamiseks mõeldud rajatiste suhtes, kuna veesõidukite kasutamisele supluspaikades on seatud piirangud (keskkonnaministri 29.11.2002 määrus nr 67 „Veesõidukite hoidmise ja kasutamise nõuded“).

Supelrannal ei ole veekaitsevööndit (VeeS 118 lg 5 p 2)

• Täiendavat teavet leiab Keskkonnaameti kodulehe alajaotisest „Ehituskeeluvööndid“.