Projektid

Projekti peamine eesmärk on märgade pärandniitude (rannaniidud, lamminiidud, soostunud niidud, niiskuslembesed kõrgrohustud ja sinihelmikakooslused) taastamine kliimamuutustega kohanemise valmisoleku suurendamiseks.

Partnerid: projekti juhtrühma kuuluvad Keskkonnaameti, Kliimaministeeriumi, RMK ja PKÜ esindajad. Juhtrühm koordineerib projekti rakendamist, hindab projekti rakendamise edukust ning kinnitab projekti detailse tegevuskava, hankeplaanid, aastaeelarve ja edenemise aruanded.

Projekti viiakse ellu perioodil 01.01.2022 - 31.12.2029.
Projekti kogumaksumus on 3 867 875 eurot ja EL toetuse suurus 3 287 693,75 eurot. 
Toetuse andja/meede: EL Ühtekuuluvusfond/ Eluslooduse kaitse ja kasutus.

Projekti peamine eesmärk on suurendada ökosüsteemide vastupanuvõimet muutuvas kliimas, parandada ühiskonna valmisolekut kliimamuutustega kohanemiseks ning tagada sotsiaal-majanduslik positiivne mõju ressursside säästva kasutamise kaudu.

Partnerid: Kliimaministeerium, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur, Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogia Keskus, Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Riigimetsa Majandamise Keskus, Eesti Loodusmuuseum, Eesti Geoloogiakeskus, Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool, TalTech, Tallinna Ülikool, Eestimaa Looduse Fond, Eesti Loodushoiu Keskus, Eesti Erametsaliit, Tartu Jahindusklubi, Lynxland Mittetulundusühing.

Projekti viiakse ellu perioodil 01.01.2023 - 31.03.2032.
Projekti kogumaksumus on 18 859 312 eurot ja toetuse suurus 11 294 017 eurot.
Toetuse andja/meede : EL LIFE /Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine

Projekti eesmärk on tagada tõhus merekaitsealade võrgustik, mis vastaks Euroopa Liidu bioloogilise mitmekesisuse strateegia 2030 eesmärkidele. Projekti käigus analüüsitakse merekaitsealade võrgustiku loomist ning vajalikke samme nende alade bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks ja taastamiseks.

Partnerid: Üleeuroopaline projekt, mida koordineerib Belgia Loodusteaduste Instituut ning osaleb üle 20 erineva riigi. Eestist osaleb projektis lisaks Keskkonnaametile ka Tartu Ülikooli Mereinstituut

Projekti viiakse ellu perioodil 01.01.2023 - 31.12.2026.
Projekti kogumaksumus on 8 018 806 eurot, millest 200 000 eurot on Keskkonnaameti toetus.
Projekt on rahastatud Horizon Europe teadusuuringute ja innovatsiooni programmist.

Eesti-Soome ühine LIFE projekt „Läänemere rannikuelupaikade võrgustiku taastamine“ (lühidalt Ranniku LIFE või CoastNet LIFE) tegeleb rannikumere ja rannikukoosluste, väikesaarte, jõgede ja kallaste elupaikade ning vee-elustiku tervendamisega.

Taastamistegevusi tehakse kokku 41 projektialal. Neist neli Eesti ala asuvad Lahemaa rahvuspargis, Kolga lahe ja Aegna maastikukaitsealal ning Paljassaare hoiualal Tallinnas.

Projekti eestipoolseteks partneriteks on riigi Keskkonnaamet ja Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, soomepoolseid partnereid on kuus. Projekti juhtpartneriks on Soome Metsavalitsus (Metsähallitus).

Projekti kestus: 1. 08.2018 - 31. 03.2025
Projekti kogumaksumus on 8,7 miljonit eurot, millest 1,1 miljonit eurot on Eesti osa.
Projekti Eesti tegevusi rahastavad Euroopa Komisjoni LIFE+ Nature programm, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Keskkonnaamet ja Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet.

