Käsiraamat on hea abiline alles alustavale ja meeldetuletuseks kogenud keskkonnaspetsialistile.
NB! Kasuta alati kõige uuemat versiooni, sest käsiraamatut uuendatakse pidevalt!
""
Seadusandlus
Looduskaitseseaduse (LKS) § 57 kohaselt “Võõrliike ei tohi loodusesse lasta ega istutada/külvata”. Erandiks on 13 puuliiki, mida võib kasutada metsa uuendamisel (keskkonnaministri 04.12.2006 määrus nr 69 „Metsa uuendamisel kasutada lubatud võõrpuuliikide loetelu“): must kuusk, serbia kuusk, keerdmänd, euroopa lehis, siberi lehis, siberi lehise vene teisend, jaapani lehis, kuriili lehis, eurojaapani lehis, harilik ebatsuuga, siberi nulg, punane tamm ja hübriidhaab.
- Eesti siseriiklik võõrliikide nimekiri on kinnitatud keskkonnaministri 07.10.2004 määrusega nr 126, „Looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide nimekiri“.
Nende liikide elusaid isendeid on keelatud Eestisse tuua ja siin kasvatada. Neid pidada ja omada võib vaid teaduslikult põhjendatud juhtudel Keskkonnaameti loa alusel. Nende võõrliikide hulgas on liike, kes on meil juba probleemiks ja neid, kellega on hädas teised Euroopa või muud maailma riigid ja on igati tõenäoline, et need muutuksid invasiivseks ka Eestis.
Keskkonnaameti loa alusel on Mandri-Eestis lubatud pidada mingi- ja kährikufarme, kui need vastavad nõuetele (keskkonnaministri 20.11.2014 määrus nr 51 „Mingi ja kähriku tehistingimustes pidamisele esitatavad täpsustatud nõuded ja farmi tegevusloa sisu täpsustatud nõuded“). Eestis kehtivad hetkel veel kaks mingifarmi tegevusluba. Karusloomafarmide pidamine keelatakse täielikult aastast 2026.
- Lisaks kehtib Eestile Euroopa Liidu võõrliikide määrus (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1143/2014).
Määruse keskmes on Euroopa Liidu jaoks probleemsete invasiivsete võõrliikide nimekiri. Nimekirja kantud invasiivsete võõrliikide looduslikud levilad asuvad väljaspool Euroopa Liitu ning nende kahjulikku mõju peetakse nii tõsiseks, et see nõuab kooskõlastatud tegevust üle Euroopa Liidu. Määruses on kirjas reeglid nende liikide kahjuliku mõju ennetamiseks, vähendamiseks ja ohjamiseks.
Määruse järgi on keelatud nimekirja kantud liikide elusisendeid:
- tuua Euroopa Liidu territooriumile
- vedada
- turule lasta
- aretada
- lubada paljuneda, pidada või kasvatada
- kasutada või vahetada
- loodusesse lasta
- müüa
Määruses on ette nähtud üleminekuaja meetmed:
- Kui nimekirja kuuluv lemmikloom on omandatud enne liigi nimekirja kandmist (või muul legaalsel viisil), on lemmiklooma pidamine lubatud kuni looma surmani. Komisjoni tõlgendusena kuuluvad siia ka loomaaiad. Välistatud peab olema isendite paljunemine ja põgenemine.
- Seaduslikult omandatud lemmiklooma transport sh vedamine Euroopa Liitu, selle piires ja sellest välja on lubatud.
- Kui omanik ei suuda seaduslikult omandatud võõrliigist lemmiklooma eest hoolitseda, on lubatud lemmiklooma üleandmine vastavatele rajatisele (varjupaigale) või luba omavale teadusasutusele Keskkonnaameti kontrollitud tingimustel.
- Euroopa Liidu jaoks probleemsete invasiivsete võõrliikide nimekiri on kättesaadav EUR-Lex lehel. Seda nimekirja täiendatakse pidevalt.
- Rohkem info leiab ka Kliimaministeeriumi kodulehelt.
Võõrliikide ohjamiskavad
Ohjamiskava koostatakse juhul, kui teadusinventuurid näitavad liigi arvukuse suurenemisest tingitud olulist negatiivset mõju keskkonnale või ohtu inimese tervisele või varale.
Eestis on koostatud ohjamiskavad karuputke võõrliikide ja vereva lemmmaltsa ohjamiseks.
Lisaks on jõevähi kaitse tegevuskaval üheks osaks ka võõr-vähiliikide uurimine ja ohjamine.
Viimati uuendatud 13.02.2025
Viimati uuendatud 07.09.2026