Kaitse alla võtmise otsused

Kõik kinnitatud kaitse-eeskirjad on leitavad lehel

Loe täpsemalt looduskaitse planeerimise kohta

Siit

Kaitse-eeskirjade kinnitamise teated

Muudeti Linnuraba looduskaitseala ning Rava ja Valgejärve maastikukaitseala kaitse-eesmärke

Vabariigi Valitsus kinnitas 27.03.2026 määruse nr 39, millega muudetakse Linnuraba looduskaitseala, Rava maastikukaitseala ja Valgejärve maastikukaitseala kaitse-eeskirju. Määrus on avaldatud Riigi Teataja I osas, 31.03.2026, 1 ning muudatused jõustuvad 10.04.2026.

Kaitse-eeskirjades muudeti alade kaitse-eesmärke, et viia need vastavusse tegeliku olukorraga, Natura 2000 alade ja siseriiklikult oluliste kaitse-eesmärkidega. Määrusega ei võetud ühtegi uut loodusobjekti kaitse alla ega arvatud kaitse alt välja. Samuti ei muudetud ühegi objekti piire ega tsoneeringut.

Määruse ja seletuskirjaga saab tutvuda siinse teate allosas ja Riigi Teataja veebilehel.

Täiendavate küsimuste korral palun võtke ühendust Keskkonnaametiga, kus kõnealuse muudatuse kontaktisikuks on looduskaitse planeerimise osakonna vanemspetsialist Kristi Pai (telefon 5695 8657, e-post kristi.pai@keskkonnaamet.ee).

Määrus

Määruse seletuskiri | 306 KB | pdf

Muudeti Karula rahvuspargi kaitse-eeskirja

Eesti Vabariigi Valitsus otsustas 11.02.2026 määrusega nr 16 muuta Karula rahvuspargi kaitse-eeskirja.

Karula rahvuspargi kaitse-eeskirja muudeti, et viia kaitse-eesmärkide loetelu kooskõlla Vabariigi Valitsuse kinnitatud korraldusega "Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri". See tähendab, et vaadati üle varasemalt Karula loodusala osas Euroopasse esitatud liikide ja elupaikade nimekiri, Karula rahvuspargi kaitse-eeskirjas märgitud kaitse-eesmärkide loetelu ja uuenenud teadmiste alusel parandati ja täiendati Karula rahvuspargi kaitse-eeskirjas eesmärkide loetelu. Kaitse-eesmärkide loetelust eemaldati sellised elupaigatüübid, mida inventuuride andmetel alal ei leidu, ja liigid mille jaoks ei ole kaitseala oluliseks koondumispaigaks. Kaitse-eesmärkidena loetletud linnudirektiivi lindude nimekirja täiendati karvasjalg-kaku ja sinikael-pardi osas ning eesmärkide hulgast eemaldati vööt-põõsalind. Kaitse-eesmärkidena loetletud loodusdirektiivi elupaigatüüpide nimekirja lisati liiva-alade vähetoitelised järved (3110), vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved (3130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*), lamminiiidud (6450), puisniidud (6530*), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230) ning lammi-lodumetsad (91E0*). Kaitse-eesmärkidena loetletud loodusdirektiivi II lisas nimetatud kaitsealuste liikide nimekirja lisati kaunis kuldking, vingerjas, lai-tõmmuujur ja laiujur.

Välja toodi kaitsealuste liikide nimekiri nende liikide puhul, mis ei ole linnu- ega loodusdirektiivi liigid, kuid mis on siseriiklikult olulised, kuuludes I või II kaitsekategooriasse, ja mille elupaigad Karula rahvuspargis on esinduslikud ja vajavad alal kaitsmist. Need liigid on haruline võtmehein, Virgiinia võtmehein, limatünnik, poropoorik, kivisisalik ja mudakonn. Liikide nimekirja täpsustati, et viia see vastavusse tegeliku olukorraga, kuna aastate jooksul on kaitsealadel, hoiualadel ja püsielupaikades tehtud inventuure ja uuringuid, mistõttu on täpsustunud aladel paiknevate väärtuste (elupaigatüüpide, liikide) andmestik.

Muudeti ka kaitsekorra punkti (kaitse-eeskirja paragrahv 12 lõike 3 punkti 3), et võimaldada Palu-Labassaarõ sihtkaitsevööndis I kaitsekategooria liigi elupaigas liigi säilitamiseks vajaminevaid hooldustöid. Palu-Labassaarõ sihtkaitsevööndis asub virgiinia võtmeheina leiukoht (KLO9322229) – esmakanne tehtud aastal 2010. Liigi elupaika seirates on selgunud, et kasvukohas tuleks iga viie aasta tagant raiuda 2-3 m laiuselt metsateel võsa ja kuni 10 cm diameetriga puud ning eemaldada mahalangenud puud. Vajaduspõhiselt tuleks veel niita ja koristada kasvukohas heina. 2006. a kaitse-eeskirja koostamise ajal ei saanud ette näha vajadust hooldustöödeks. Kuna praegune eeskiri töid ei võimaldanud (tegemist oli vööndiga, mis oleks pidanud arenema üksnes looduslike protsesside tulemusena) oli vaja eeskirja muuta.

