Käsiraamat kohaliku omavalitsuse keskkonnaspetsialistile

Kui otsustaja peab kaaluma KMH/KSH algatamise vajalikkust ja koostama eelhinnangu, siis tuleb enne KMH/KSH algatamise või algatamata jätmise otsuse tegemist küsida asjaomaste asutuste seisukohta eelhinnangu eelnõu suhtes.

Seisukoha küsimise eesmärk on otsuse tegemisel arvesse võtta kõiki olulisi asjaolusid ja mõju. Asjaomaste asutuste valik sõltub sellest, milline mõju võib kaasneda kavandatava tegevuse elluviimisega – asjaomaste asutuste hulka tuleb arvata kõik asutused, keda kavandatava tegevusega kaasnev mõju puudutab.

Asjaomaste asutuste hulka kuulub alati Keskkonnaamet või Kliimaministeerium.

Kliimaministeerium on asjaomane asutus, kui kavandatava tegevusega võib kaasneda piiriülene keskkonnamõju või kui tegevusloa andja või strateegilise planeerimisdokumendi kehtestaja on Riigikogu, Vabariigi Valitsus või ministeerium. Kõigil ülejäänud juhtudel on asjaomaseks asutuseks Keskkonnaamet. Samas on olukordi, kus asjaomaste asutuste hulka võivad kuuluda nii ministeerium kui amet – näiteks kui tegemist on piiriülese mõju hindamisega ning kavandatav tegevus avaldab eeldatavalt mõju Natura 2000 võrgustiku alale.

Otsustaja saadab asjaomastele asutustele KMH/KSH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu koos eelhinnangu eelnõuga. Otsustaja peab KMH/KSH algatamise või algatamata jätmise otsust tehes arvestama asjaomaste asutuste seisukohaga.

Keskkonnaamet analüüsib taotluse läbivaatamisel, kas kavandatava tegevusega või algatatava planeerimisdokumendiga võib eeldatavalt kaasneda oluline keskkonnamõju ning kas eelhinnangus on kõik olulised aspektid arvesse võetud. Keskkonnaamet annab hinnangu, lähtudes oma pädevusest, arvestades eelkõige mõju looduskeskkonnale.

NB! Kui KMH/KSH on kohustuslik, siis ei pea koostama eelhinnangut ega asjaomaste asutustega konsulteerima.