Kaevandatud ja uuritud maa korrastamine
Uuritud maa tuleb korrastada enne geoloogilise uuringu või üldgeoloogilise uurimistöö aruande esitamist. Kui aruannet ei esitata, siis peab maa olema korrastatud enne uuringuloa kehtivuse lõppu.
Kaevandatud maa tuleb korrastada enne kaevandamisloa lõppemist. Korrastamiskohustus kehtib ka siis, kui luba on kehtetuks tunnistatud või kehtivuse kaotanud.
Kaevandatud ala korrastatakse vastavalt korrastamisprojektile, mis koostatakse Keskkonnaameti poolt antud korrastamistingimuste alusel. Nõusoleku korrastamisprojekti rakendamiseks annab Keskkonnaamet.
Kuidas korrastada ehitusmaavarade kaevandamisest tekkinud karjääre, saab täpsemalt lugeda Ehitusmaavare Uuringu - ja Kaevandamisalade Korrastamise Käsiraamatust, mis on saadaval kõigile kättesaadav veebiväljaandena.
Korrastatuks tunnistatud karjäärid
- Maardu IV lubjakivikarjäär (Harju maakond Jõelähtme vald). Kaevandamisloaga määratud mäeeraldise teenindusmaa pindala oli 5,46 ha, sh mäeeraldise pindala oli 4,71 ha. Kaevandamisloa omanik oli INF Maavarad OÜ.
- Ojametsa liivakarjäär (Põlva maakond Kanepi vald). Kaevandamisloaga määratud mäeeraldise teenindusmaa pindala oli 11,25 ha, sh mäeeraldise pindala oli 9,79 ha. Kaevandamisloa omanik oli Lõuna-Eesti Karjäärid OÜ.
- Aluste kruusakarjäär (Pärnu maakond Põhja-Pärnumaa vald). Kaevandamisloaga määratud mäeeraldise teenindusmaa pindala oli 1,81 ha, sh mäeeraldise pindala oli 1,23 ha. Kaevandamisloa omanik oli Sokkel Karjäärid OÜ.
- Pata maa-ainese karjäär (Viljandi maakond, Viljandi vald). Maa-ainese kaevandamise loaga määratud pindala oli 6,20 ha. Loa omanik oli FIE Vello Raus
- Sikana II karjäär (Pärnu maakond Põhja-Pärnumaa vald). Kaevandamisloaga määratud mäeeraldise teenindusmaa pindala oli 2,95 ha, sh mäeeraldise pindala oli 2,95 ha. Kaevandamisloa omanik oli Verston Eesti OÜ.
-
Tammemäe II liivakarjäär (Harju maakonnas Saku vallas). Kaevandamisloaga määratud mäeeraldise teenindusmaa pindala oli 23.79 ha, sh mäeeraldise pindala oli 23,18 ha. Kaevandamisloa omanik oli AS TREV-2 Grupp.
-
Tammemäe III liivakarjääri osaline korrastamine (Harju maakonnas Saku vallas). Kaevandamisloaga määratud mäeeraldise teenindusmaa pindala oli 40,3 ha, sh mäeeraldise pindala oli 36,1 ha. Kaevandamisloa omanik oli AS TREV-2 Grupp.
-
Karjaküla liivakarjäär (Harju maakonnas Lääne-Harju vallas). Kaevandamisloaga määratud mäeeraldise teenindusmaa pindala oli 15,47 ha, sh mäeeraldise pindala oli 9,74 ha. Kaevandamisloa omanik oli Aktsiaselts KIIRKANDUR.
-
Mooste II liivakarjäär (Põlva maakonnas Põlva vallas). Kaevandamisloaga määratud mäeeraldise teenindusmaa pindala oli 3,3 ha, sh mäeeraldise pindala oli 2,88 ha. Kaevandamisloa omanik Riigimetsa Majandamise Keskus ei olnud kaevandamisloa kehtivusaja jooksul Moosta II liivkarjääri avanud ega maavara kaevandanud.
-
Tuhalaane liivakarjäär (Viljandi maakonnas Mulgi vallas). Kaevandamisloaga määratud mäeeraldise teenindusmaa pindala oli 5,54 ha, sh mäeeraldise pindala oli 2,77 ha. Kaevandamisloa omanik ning kinnistu omanik AS A&P Mets ei olnud kaevandamisloa kehtivusaja jooksul Tuhalaane liivakarjääri avanud ega maavara kaevandand.
-
Liiva liivakarjäär (Võru maakonnas Võru vallas). Kaevandamisloaga määratud mäeeraldise teenindusmaa pindala oli 3,28 ha, sh mäeeraldise pindala oli 2,58 ha. Kaevandamisloa omanik oli aktsiaselts Eesti Teed, korrastamistööd viis läbi ettevõte Verston OÜ.