Lisaks parandati eeskirja sõnastust (kaitse-eeskirjas paragrahv 13 lõikeid 2, 3 ja 4), muutmata algset mõte. Varasem sõnastus Äestämise soo sihtkaitsevööndis liikumise osas tekitas küsitavusi – kas Kaugjärve Kallasrajal võis 15. märtsist 31. augustini liikuda või mitte. 2006.a kinnitatud eeskirja seletuskirjas oli selgelt välja toodud, et inimeste viibimine oli keelatud Äestamise soo sihtkaitsevööndis (välja arvatud vööndit läbivatel teedel ja Kaugjärve kallasrajal) 15. märtsist 31. augustini. Seega sai nüüd ka eeskirja sõnastust parandatud, et see ei tekitaks enam küsitavusi. Lisaks muudeti punktide 3 ja 4 sõnastust ja viidi Kõgrõjärv kokku õige vööndiga. Kogrõjärv paikneb mitte Saarjärve sihtkaitsevööndis vaid hoopis Pikässaarõ sihtkaitsevööndis. Kogrõjärv mis paikneb Pikassaarõ sihtkaitsevööndis on pindalalt väikene ning õõtsikuline ja sobib seetõttu järvede nimistuga, kus on keelatud kalapüük ja veesõidukiga sõitmine, et mitte kahjustada järveäärseid õõtsiksoid.

Lisaks ajakohastati rahvuspargi asukoha kirjeldust vastavalt praegusele haldusjaotusele, kaitse-eeskirja § 5 lõige 2 viidi kooskõlla looduskaitseseadusega ning korrigeeriti kaitse-eeskirjas normtehilist märkust.

Määrusega ei muudetud rahvuspargi välispiiri ega vööndite piire.

Muudatused kaitse-eeskirjas jõustuvad 27.02.2026. Karula rahvuspargi kaitse-eeskirja muutmise määrusega saab tutvuda Riigi Teataja kodulehel ning seletuskirjaga riigipilves seletuskirjade kaustas (valida kaust kaitsealad).

Karula rahvuspargi kaitse-eeskirja muutmine | 88.44 KB | pdf Karula rahvuspargi kaitse-eeskirja muutmise seletuskiri | 217.51 KB | pdf

Lisainfo: Maarja Annuk, maarja.annuk@keskkonnaamet.ee

Muudeti Peipsiveere looduskaitseala kaitse-eeskirja

Eesti Vabariigi Valitsus otsustas 15.12.2025 määrusega nr 102 muuta Peipsiveere looduskaitseala kaitse-eeskirja.

Peipsiveere looduskaitseala kaitse-eeskirja muudeti, et rajada Piirissaare sihtkaitsevööndisse ja piiranguvööndisse riiklikult olulist andmeside- ja muud piiritaristut. Muudetud eeskirjaga võimaldatakse Piirissaare sihtkaitsevööndis Keskkonnaameti nõusolekul püstitada ehitisi mitte üksnes kaitseala, vaid ka riigikaitse tarbeks.

Muudatused kaitse-eeskirjas jõustuvad 30.12.25. Peipsiveere looduskaitseala kaitse-eeskirja muutmise määrusega saab tutvuda Riigi Teataja kodulehel ning seletuskirjaga Kliimaministeeriumi kodulehel.

Peipsiveere looduskaitseala kaitse-eeskirja muutmine | 59.8 KB | pdf Peipsiveere looduskaitseala kaitse-eeskirja muutmise seletuskiri | 147.74 KB | pdf

Lisainfo: Maarja Annuk, maarja.annuk@keskkonnaamet.ee

Muudeti Hiiu maakonna kaitsealuste parkide piire ning arvati kaitse alt välja Kõrgessaare park

Vabariigi Valitsus kinnitas 22. jaanuaril 2026. a määruse nr 10 "Hiiu maakonna kaitsealuste parkide ja puistu piirid", mis jõustus 06. veebruaril 2026. a. Määrusega saab tutvuda Riigi Teataja kodulehel. Määrusega kehtestati Sanglepa allee piirid ja korrigeeriti Kärdla linnapargi, Kärdla rannapargi, Suuremõisa mõisa pargi ja Vaemla mõisa pargi piire.