Projekti eesmärk on kaitsta ja taastada traditsioonilisi Eesti maastikke ja ökosüsteeme ning parandada seal elavate liikide seisundit.

Partnerid: Kliimaministeerium, Keskkonnaamet, Maaeluministeerium, Riigimetsa Majandamise Keskus, Tartu Ülikool, MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing, Erametsaliit, Keskkonnainvesteeringute Keskus, Tallinna Ülikool, KeMIT ja MTÜ Siuts.

Projekti kestus: 2020 - 2029
Kogumaksumus on 19 561 784 eurot, millest programmi toetus on 11 611 434 eurot.
Rahastaja: LIFE programm

Eesti-Soome ühisprojekt „Co-operation for improving the conservation of the Flying squirrel in Europe” keskendus lendorava olemasolevate elupaikade säilitamisele ja elupaigavõrgustiku taastamisele.

Projekti juhtpartner oli Soome Metsavalitsus (Metsähallitus), Eesti partnerite tegevusi koordineeris Keskkonnaamet ning lisaks oli projekti kaasatud 13 partnerit Soomest ning 4 Eestist (Keskkonnaamet, Riigimetsa Majandamise Keskus, Eesti Erametsaliit ja Metsakorralduse büroo). 

Projekti tegevusi viidi ellu aastatel 2018 - 2025.
Projekti kogueelarve oli 8,9 miljonit eurot. Eesti partnerite eelarve oli kokku 1 466 372 eurot.
Projekti põhirahastajaks oli Euroopa Liidu LIFE-programm ning kaasrahastajaks SA KIK ja kõik projekti partnerid. 

Eesti-Läti ühine LIFE projekt „Puisniitude taastamine ja jätkusuutliku majandamise edendamine Eestis ja Lätis“ (lühidalt WOODMEADOWLIFE või PuisniiduLife) keskendub puisniidu alade taastamisele ning jätkusuutlikule majandamise edendamisele Eestis ja Lätis. 

Projekti juhtpartner on Keskkonnaamet. Kaaspartnerid on MTÜ Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Eestimaa Looduse Fond, Tartu Ülikool ja Eesti Kunstiakadeemia, Läti Looduse Fond ja Ökoloogilise Taastamise Ühingu Euroopa sektsioon.

Projekt kestus: 1. 11.2021 - 31.12.2026
Eelarve: ca 6,7 miljonit eurot, millest Euroopa Komisjoni toetus on 75% ning 25% kaetakse projekti partnerite ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse osalusel. 

Projekti eesmärk on parandada ja hoida Ida- ja Lääne-Virumaa veekogumite seisundit läbi veemajanduskava meetmeprogrammide rakendamise ja uue veemajanduskava koostamise toetamise. Projekti on hõlmatud 38 vooluveekogumit, 2 rannikuveekogumit ja 8 põhjaveekogumit.

Projekti partnerid: Keskkonnaamet, Eesti Keskkonnauuringute Keskus, The Rivers Trust, Kliimaministeerium, Eesti Geoloogiateenistus, Keskkonnaagentuur, Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus, Eesti Rahvusringhääling, Eesti Põllumajandus- Kaubanduskoda, Tallinna Tehnikaülikool, Riigimetsa Majandamise Keskus, Teaduskeskus AHHAA, Eesti Maaülikool, Maaeluministeerium, Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit, Rakvere linn, Rakvere vald, Alutaguse vald, Kadrina vald, Lüganuse vald, Vinni vald, Viru-Nigula vald, Narva linnavalitsuse arhitektuuri- ja linnaplaneerimise amet. 

