Jäätmehooldus tähendab nii olmejäätmete, pakendijäätmete, ohtlike jäätmete, ehitus- ja lammutusjäätmete, tervishoiujäätmete kui ka teistest allikatest pärinevate jäätmete kogumise ja/või käitlemise korraldamist vastavalt kehtivatele üleriigilistele õigusaktidele ja riigi jäätmekavale.
Riigi jäätmekava materjalid on leitavad Kliimaministeeriumi veebilehelt.
loe riigi jäätmekava kohta lähemaltOlmes tekkivate tagatisrahata pakendijäätmete kogumise ja taaskasutuse korraldamise eesmärk on tagada pakendijäätmete liigiti kogumine ning nende suunamine jäätmekäitlusesse viisil, mis võimaldab täita pakendijäätmete maksimaalset ringlussevõttu ning tagab ringlussevõtu sihtarvude täitmise.
Kohaliku omavalitsuse üksuse roll on:
- määrata pakendijäätmete kogumisviisid oma haldusterritooriumil;
- korraldada olmes tekkivate tagatisrahata pakendijäätmete kogumine korraldatud jäätmeveo raames;
- määrata pakendijäätmete kogumistaristu paiknemine;
- tagada pakendiäätmete üleandmine TKOdele;
- sõlmida TKOdega pakendijäätmete üleandmise kokkulepe.
Vaata järele 6.03.2026 samal teemal toimunud KO(h)Vihommikut .
Vaata järele 23.04.2026 samal teemal toimunud KO(h)Vihommikut
Kohaliku omavalitsuse üksuse ülesanne on korraldada jäätmete liigiti kogumine (sh tehnilised nõuded kogumismahutitele ning avalike kogumismahutite kasutamine). Jäätmehoolduseeskiri kinnitatakse volikogu määrusega ja seatakse detailsemad nõuded:
- mil viisil peavad jäätmetekitaja ja jäätmekäitleja jäätmeid kokku koguma ja käitlema
- nõuded kogumisviiside ja -mahutite kohta
- korraldatud jäätmeveoga seotud tingimused jäätmeveo piirkonna suuruse ja veetavate jäätmeliikide kohta
Jäätmehoolduseeskiri peab kindlasti sisaldama:
- paberi ja kartongi-, plastide-, metallide-, klaasi-, biolagunevate jäätmete-, bioloogiliselt mittelagunevate aia- ja haljastujäätmete-, pakendite-, puidu-, tekstiili-, suurjäätmete- (nt mööbel), probleemtoodete- (nt elektroonikaseadmed) ja ohtlike jäätmete kogumise korraldust;
- jäätmete kogumiskohta või -kohti, kuhu tuleb korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed nende edasivedamiseks toimetada;
- jäätmete liigiti kogumise arendamise nõudeid koos tähtaegadega jäätmeliikide kaupa;
- teavet ehitus- ja lammutusjäätmete kogumiskohtadest ja liigiti kogumisest;
- biojäätmete tekkekohalt kogumist olenemata korterite, istekohtade, töötajate arvust (hiljemalt 31. detsember 2023);
- tekstiilijäätmete liigiti kogumise korraldamist (hiljemalt 1. jaanuar 2025).
Loetletud ja teisi Jäätmeseaduses § 39 väljatoodud punkte peab jäätmehoolduseeskiri sisaldama alates eeskirja muutmisest, kuid mitte hiljem kui 2023 aasta 31.detsembrist.
Jäätmekava koostamisel ja uuendamisel tuleb juhinduda riiklikust arengukavast, seades kohalikul tasandil jäätmevaldkonna arendamise eesmärgid ja pannes paika tegevuskava.
Jäätmekava peab kindlasti sisaldama:
- ringlussevõtuks või muuks taaskasutamiseks sobivate jäätmete, eelkõige olme- ja biolagunevate jäätmete liigiti kogumist, ladestamise vähendamise saavutamise plaani ja ladestamise piiramiseks võetud meetmeid;
- pakendite ja pakendijäätmete käitlemise kava;
- asjakohaseid kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid näitajaid ja sihtmäärasid;
- prügistamise, sh mereprügi tekkimise vähendamise ja koristamise meetmeid;
- kui soovitakse teha erandid liigiti kogumisel, tuleb seda käsitleda, analüüsida ja põhjendada jäätmekavas. Kui erandite tegemist ei ole jäätmekavas, siis ei ole see ka lubatud.
Loetletud ja teisi Jäätmeseaduses § 42 väljatoodud punkte peab jäätmekava sisaldama alates jäätmekava muutmisest, kuid mitte hiljem kui 2023 aasta 31.detsembriks.
Jäätmekavas tuleb kindlasti tuua välja tähtajad kõikide jäätmete liigiti sortimise ja arendamise kohta, mis on välja toodud „Olmejäätmete sortimise kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused“ määruses.
Korraldatud jäätmevedu on üks jäätmehoolduse meetmetest, mille eesmärk on vähendada jäätmeteket ja tõsta jäätmete liigiti kogumise (sh biojäätmed) kvaliteeti.