Vabariigi Valitsus kinnitas 09. jaanuaril 2026. a määruse nr 3 "Kõrgessaare pargi looduskaitse alt väljaarvamine Hiiu maakonnas", mis jõustus 24. jaanuaril 2026. a. Määrusega saab tutvuda Riigi Teataja kodulehel. Määrusega arvati riikliku kaitse alt välja Kõrgessaare park.

Määruste seletuskirjadega saab tutvuda riigipilves seletuskirjade kaustas. Täiendavate küsimuste korral palun võtke ühendust Keskkonnaametiga, kus kõnealuse menetluse kontaktisikuks on looduskaitse planeerimise osakonna vanemspetsialist Andres Miller (telefon 5036 455, e-post andres.miller@keskkonnaamet.ee)

Muudeti Pärnu maakonna kaitsealuste parkide ja puistute piire ning arvati kaitse alt välja mõned objektid.

Vabariigi Valitsus kinnitas 07.11.2025 määruse nr 92, millega on muudetud Vabariigi Valitsuse 15.03.2007. a määrust nr 76 „Pärnu maakonna kaitsealuste parkide ja puistute piirid“ ja Vabariigi Valituse 27.10.2006. a määrust nr 214 „Lääne maakonna kaitsealuste parkide piirid“. Määruse muudatusega uuendati osade Pärnu maakonnas asuvate kaitsealuste parkide piirid. Määrus on avaldatud Riigi Teataja I osas, 07.11.2025, 1 ning see jõustus 17.11.2025.

Vabariigi Valitus kinnitas 04.11.2025 määruse nr 93, millega on muudetud Vabariigi Valitsuse 15.03.2007. a määrust nr 76 „Pärnu maakonna kaitsealuste parkide ja puistute piirid“. Määrusega on Pärnu maakonnas looduskaitse alt väljaarvatud Halinga põlispuude grupi, Kurgja Kalmistu põlispuude, Kurgja kalmistu metsapargi, A. Kurmi selektsiooniaia ja Annemõisa pargid.

Pärnu maakonna kaitsealuste parkide ja puistute piirid kinnitati 2007. a, uuendamata jäid Lydia Koidula, Munamäe, Rannapargi, Sõpruse, Vabaduse, Valli, Vanapargi ja Vändra pargi ning Kuninga tänava, Pühavaimu tänava, Ringi tänava, Vanapargi tänava puiestee piirid. Samasse määrusesse lisati varem Lääne maakonda kuuluvad pargid - Massu mõisa park, Vanamõisa mõisa park ja Vatla mõisa park.

Praegu kaitse all olevad, kuid uuendamata piiridega ja määruse nr 76 koosseisu mittekuuluvad Annemõisa park, A. Kurmi selektsiooniaed ja Halinga põlispuude grupp arvati üleriigiliselt oluliste väärtuste puudumise tõttu välja. Kaitse alt arvatakse välja ka Kurgja kalmistu põlispuud ja metsapark topeltkaitse tõttu.

Pärnu maakonna kaitsealuste parkide ja pusitute määruse, seletuskirja ja kaardipildid leiab siit, Lääne maakonna kaitsealuste parkide piirid siit ning väljaarvamise määruse siit ning seletuskirjad riigipilvest seletuskirjade kaustast.

Täiendavate küsimuste korral palun võtke ühendust Keskkonnaametiga, kus kõnealuse muudatuse kontaktisikuks on looduskaitse planeerimise osakonna projekti koordinaator Agnes Putnik (telefon 5309 2504, e-post agnes.putnik@keskkonnaamet.ee)

Vabariigi Valitsus täpsustas kaitsealuste parkide, puistute ja arboreetumite kaitseala kaitsekorda

Vabariigi Valitsus kinnitas 28.07.2025 määruse nr 59, millega muudetakse kaitsealuste parkide, puistute ja arboreetumite kaitse-eeskirja. Määrus on avaldatud Riigi Teataja I osas, 30.07.2025, 3 ning muudatused jõustuvad 09.08.2025.

Kaitse-eeskirja muutmise eesmärk oli ajakohastada kehtivat, 2006. a kinnitatud kaitse-eeskirja, viia see kooskõlla looduskaitseseaduses (LKS) sätestatuga, muuta kooskõlastatavad tööd ja tegevused selgemini mõistetavaks ja üheselt tõlgendatavaks ning vähendada Keskkonnaameti halduskoormust parkides toimuvate rahvaürituste kooskõlastamise osas.
Uue määrusega ei muudeta ühegi objekti piire, samuti ei võeta ühtegi uut objekti kaitse alla ega arvata kaitse alt välja.