Projekti viiakse ellu vahemikus 01.01.2019 - 31.12.2028
Projekti kogumaksumus on 16 666 600 eurot, millest EL toetus 9 999 960 eurot.
Projekti rahastab  Euroopa Komisjoni LIFE programm ja Eesti riik.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ja Keskkonnaameti vaheline koostöökokkulepe (nr 24.5-6/21-0070/2985) eesmärgiks on tagada Rail Baltic RB raudteeprojekti raames läbi viidavate keskkonnamõju hindamise aruannete (ja teiste RB-ga seotud dokumentide) viivitusteta menetlemine KeA poolt. MKM on Rail Balticu raudtee rajamise projekti koordinaator Eestis, kes korraldab projekti rahastamist. Kokkuleppe tagab Keskkonnaametile vajalikud rahalised vahendid RB projekti realiseerimise eesmärgi saavutamiseks vajalike ametikohtade loomiseks.

Koostöökokkuleppe osapooled: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) ja Keskkonnaamet.

Projekt kestus: 01.05.2021 - 31.12.2026
Toetuse andja/meede: Euroopa ühendamise rahastu toetusleping nr INEA/CEF/TRAN/M2019/2098073 (CEF leping).

Projekti eesmärk on Eesti Vabariigi kalanduse järelevalvega seotud kohustuste täitmise tagamine Läänemerel ning Atlandi ookeanil ühiskasutuskavadega kokkulepitud mahus (sh võimalike menetluste läbiviimine) ning teistes siseriiklikes plaanides kokkulepitud mahus. Samuti osalemine ühiskasutuskavade välja töötamises ning Euroopa Liidu määruste integreerimine siseriiklikesse õigusaktidesse ja Euroopa Liidu määruste ning otsustega (Joint Deployment Plans - edaspidi JDP) püstitatud riskiohjemeetmete ja eesmärkide sihipärase elluviimise tagamine.

Projektis osalejad: Keskkonnaamet
Elluviimise aeg: 01.01.2026 - 31.01.2027
Eelarve: projekti kogumaksumus ja toetuse suurus: 612 986,85 eurot.
Toetuse meede: Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–2027,  meede „Kalanduse kontrolli ja järelevalve toetus“.

KARI2 peamine eesmärk on jätkusuutliku kalavaru tagamisele kaasaaitamine läbi riskipõhise järelevalve. Projekti käigus arendatakse OKAS2 ja KIR x-tee teenuste vahendusel laekuvate andmete kogumine KeMIT andmeaita. Andmetest moodustatakse vajaminevad komponendid ning tehakse riskiskooride arvutused. Saadud tulemuste pealt luuakse Tableau vaated järelevalveametnikele.

Osalejad: Keskkonnaamet, KeMIT
Projekti kestus: 01.01.2025 - 31.12.2025
Maksumus: 80 520 eurot
Meede: Kalanduse kontrolli ja järelevalve toetus (haldussuutlikkus)

Projekti eesmärk on asendada vananenud infosüsteemis (OKAS) kalandusjärelevalvega seonduvad kasutuslood kaasaegsete ning praegusi ärivajadusi paremini katvate kasutuslugudega, arendades need uude loodavasse infosüsteemi (OKAS-2).

Osalejad: Keskkonnaamet, KeMIT
Projekti kestus: 01.03.2024 - 31.12.2026
Maksumus: 800 000,01 eurot
Meede: Kalanduse kontrolli ja järelevalve toetus (haldussuutlikkus)

Keskkonnaametil on projekti eesmärgiks alustada Eestis süsteemse alapõhise looduskaitse tulemuslikkuse hindamisega. Samuti vaadata üle kaitsekorralduskavade ja liigi kaitse tegevuskavade koostamise põhimõtted, tellida andmete kaasajastamiseks inventuure, koostada elupaikade ja liigi kaitse tegevuskavasid ning kaitsekorralduskavasid.

Projektis osalejad: Kliimaministeerium, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur
Elluviimise aeg: 1. 05. 2024 - 30. 04.2028
Eelarve (projekti kogumaksumus ja toetuse suurus): 4 684 861 eurot, millest 85% on Šveitsi poolne toetus.
Toetuse andja/meede: Šveitsi koostööprogrammi elurikkuse programm

Kliimaministri otsus Toetuse andmise tingimuste kehtestamine taaste- ja vastupidavuskava reformi 8.1 „Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine“ elluviimiseks. 