-
Võiste liivakarjäär (Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas). Kaevandamisloaga määratud mäeeraldise teenindusmaa pindala oli 5,72 ha, mäeeraldis kattus täies ulatuses teeninusmaaga ehk oli samuti 5,72 ha. Kaevandamisloa omanik oli EMG Karjäärid OÜ.
-
Pihla turbatootmisala (Hiiumaal, Hiiumaa vallas). Korrastatud ala pindala oli kokku 248,52 ha. Mäeeraldise teenindusmaa pindala 244,39 ha ja sh mäeeraldise pindala on 200,93 ha. Kaevandamisloa omanik oli Hiiu Turvas OÜ
-
Maardu lubjakivikarjäär (Harju maakonnas Jõelähtme vallas). Ala on korda tehtud kolmes etapis. Kolmanda ja ühtlasi ka viimase korrastamise etapis oli korrastatava karjääri mäeeraldise pindala 27,64 ha, sh selle teenindusmaa pindala 50,76 ha. Kaevandamisloa omanik oli OSAÜHING STARHILL
-
Tondi-Väo III lubjakivikarjäär (Harjumaal Rae vallas). Kaevandamisloaga määratud mäeeraldise teenindusmaa pindala oli 1,79 ha, sh mäeeraldise pindala oli 1,52 ha. Kaevandamisloa omanik oli AS TREF Nord
-
Rõõsa II liivakarjäär (Harju maakonnas Kose vallas). Rõõsa II liivakarjäär mäeeraldise teenindusmaa pindala oli 8,44 ha, sh mäeeraldise pindala 5,65 ha. Kaevandamisloa omanik oli Osaühing Eesti Killustik.
-
Krüüdneri III kruusakarjäär (Põlva maakonnas Kanepi vallas). Kaevandamisloaga määratud mäeeraldise teenindusmaa pindala oli 1,60 ha, sh mäeeraldise pindala oli 0,87 ha. Kaevandamisloa omanik oli Aktsiaselts Avraal.
-
Pamma liivakarjäär (Saare maakonnas Saaremaa vallas). Keskkonnaloaga määratud mäeeraldise teenindusmaa pindala oli 3,85 ha, sh mäeeraldise pindala oli 3,30 ha. Kaevandamisloa omanik oli Verston OÜ.
-
Sarakuste kruuskarjäär (Tartu maakonnas Kastre vallas). Kaevandamisloaga määratud teenindusmaa pindala oli 1,73 ha, sh mäeraldise pindala oli 1,68 ha. Kaevandamislao omanikuks oli Osaühing Sootaga VÜ.
-
Hagudi III kruuskarjäär (Rapla maakonnas Rapla vallas). Kaevandamisloaga määratud teenindusmaa pindala oli 2,76 ha, sh mäeraldise pindala oli 2,56 ha. Kaevandamislao omanikuks oli OÜ Paemaa.
-
Tammiku põlevkivikaevandus (Ida-Viru maakonnas Jõhvi ja Alutaguse vallas ning Kohtla-Järve ja Jõhvi linnas). Kaevandamisloaga määratud mäeeraldise pindala oli 4013,93 ha ning mäeeraldise teenindusmaa puudus. Kaevandamisloa omanikuks oli Enefit Power AS.
-
Sirgala II põlevkivikarjäär (Ida-Viru maakonnas). Kaevandamisloaga määratud mäeeraldise pindala oli 233,75 ha, sh mäeeraldise teenindusmaa pindala oli 267,35 ha. Kaevandamisloa omanikuks oli Enefit Power AS
-
Sirgala põlevkivikarjäär (osaline korrastamine; Ida-Viru maakonnas). Kaevandamisloaga määratud mäeeraldise pindala on 11295,67 ha ning mäeeraldise teenindusmaa pindala on 3206,29 ha. Enefit Power AS-i poolt korrastatuks tunnistamiseks taotletud ala pindala Sirgala põlevkivikarjääris oli 169,79 ha. Kaevandamisloa omanikuks oli Enefit Power AS.