Olulisema muudatusena kaitsekorras lubatakse pargis, puistus ja arboreetumis korraldada rahvaüritusi tingimusel, kui see ei kahjusta ala kaitse-eesmärke ning ei teki olulisi pinnase- ja puittaimsetiku kahjustusi. Rahvaürituste korraldamisel on lubatud ajutise rajatise püstitamine, kui see likvideeritakse nädala jooksul pärast ürituse toimumist. Samuti on rahvaürituste ajal lubatud telkimine ja lõkke tegemine ning sõidukiga sõitmine, sealhulgas väljaspool teid, üksnes rahvaürituse korraldamise eesmärgil.

Määruse ja seletuskirjaga saab tutvuda siinse teate allosas ja Riigi Teataja veebilehel.

Kui Teil tekib määruse ja seletuskirjaga seoses täiendavaid küsimusi, siis palun võtke ühendust Keskkonnaametiga, kus kõnealuse muudatuste kontaktisikuks on looduskaitse planeerimise osakonna spetsialist Anna Krete Kangur (telefon 5307 0362, e-post anna.kangur@keskkonnaamet.ee)

Kaitsealuste parkide, puistute ja arboreetumite kaitse-eeskiri | 76.58 KB | pdf Kaitsealuste parkide, puistute ja arboreetumite kaitse-eeskirja seletuskiri | 222.82 KB | pdf

Vabariigi Valitsus kinnitas Jõhvi linna pargi ja allee uue välispiiri

Vabariigi Valitsus kinnitas 17.07.2025 määruse nr 55, millega muudeti Vabariigi Valitsuse 29. juuni 2006. a määrust nr 152 „Ida-Viru maakonna kaitsealuste parkide piirid”. Määruse muudatusega kinnitati Jõhvi linna pargi ja allee uus välispiir. Määrus on avaldatud Riigi Teataja I osas, 22.07.2025, 3 ning see jõustub 01.08.2025.

Jõhvi linna pargi ja allee (KLO1200574) piirid kanti Eesti looduse infosüsteemi 2007. aastal. Piiride korrigeerimise eesmärk oli jätta pargi koosseisust välja alad, millel puudus looduskaitseline väärtus. Pargi piiridest jäeti välja pargiga funktsionaalselt seostamata (uus)hoonestusalad või alad, mille esteetiline välimus, sh puistu koosseis ja ilme, ei vastanud pargi kriteeriumidele. Kaitse alt arvati välja Jõhvi kontserdimaja, Pargi keskus ning neid teenindavate parklate ala.

Määruse, seletuskirja ja kaardipildiga saab tutvuda siinse teate allosas ja Riigi Teataja veebilehel.

Täiendavate küsimuste korral palun võtke ühendust Keskkonnaametiga, kus kõnealuse muudatuse kontaktisikuks on looduskaitse planeerimise osakonna spetsialist Anna Krete Kangur (telefon 5307 0362, e-post anna.kangur@keskkonnaamet.ee)

Määrus | 60.41 KB | pdf Määruse seletuskiri | 176.25 KB | pdf Jõhvi linna park ja allee kaart | 3.72 MB | pdf

Muudatused lendorava ja karvase maarjalepa püsielupaikade kaitses

Kliimaministri 18. märtsi 2025. a määrusega nr 15 laiendatakse lendorava kaitset.

Kaitse alla võetakse 14 uut lendorava püsielupaika (Kaasiksaare, Katase, Liignurme, Mängumetsa, Permisküla, Punasoo, Rannapungerja, Sõjavangikraavi, Sõrumäe, Tagajõe, Tõlga oja, Uusküla, Vasknarva, Änniksaare).
Laiendatakse kolme olemasolevat püsielupaika (Smolnitsa, Adra-Kõrtsi, Paadenurme).
Muudetakse nelja olemasoleva püsielupaiga tsoneeringut (Adraku, Kaanisoo, Miila, Nüri).
Muudetakse Änniksaare karvase maarjalepa püsielupaiga piire, et tagada lendorava parem kaitse.

Kokku lisandub kaitse alla umbes 985 hektarit uut kaitstavat ala, millest 613 hektarit on riigimaad ja 353 hektarit eramaad; 474 hektarit jääb sihtkaitsevööndisse ning 511 hektarit piiranguvööndisse. Lisaks arvatakse kaitse alt välja umbes 6 hektarit maa-ala.

Määrus on avaldatud Riigi Teatajas 28. märtsil 2025 ja see jõustub 7. aprillil 2025. Allikaga tutvumiseks vajuta siia. Kaitse-eeskirjaga saab tutvuda siin.