Korraldatud jäätmevedu peab sisaldama:
- biojäätmete liigiti kogumist tekkekohal;
- peab täitma olmejäätmete ringlussevõtu sihtarve;
- käitluskohta või – kohti, kus on tagatud jäätmete ringlussevõtt;
Eelpool nimetatud ning teisi Jäätmeseaduse § 66 - § 66 toodud punkte peab kohaliku omavalitsuse üksus tagama alates uutest korraldatud jäätmeveo hangetest, kuid mitte hiljem kui 31. detsember 2025.
Mida rohkem jäätmeliike omavalitsus korraldatud jäätmeveoga käitluskohta ringlussevõtuks hõlmab, seda paremini saavutab nõutud olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvud. Taaskasutamisel energia saamiseks piiratud ulatuses põletamise ja kõrvaldamisega sihtarve ei saavutata.
Elanike jäätmete liigiti kogumise soodustamiseks ning võimalikult mugava võimaluse pakkumiseks on KOV kohustatud korraldama riigihanke iseseisvalt, koostöös teiste KOV-i üksuste või asutustega korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmiseks.
- Korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessioonilepingu riigihanke alusdokumendid esitatakse enne riigihanke alustamist Keskkonnaametile seisukohavõtuks.
- Keskkonnaamet esitab vajadusel kahe nädala jooksul riigihanke alusdokumentide kättesaamisest arvates ettepanekud nende täiendamiseks või muutmiseks.
- Kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmehooldust reguleerib JäätS 4. peatükk.
Lisainfo
Jäätmehoolduseeskirjaga kehtestatakse järgmised nõuded (Jääts § 71 lg 2):
1) jäätmekäitluse ja jäätmete hoidmise korraldus ning sellega seotud tehnilised nõuded (kogumismahutite tüüp, materjal, suurus, mahutite alus ja paiknemine, ühiste kogumismahutite kasutamine);
11) Jääts § 36 lõike 5 alusel kehtestatud olmejäätmete liigiti kogumise kord;
2) jäätmetest inimeste tervisele ja keskkonnale tuleneda võiva ohu vältimise meetmed, või kui see ei ole võimalik, siis vähendamise meetmed, sh biojäätmete korrapärane äravedu vähemalt üks kord nelja nädala jooksul, kui jäätmetekkekohas ei ole tagatud biojäätmete kompostimine, segaolmejäätmete korrapärane äravedu vähemalt üks kord 12 nädala jooksul ning olmes tekkivate tagatisrahata pakendi jäätmete korrapärane äravedu vähemalt üks kord 12 nädala jooksul, lähtudes kulutõhususest ja keskkonnahoidlikkusest;
21) biojäätmete kompostimise nõuded kompostimise tagamiseks;
3) kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil jäätmeveo piirkondade loetelu, kus liitumine korraldatud jäätmeveoga on kohustuslik;
4) korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete käitlemise nõuded;
5) elanikelt kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumise ja ohtlike jäätmete käitlemiseks keskkonnakaitseluba omavale ettevõtjale üleandmise kord;
6) kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise kord;
7) ehitus- ja lammutusjäätmete, sh tekkekohal liigiti kogutud puidu, betooni, telliste, plaatide, keraamika, kivide, metalli, klaasi, plasti ja kipsi kogumiskohad ning käitlemise nõuded;
8) teavet korduskasutuseks ettevalmistamise kohtadest;
9) järelevalve korraldus jäätmekäitluse üle kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil;
10) kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil asuvate jäätmekäitluskohtade, va prügila järelhoolduse nõuded;
11) jäätmete liigiti kogumise arendamise nõuded koos liigiti kogumise tähtaegadega jäätmeliikide kaupa ja Jääts § 31 lõike 6 alusel ettenähtud erandid;
12) jäätmete kogumise korraldus hajaasustusalal, kus on jäetud jäätmevedu korraldamata JäätS § 66 lõike 3 alusel;
13) suurjäätmete kogumise korralduse.