-
Viru põlevkivikaevanduse maapealse ala (osaline korrastamine). Ida-Viru maakonnas Alutaguse ja Jõhvi vallas). Osaliselt korrastatuks tunnistatud ala kogupindala oli 143,98 ha. Kaevandamisloa omanikus on Enefit Power AS
-
Piuga kruusakarjäär (osaline korrastamine Harju maakonnas, Rae vallas). Piuga kruusakarjääri mäeeraldise teenindusmaa pindala on 11,56 ha, sh mäeeraldise pindala 2,15 ha. Kaevandamisloa omanikus on KMG OÜ
- Pihuvere kruusakarjäär (Harju maakonnas Kose vallas Kiruvere külas; mäeeraldise pindala 7,7 ha ning selle teenindusmaa 10,8 ha; kaevandamisloa omanik oli OÜ Pihuvere Kruus)
- Palusaare kruusakarjäär (Harju maakonnas Raasiku vallas Mallavere külas; mäeeraldise pindala 4,38 ha ning selle teenindusmaa 4,38 ha; kaevandamisloa omanik oli Kivimeistrid OÜ )
- Aidu karjäär (mäeeraldise osaline korrastatuks tunnistamine, Ida-Viru maakonnas, valdavalt Lüganuse ja osaliselt Alutaguse valla territooriumil, korrastatuks tunnistati viimane põlevkivikarjääri osa, Aidu karjääris kaevandamisloa omanik oli Enefit Power AS)
- Palupera kruusakarjäär (laiendus) (Valga maakonnas Otepää vallas). Tegemist oli osalise korrastatuks tunnistamisega. Täpsemalt korrastatuks tunnistati kaevandaja AS TREV 2 Grupp poolt ehitatud Palupera-Roopjärve tee osa.
- Sikana kruusakarjäär (Pärnu maakond)
- Sikana IV kruusakarjäär (Pärnu maakond)
- Aidu põlevkivikarjääri osaline korrastamine (Ida-Viru maakond)
- Maardu lubjakivikarjääri korrastamistööde II etapi korrastamine (Harju maakond)
- Võõbu kruusakarjäär (Järva maakond; luba lõpetati kuna kruus ei olnud kaevandamisväärne)
- Palupera kruusakarjääri osaline korrastamine (Valga maakond)
- Lasila III kruusakarjäär (Lääne-Viru maakond)
- Kõltsi kruusakarjäär (Järva maakond)
- Rõõsa kruusakarjäär (Harju maakond)
- Huntaugu II liivakarjäär (Harju maakond)
- Karjaküla karjäär (Harju maakond)
- Tondi-Väo lubjakivikarjääri osaline korrastamine (Harju maakond)
- Tondi-Väo II lubjakivikarjäär (Harju maakond)
- Ahekõnnu II kruusakarjäär (Rapla maakond)
- Sulevi maa-ainese karjäär (Valga maakond)
- Maardu lubjakivikarjäär (Harju maakond)
- Tiitsu II liivakarjäär (Rapla maakond)
- Soova liivakarjäär (Tartu maakond)
- Vuti liivakarjäär (Valga maakond)
- Haava kruusakarjäär (Lääne-Viru maakond)
- Narva karjääri 12. ja 13. tranšee (osaline korrastamine; Ida-Viru maakond)
- Kohtla karjääriväli 1 mäeeraldis (Ida-Viru maakond)
- Päelda kruusakarjäär (Saare maakond)
- Karujärve kruusakarjäär (Saare maakond)
- Lavassaare karjäär (Pärnu maakond)
- Eassalu IV kruusakarjäär (Pärnu maakond)
- Varesemägede kruusakarjäär (Viljandi maakond)
- Varesemägede II kruusakarjäär (Viljandi maakond)
- Kusta kruusakarjäär (Viljandi maakond)
- Tõrvamäe maa-ainese karjäär (Põlva maakond)
- Abissaare liivakarjäär (Põlva maakond)
- Kadaja maa-ainese karjäär (Põlva maakond)
- Timo maa-ainese karjäär (Põlva maakond)
- Tatramäe kruusakarjäär (Harju maakond)
- Silgi maa-ainese karjäär (Lääne maakond)
- Vulbi karjäär (Lääne-Viru maakond)
- Mooste maa-ainese karjäär (Põlva maakond)
- Kõnnu karjäär (Jõgeva maakond)
- Sammuli kruusakarjäär (Viljandi maakond)
- Riigiküla liivakarjäär (Ida-Viru maakond)
- Sirtsu II karjäär (Ida-Viru maakond)
- Seli kruusakarjäär (Rapla maakond)
- Nurme kruusakarjäär (Rapla maakond)
- Oorema kruusakarjäär (Saare maakond)
- Tomba kruusakarjäär (Saare maakond)
- Malvaste liivakarjäär (Hiiu maakond)
- Suurepsi kruusakarjäär (Hiiu maakond)
- Toravere maa-ainese karjäär (Järva maakond)
- Liivamäe karjäär (Järva maakond)
- Toravere maa-ainese karjäär (Järva maakond)
- Männamaa kruusakarjäär (Hiiu maakond)
- Tudulinna II liivakarjäär (Ida-Viru maakond)
- Kihli maa-ainese karjäär (Järva maakond)