Kliimaminister võttis kaitse alla 13 uut metsise püsielupaika, muutis kuue püsielupaiga piiri ja kahe püsielupaiga kaitsekorda

Kliimaministri 14.02.2025 määrusega nr 12 muudeti keskkonnaministri 13. jaanuari 2005. a määrust nr 1 „Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine“. Määrusega muudatusega võeti kaitse alla kolmteist uut metsise püsielupaika (Kaugoja, Kotisoo-Marina, Kurgoja, Marana, Maarjapeaksi, Mõtuse, Nepste, Rabaküla, Reiu, Saki, Tuksmani, Valgejõe, Venemurru), muudeti kuue olemasoleva püsielupaiga (Lodja, Jaamaküla, Kõrve, Pikva, Rohusaare II, Lintsi) piire ja tsoneeringut, Selja püsielupaiga ja Rohusaare II püsielupaiga kaitsekorda ning Natura 2000 võrgustikku kuuluvate metsise püsielupaikade kaitse-eesmärke.

Määrus on avaldatud 19.02.2025 Riigi Teataja I osas ja ning see jõustub 01.03.2025.

Metsise püsielupaiga määrus on kättesaadav Riigi Teataja kodulehel. Seletuskirjaga saab tutvuda riigipilvest seletuskirjade kaustas.

Kontaktisik: Kalev Sepp (5561 7069, kalev.sepp@keskkonnaamet.ee).

Kliimaminister arvas kaitse alt välja kaks metsise püsielupaika

Kliimaministri 10.02.2025 määrusega nr 9 on muudetud keskkonnaministri 13. jaanuari 2005. a määrust nr 1 „Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine”. Määruse muutmisega võeti kaitse alt maha Võru maakonnas asuvad Kurenurme ja Vilbu metsise püsielupaigad. Metsise püsielupaiga määrus on avaldatud 13.02.2025 Riigi Teataja I osas ning see jõustub 23.02.2025.

Metsise püsielupaiga määrus on kättesaadav Riigi Teataja kodulehel. Seletuskirjaga saab tutvuda riigipilvest seletuskirjade kaustast.

Kui Teil tekib määrusega seoses täiendavaid küsimusi, siis võtke, palun, ühendust Keskkonnaametiga, kus kõnealuse määruse kontaktisikuks on looduskaitse planeerimise osakonna spetsialist Kerttu Elm (5689 3674, kerttu.elm@keskkonnaamet.ee).

Kõre ja kivisisaliku püsielupaikade moodustamine ja muutmine

Kliimaministri 05.02.2025 määrusega nr 7 võeti kaitse alla kõre ja kivisisaliku kaitseks kolm uut püsielupaika ja laiendati kolme olemasolevat püsielupaika.

Uute ja laiendatavate püsielupaikade kogupindala on u 630 hektarit. Sellest uut kaitstavat ala on u 275 hektarit. Püsielupaikadena juba kaitstud ala pindala on u 355 hektarit.

Määrus on avaldatud Riigi Teataja I osas ja sellega saab tutvuda siin.
Määrus jõustub 21.02.2025.

Kontaktisik: Anna-Liisa Šavrak 51915346
anna-liisa.savrak@keskkonnaamet.ee

Vabariigi Valitsus arvas kaitse alt välja Paralepa ja Pullapä metsa

Eesti Vabariigi Valitsus otsustas 14.02.2025 määrusega nr 12 „Paralepa ja Pullapä metsa kaitse alt väljaarvamine“ arvata Paralepa ja Pullapä mets riikliku kaitse alt välja. Haapsalu Linnavolikogu 27. septembri 2024. a otsusega nr 162 kehtestatud Haapsalu linna üldplaneeringu 2030+ kohaselt kaitstakse Paralepa metsa I kategooria kohaliku kaitse aluse metsana.

Määrus jõustub 25.02.2025. Määrusega saab tutvuda Riigi Teataja kodulehe vahendusel. Seletuskirja leiab riigipilvest seletuskirjade kaustast.

Kui Teil tekib määrusega seoses täiendavaid küsimusi, siis võtke, palun, ühendust Keskkonnaametiga, kus kõnealuse määruse kontaktisikuks on Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna vanemspetsialist Elle Puurmann (telefon 517 4811, e-post elle.puurmann@keskkonnaamet.ee).

Vabariigi Valitsus täpsustas seitsme kaitseala kaitsekorda

Vabariigi Valitsus kinnitas 02.01.2025 määruse nr 1, millega muudetakse seitsme kaitseala kaitse-eeskirju seoses kaitsekordade muutmisega. Määrus on avaldatud Riigi Teataja I osas, 10.01.2025, 1 ning muudatused jõustuvad 20.01.2025.