Jäätmekava koostamisel ja iga 5 a järel ajakohastamisel juhindu jäätmeseaduse § 42 lõikest 3:
1) tekkivate jäätmete koguseid liikide ja päritolu kaupa ning hinnangut jäätmevoogudele tulevikus;
2) kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatava jäätmeveo arendamist tema haldusterritooriumil, sealhulgas korraldatud jäätmeveo piirkonna või piirkondade määramist;
3) olmejäätmete liigiti kogumise sihtarvu saavutamiseks vajalikke tegevusi aastate kaupa ning asjakohasel juhul jäätmeseaduse § 31 lõike 6 alusel tehtud erandeid;
4) analüüsi, mis tõendab väidetavaid vabastamise asjaolusid ja nende aluste esinemist, kui käesoleva seaduse § 31 lõike 6 alusel nähakse ette erand teatud jäätmete liigiti kogumisest vabastamiseks;
5) olemasolevate jäätmete kogumissüsteemide ja käitlemistaristu kirjeldust;
6) hinnangut vajadusele luua uusi või muuta olemasolevaid kogumissüsteeme, võttes arvesse jäätmeseaduse § 31 lõike 6 alusel erandite tegemise vajadust ning sama paragrahvi lõigetes 7 ja 8 sätestatud põhimõtteid;
7) jäätmehoolduse rahastamist ning jäätmeveo teenustasu kogumist, selle kogumise eesmärki ning arveldamise korraldust;
8) üldise jäätmekäitluspoliitika kirjeldust;
9) ülevaadet jäätmekäitlusega seotud organisatsioonide kohustustest, sealhulgas jäätmekäitlusega tegelevate avalik-õiguslike ja eraõiguslike isikute vahelise vastutuse kirjeldust;
10) ülevaadet üldsusele või kindlale tarbijarühmale suunatud teavitamiskampaaniate korraldamisest;
11) andmeid minevikus saastunud jäätmekäitluskohtade ning nende korrastamiseks võetavate meetmete kohta;
12) kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava rakendamisest keskkonnale avalduva mõju kirjeldust;
13) korduskasutuseks ettevalmistamiseks, ringlussevõtuks või muuks taaskasutamiseks sobivate olmejäätmete ja biolagunevate jäätmete energiakasutuse otstarbel põletamise ja ladestamise vähendamise plaani ning energiakasutamise otstarbel põletamise ja ladestamise piiramiseks võetavaid meetmeid;
14) pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja vedamise ning taaskasutusorganisatsioonidele üleandmise kava, sealhulgas müügikohtade juurde pakendijäätmete avaliku kogumissüsteemi rajamist;
15) asjakohaseid kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid näitajaid ja sihtarvusid, sealhulgas tekkivate jäätmete koguse ja nende töötlemise kohta ning kõrvaldatavate või energia tootmiseks kasutatavate olmejäätmete kohta;
16) prügistamise, sealhulgas mereprügi vältimise, vähendamise ja koristamise meetmeid;
17) korduskasutuse edendamise ja jäätmetekke vältimise kava;
18) teiste kohaliku omavalitsuse üksustega jäätmekava elluviimiseks koostöö tegemise plaani.
Sortimismääruse § 3 lg 2 kohaselt tuleb olmejäätmete sortimisel tekkekohas liigiti koguda vähemalt järgmised jäätmeliigid vastavalt jäätmenimistu jäätmeliikide või alajaotiste koodidele:
1) paber ja kartong (20 01 01);
2) plastid (20 01 39);
3) metallid (20 01 40);
4) klaas (20 01 02);
5) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 01);
6) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08);
7) bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 02, 20 02 03);
8) pakendid (15 01), sealhulgas:
- paber- ja kartongpakendid (15 01 01),
- plastpakendid (15 01 02),
- puitpakendid (15 01 03),
- metallpakendid (15 01 04),
- komposiitpakendid (15 01 05),
- klaaspakendid (15 01 07),
- tekstiilpakendid (15 01 09)
- ja muud jäätmeseaduse §-s 7 esitatud olmejäätmete mõistele vastavad pakendid;
9) puit (20 01 38);
10) tekstiil (20 01 10, 20 01 11);
11) suurjäätmed (20 03 07);
12) probleemtoodete jäätmed (20 01 21*, 20 01 23*, 20 01 34, 20 01 35*, 20 01 36);
13) ohtlikud jäätmed (jäätmenimistu alajaotises 20 01 tärniga „*” tähistatud jäätmed) ning olmes tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid jäätmekoodiga 15 01 10*.
Kohaliku omavalitsuse üksus võib jäätmekavas ja jäätmehoolduseeskirjas ette näha erandi jäätmete (biojäätmete, paberi-, papi-, metalli-, plasti-, tekstiili- ja klaasijäätmete ning kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete) liigiti kogumises, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:
- teatavat liiki jäätmete koos kogumine ei vähenda võimalusi neid korduskasutuseks ette valmistada, ringlusse võtta või teha muid taaskasutamistoiminguid, kusjuures nende toimingute tulemus on sellise kvaliteediga, mis on võrreldav liigiti kogumisel saavutatavaga;
- liigiti kogumine ei ole keskkonna jaoks parim lahendus, võttes arvesse vastavate jäätmevoogude juhtimise üldist keskkonnamõju;
- liigiti kogumine ei ole jäätmekogumise häid tavasid arvestades tehniliselt võimalik;
- liigiti kogumine tekitaks ebaproportsionaalselt suuri majanduslikke kulusid, kui võtta arvesse segaolmejäätmete kogumise ja töötlemisega kaasnevaid keskkonna- ja tervisekahju kulusid, võimalusi jäätmekogumist ja -töötlust tõhustada, teisese toorme müügist saadavat tulu ning saastaja maksab põhimõtte ja tootja laiendatud vastutuse rakendamist.
Küsimuste korral pöördu:
Seotud viited
Seotud dokumendid
Viimati uuendatud 15.05.2026