Toetuse andmise eesmärk luua eeldused vähemalt 1000 MW tuuleenergia tootmiseks nii maismaal kui ka merel. Käskkirjas kirjeldatud toetuse andmise eesmärk lähtub taastekavas nimetatud reformi 8.1 põhitegevusest 1, milleks on tuuleparkide ehitamine, et aastaks 2030 oleks võimalik toota Eestis 100% kogu elektritarbimisest taastuvatest energiaallikatest. 

Toetatavate tegevuste abikõlbulikkuse perioodiks on 01.02.2022 – 31.03.2026
Kogumaksumuseks 26 838 646 eurot (käibemaksuta), mida rahastatakse taastekava alusel Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastust NextGenerationEU. Toetuse haldamist koordineerib Kliimaministeerium.

Toetusest saavad osa: 
•    Kliimaministeerium 10 699 389 €
•    Keskkonnaagentuur 3 066 811 €
•    Keskkonnaamet 4 369 279 €
•    Maa- ja Ruumiamet 6 929 097 €
•    Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 477 382 €
•    Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelvevalve  Amet 1 096 688 €

Projekti eesmärk on Lääne-Eesti vesikonna vete seisundi parandamine hõlmates laia teemade ringi alates põllumajandusest ja toitainetest vees kuni maaparanduse, pinnaveekogude korrastamise ja digilahendusteni. Projektiga soovitakse parandada veemajanduse juhtimist ja kaasata keskkonnakasutajaid veekvaliteedi taastamise ja parandamise tegevustesse. Piloteeritakse keskkonnasõbralikke lahendusi maaparandustöödes põllu- ja metsamaadel ning veekvaliteedi jälgimiseks arendatakse kaugseireteenuseid. Keskkonnaameti eestvedamisel edendame teadlikkust vajalikest meetmetest ja koostöös püüame jõuda nende rakendamiseni koos uuenenud juhtimismudeli ja digilahendustega.

Juhtpartner on Kliimaministeerium, partneriteks Keskkonnaamet, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Keskkonnaagentuur, Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Eesti Rahvusringhääling, Maa- ja Ruumiamet, Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus, Maaelu Teadmuskeskus, Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Eesti Maaülikool, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Balti Keskkonnafoorum, Eesti Loodushoiu Keskus, SA Keskkonnaõiguse Keskus.
Lisaks on neli assotsieerunud partnerit – Sotsiaalministeerium, Põllumajanduse Registrite- ja Informatsiooni Amet, Läänemaa Rannakalanduse Selts, Riigimetsa Majandamise Keskus.

Projekt kestus: 1.01.2025 - 31.12.2033. 

Grant 9L70-MU21_01113WET
Projekti kogumaksumus on 29 817 936,86, millest toetus on 17 923 162,1 eurot.
Projekti rahastab Euroopa Komisjoni LIFE programm ja Eesti riik.

Projekti eesmärk on tagada kiirgusohust varajase hoiatamise süsteemi jätkuv toimimine ning kiirgusohust võimalikult varajane teadasaamine. Eesmärkide saavutamiseks on kavas kaasajastada mitmesuguseid laboratoorseid ja maastikul töötavaid mõõtesüsteeme. 

Partnerid: Euroopa Liidu Sisejulgeolekufond (ISF) ja Siseministeerium.

Elluviimise aeg: 01.01.2025 - 31.12.2028
Eelarve: Eestile on ISF-i rakendamiseks eraldatud 27 656 519 eurot, millele lisatakse nõutav kaasfinantseering.
„Seadmete soetamise kaudu siseturvalisuse valdkonna suutlikkuse suurendamine“ kohaselt on Keskkonnaametile eraldatud 400 000 €, millest ISF toetus moodustab 75% ja riiklik kaasfinantseering 25%.
Toetuse andja: Euroopa Liidu siseturvalisuspoliitika fondi Sisejulgeolekufond (ISF).