Kaitsealade kaitseväärtuste efektiivseks säilitamiseks, kuid halduskoormuse ja ebamõistliku bürokraatia vähendamiseks, muudeti osaliselt järgmiste kaitsealade kaitse-eeskirju:
1)   Aegna maastikukaitseala kaitse-eeskiri;
2)   Alam-Pedja looduskaitseala kaitse-eeskiri;
3)   Keeri-Karijärve looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri;
4)   Kääpa maastikukaitseala kaitse-eeskiri;
5)   Metsaääre looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri;
6)   Nigula looduskaitseala kaitse-eeskiri;
7)   Vooremaa maastikukaitseala kaitse-eeskiri.

Aegna maastikukaitsealal täpsustati sõidukitega liiklemist. Alam-Pedja looduskaitsealal, Keeri-Karijärve looduskaitsealal, Kääpa maastikukaitsealal ja Vooremaa maastikukaitsealal olid peamised muudatused seotud ujuvvahenditega liikumisel kaitsealade veekogudel. Vooremaa maastikukaitsealal täiendati lisaks kalapüügi tingimusi. Metsaääre looduskaitseala kaitse-eeskirja täiendati veerežiimi taastamise lubamisega ja Nigula looduskaitsealal täpsustati inimeste viibimist ja rahvaürituste korraldamist. Kaitsealade kaitse-eesmärke, tsoneeringut ja välispiiri ei muudetud.

Määruse ja seletuskirjaga saab tutvuda siinse teate allosas ja Riigi Teataja veebilehel.

Kui Teil tekib määruse ja seletuskirjaga seoses täiendavaid küsimusi, siis palun võtke ühendust Keskkonnaametiga, kus kõnealuse muudatuste kontaktisikuks on looduskaitse planeerimise osakonna spetsialist Kaidi Erik (telefon 56 664 780, e-post kaidi.erik@keskkonnaamet.ee).

Määrus | 67.31 KB | pdf Seletuskiri | 292.99 KB | pdf Lisa. Aegna kaart | 426.65 KB | pdf

Vabariigi Valitsus kinnitas Mustoja maastikukaitseala kaitse-eeskirja

Vabariigi Valitsus kinnitas 31.10.2024 määruse nr 70 „Mustoja maastikukaitseala kaitse-eeskiri“. Määrus jõustus 15.11.2024.

Kaitseala asub Võru maakonnas. Kaitse-eeskirja muudeti lähtuvalt Eesti julgeolekuolukorrast. Kaitseala välispiir ühtib nn Saatse saapaga ehk Venemaa Föderatsiooni kontrolljoonega. Saatse küla ja Värska alevikku ühendav maantee läbib umbes ühe km ulatuses Venemaa Föderatsiooni territooriumi. Olukorras, kus Venemaa Föderatsioon võib otsustada oma territooriumil liiklemist piirata, on vajalik tagada ühendustee Mustoja maastikukaitseala kaudu. Senini oli piiranguvööndis lubatud kaitseala valitseja nõusolekul uute ehitiste, kaasa arvatud ajutiste ehitiste püstitamine vaid kaitseala tarbeks. Määruse muudatuse järgi eemaldati sõnastusest „kaitseala tarbeks”. See annab võimaluse kaaluda uue tee rajamist Saatse küla ja Värska aleviku vahel, kui mõjude hindamise tulemus seda võimaldab.

Kaitseala kaitse-eesmärke, tsoneeringut ja välispiiri ei muudetud.

Materjalidega saab tutvuda siinse teate allosas kui ka https://www.riigiteataja.ee/akt/105112024005 kodulehel.
Kui Teil tekib kaitse-eeskirjaga seoses täiendavaid küsimusi, siis palun võtke ühendust Keskkonnaametiga, kus kõnealuse kaitse-eeskirja kontaktisikuks on looduskaitse planeerimise osakonna spetsialist Kadri Kasuk (telefon 5664 4509, e-post kadri.kasuk@keskkonnaamet.ee).

Kaitse_eeskiri_Mustoja_maastikukaitseala | 57.29 KB | pdf Seletuskiri_Mustoja_maastikukaitseala | 160.54 KB | pdf

Tartu maakonna parkide ja puistute kaitse alt väljaarvamine

Vabariigi Valitsus otsustas 4.03.2024 määrusega nr 8 „Tartu maakonna parkide ja puistute kaitse alt väljaarvamine“ (edaspidi määrus) arvata kaitse alt välja 13 Tartu maakonna kaitsealust objekti, sh 11 parki ja puistut ning üks selektsiooniaed ja üks dendraarium. Loodusobjektide hävimise või nende looduskaitseväärtuse kadumise tõttu arvati kaitse alt välja järgmised Tartu maakonnas asuvad pargid ja puistud:

1) Alatskivi parkmets Peipsiääre vallas (KLO1000457)1;
2) A. Kurvitsa selektsiooniaed Tartu linnas (KLO1200254);
3) Issaku metsapark Kastre vallas (KLO1200228);
4) Jaan Porti dendraarium Tartu vallas (KLO1200248);
5) Kaks kuusesalu Kastre vallas (KLO1200025);
6) Kastre park Kastre vallas (KLO1200230);
7) Kurista park Kastre vallas (KLO1200232);
8) Käo park Elva vallas (KLO1200192);
9) Lustimägi Elva vallas (KLO1000524);
10) Maarja põlispuude grupp Tartu vallas (KLO1200267);
11) Seedrisalu Nõo vallas (KLO1200010);
12) Valguta park Elva vallas (KLO1200238);
13) Võnnu pastoraadi park Kastre vallas (KLO1200242).

Määrus on avaldatud Riigi Teataja I osas, 05.03.2024, 2 ning see jõustub 15.03.2024. Määruse ja seletuskirjaga saab tutvuda siinse teate allosas ja Riigi Teataja veebilehel.

Kui Teil tekib käesoleva määrusega või seletuskirjaga seoses täiendavaid küsimusi või soovite materjalidega tutvuda paberkandjal, siis võtke palun ühendust Keskkonnaametiga, kus kõnealuse määruse kontaktisikuks on looduskaitse planeerimise spetsialist Kaidi Erik (telefon 5666 4780, e-post kaidi. erik@keskkonnaamet.ee).

Määrus | 62.27 KB | pdf Seletuskiri | 272.08 KB | pdf

Tartu maakonna kaitsealuste looduse üksikobjektide kaitse alt väljaarvamine

Kliimaminister otsustas 24.01.2024 määrusega nr 1 „Tartu maakonna kaitsealuste looduse üksikobjektide kaitse alt väljaarvamine“ (edaspidi määrus) arvata kaitse alt välja 16 Tartu maakonna looduse üksikobjekti.

Määrus on avaldatud Riigi Teataja I osas, 26.01.2024, 3 ning see jõustub 05.02.2024. Määruse ja seletuskirjaga saab tutvuda siinse teate allosas ja Riigi Teataja veebilehel.

Loodusobjektide hävimise või nende looduskaitseväärtuse kadumise tõttu arvati kaitse alt välja järgmised Tartu maakonnas asuvad kaitstavad looduse üksikobjektid:

1) Jalakas (KLO4000197);
2) Kask (KLO4000265);
3) Kask (Mäletjärve kask) (KLO4000204);
4) Kurista sanglepp (KLO4000574);
5) Külmakindla pirnipuu seemik (KLO4000611);
6) Laane pärnad (KLO4000218);
7) Linnu pere pärn (KLO4001281);
8) Rõngu hiietamm (KLO4000241);
9) Tamm (KLO4000290);
10) Truuduse tamm (KLO4000417);
11) Vehendi kadakas (KLO4000676);
12) Rändrahn „Heavaimu kivi“ (KLO4001249);
13) Jaani- ja Linajärv (KLO4001069);
14) Kindralimägi (KLO4000609);
15) Mäkumägi (KLO1000538);
16) Mügramägi (KLO1000539).

Kui Teil tekib üksikobjektidega seoses täiendavaid küsimusi või soovite materjalidega tutvuda paberkandjal, siis võtke palun ühendust Keskkonnaametiga, kus kõnealuse määruse kontaktisikuks on looduskaitse planeerimise spetsialist Kaidi Erik (telefon 5666 4780, e-post kaidi.erik@keskkonnaamet.ee).

Tartu maakonna kaitsealuste looduse üksikobjektide kaitse alt väljaarvamise määrus | 146.87 KB | pdf Määruse seletuskiri | 189.46 KB | pdf

Vabariigi Valitsus moodustas Sõrve looduskaitseala

Vabariigi Valitsus moodustas 04.12.2023 määrusega nr 110 Sõrve looduskaitseala ning kinnitas alale kaitse-eeskirja. Määrus jõustub 16.12.2023.

Kaitseala asub Harju maakonnas ja on tihedalt asustatud piirkonnas üks väheseid terviklikult säilinud kompaktseid loodusmassiive, millel on suur roll ökosüsteemide toimimise tagamisel, loodusliku mitmekesisuse säilimisel ning piirkonna ja Eesti elanikele oluliste loodushüvede pakkumisel. Kaitseala pindala on 2257,5 hektarit.

Kehtestatav kaitsekord seab piirangud metsamajandusele, ehitamisele ja maavara kaevandamisele. Täpsemad juhised selle kohta, mis on lubatud või keelatud, on kaitseala kaitse-eeskirjas ja seletuskirjas. Materjalidega saab tutvuda siinse teate allosas kui ka Riigi Teataja kodulehel.