- Kaopalu kruusakarjäär (Lääne maakond)
- Lasila kruusakarjäär (Lääne-Viru maakond)
- Mäliküla karjäär (Pärnu maakond)
- Järvere liivakarjäär (Võru maakond)
- Kärevere kruusakarjäär (Tartu maakond)
- Kärevere II kruusakarjäär (Tartu maakond)
- Metsküla kruusakarjäär (Saare maakond)
- Varkja liivakarjäär (Saare maakond)
- Putla (Saare maakond)
- Luige karjäär (Jõgeva maakond)
- Siimusti karjäär (Jõgeva maakond)
- Kütivälja kruusakarjäär (Jõgeva maakond)
- Huntaugu IV (Harju maakond)
- Maramaa kruusakarjäär (Tartu maakond)
- Kellissaare (Pärnu maakond)
- Paavo kruusakarjäär (Ida-Viru maakond)
- Lasila kruusa-liivakarjäär (Lääne-Viru maakond)
- Kehala kruusaliiva karjäär (Lääne-Viru maakond)
- Metsaküla ja Metsaküla Laienduse maa-ainese liivakarjäär (Pärnu maakond)
- Arumetsa savikarjäär (Pärnu maakond)
- Laagna karjäär (Ida-Viru maakond)
- Meibaumi (Lääne-Viru maakond)
- Suurepsi kruusakarjäär (Hiiu maakond)
- Kobilo liivakarjäär (Tartu maakond)
- Mannare kruusakarjäär (Pärnu maakond)
- Heimtali karjäär (Viljandi maakond)
- Karude kruusakarjäär (Järva maakond)
- Rummu lubjakivikarjäär (Harju maakond)
- Selli (Harju maakond)
- Hagudi (Rapla maakond)
- Änari maa-ainese karjäär (Järva maakond)
- Liivalaia karjäär (Harju maakond)
- Liivalaia II karjäär (Harju maakond)
Jäätmetekke vältimise ja jäätmehoolduse kavandamisel tuleb lähtuda jäätmehierarhiast, mille kohaselt on kõige olulisem vältida jäätmete tekkimist.
Kui jäätmeteket ei ole võimalik vältida (näiteks reoveesette ja ehitus-lammutusjäätmete teket), siis tuleb leida võimalusi jäätmete korduskasutuseks või ringlusse võtuks.
Teatud juhtudel on mõistlik karjääri korrastamisel kasutada reoveesetet ja püsijäätmeid:
-
Näiteks on töödeldud reoveesette segamisel karjääri mullaga võimalik saavutada kõrge orgaanilise aine sisaldusega toitainerikas ja sobiva mullareaktsiooniga tehismuld, mis sobib ideaalselt rohttaimede ja puude kasvuks karjääride bioloogilisel korrastamisel.
-
Püsijäätmed sobivad karjääri korrastamisel täiteks. Täitmisel peab ettevõte jälgima, et taaskasutatav materjal ei sisaldaks ohtlikke aineid üle kehtestatud piirnormide ning ei sisaldaks orgaanikat (oksad, lehed jms).
-
Jäätmete hulgas, mida kasutatakse karjääri korrastamisel ei tohi olla klaasi, plasti jms jäätmeid, mis võivad klassifitseeruda püsijäätmeteks, kuid mille puhul tuleb vastavalt jäätmehierarhiale eelistada ringlusse võttu uute toodete valmistamisel.
Reoveesette kasutamine rekultiveerimisel tuleb järgida keskkonnaministri 31.07.2019 määruse nr 29 „Haljastuses, rekultiveerimisel ja põllumajanduses kasutatava reoveesette kvaliteedi piirväärtused ning kasutamise nõuded“ nõudeid.
Püsijäätmete kasutamisel tuleb järgida keskkonnaministri 21.04.2004 määrusega nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ kehtestatud nõudeid.
Kaevandamisloa omaja hüvitab kaevandamisega tekitatud kahju sõltumata oma süüst. Kui alal ei ole enam kaevandajat, aga olulised keskkonnahäiringud ilmnesid kolme aasta jooksul pärast kaevandatud maa korrastamise kohustuse täidetuks tunnistamist ilmnevad olulised keskkonnahäiringud, siis nende kõrvaldamise kohustus on korrastamiseks kohustatud olnud isikul.
Kui kahju on loa alusel kaevandamisel tekkinud rohkem kui kümme aastat pärast kaevandamisloa kehtivuse lõppemist, hüvitab tekkinud kahju riik maavara kaevandamisõiguse laekunud tasu arvelt.
Mõlemal juhul palub Keskkonnaamet teavitada tekkinud kahjust või keskkonnahäiringust. Samuti palume informeerida vanade kaevanduste kohal toimunud maapinnavaringutest.
Teavitamiseks palume saata täidetud ankeet aadressile info@keskkonnaamet.ee.
Soovituslik teavitusankeedi vorm:
Viimati uuendatud 06.01.2026