Kui Teil tekib kaitse-eeskirjaga seoses täiendavaid küsimusi, siis palun võtke ühendust Keskkonnaametiga, kus kõnealuse kaitse-eeskirja kontaktisikuks on looduskaitse planeerimise osakonna spetsialist Kerttu Elm (telefon 5689 3674, e-post kerttu.elm@keskkonnaamet.ee).

Sõrve looduskaitseala on Eesti jaoks olulise väärtusega, mida tuleb hoida ja kaitsta. Täname, et aitate hoida kodumaa väärtusi!

Sõrve looduskaitseala kaitse-eeskiri

Sõrve looduskaitseala kaitse-eeskirja seletuskiri

Sõrve looduskaitseala kaart

Malluste looduskaitseala kaitse-eeskirjale lisati õige kaart

Vabariigi Valitsus muutis 17.07.2023 määrusega nr 77 17. märtsil 2023 kinnitatud määrust „Malluste looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri“. Muudatusega parandati eksimus, mille tõttu kinnitati Malluste looduskaitseala kaitse-eeskirja lisana vale kaart. Kaitse-eeskirjale lisati õige kaart.

Malluste looduskaitseala kaitse-eeskirja ja kaardiga saab tutvuda Riigi Teatajas.

Kui Teil tekib kaitse-eeskirjaga seoses täiendavaid küsimusi, siis võtke ühendust Keskkonnaameti spetsialisti Kaisa Triin Tomakuga (telefon 5901 5907, e-post kaisa.tomak@keskkonnaamet.ee).

Malluste looduskaitseala on Eesti jaoks olulise väärtusega, mida tuleb hoida ja kaitsta. Täname, et aitate hoida kodumaa väärtusi!

Vabariigi Valitus kinnitas Matsalu rahvuspargi kaitse-eeskirja

Matsalu rahvuspark sai uue kaitse-eeskirja, mis jõustus 01.aprillil 2023.

Uue kaitsekorra loomine oli vajalik selleks, et Matsalu loodusväärtused oleksid paremini kaitstud, säiliks pärandkultuur ning kaitsekord oleks selgem ja arusaadavam. Matsalu rahvuspargi vana kaitse-eeskiri pärineb 1997. aastast. Vahepeal on nii Matsalu looduskeskkond kui ka eluolu muutunud. Uute teadmiste kogunemisel nii loodusliku mitmekesisuse, liikide arvukuse ja koosluste seisukorra kohta on olnud aluseks uue kaitse-eeskirja koostamiseks. Matsalu rahvuspargi välispiir oluliselt ei muutunud, selle pindala on 49 481 hektarit. Päris uut ala võeti kaitse alla 38 hektarit, rahvuspargiga liideti ka Haeska hoiuala. Kaitse-eeskirja kinnitas Vabariigi Valitus 17.03.2023 määrusega nr 34.

Matsalu suurimaks väärtuseks on linnustik. Igal kevadel ja sügisel lendab Matsalust läbi ja peatub enam kui kaks miljonit vee- ja rannikulindu. Näiteks on Matsalu rahvuspark väga tähtis peatusala hanede ja laglede jaoks, haruldasematest liikidest peatuvad siin väike- ja laululuiged. Samuti pakub rahvuspark lindudele mitmekesiseid pesitsuspaiku, rannaniidud pakuvad elupaiku näiteks haruldasele niidurüdile, metsas pesitsevad merikotkad, rähnid ja teised metsalinnud. Lisaks linnustikule on Matsalu rahvuspark eriline ka haruldaste koosluste tõttu, mis pakuvad elupaiku teistelegi liikidele. Väga oluline osa on ka siinsel kultuuripärandil, inimese ja looduse koos kujundatud maastik, ranna- ja luhaniitudel loob rahvuspargi elurikkuse.

Olulisemad muudatused kaitsekorras

Võrreldes vana kaitse-eeskirjaga muudab uus kaitse-eeskiri rahvuspargis näiteks jahipidamise, kalastamise, metsaraie, väetamise, ehitamise ja liikumispiirangute reegleid. Kohati lähevad sätted rangemaks, mõneti leebemaks, mõned seni kehtinud reeglid sõnastatakse selgemini.

KALAPÜÜK

Kaitsekord kalapüügi osas läheb võrreldes vana kaitse-eeskirjaga osaliselt rangemaks, aga on ka leevendusi, samuti peaks uus kaitsekord olema kalapüüdjatele selgem. Piiratud on kalapüügiks lubatud alasid merel ja ühtlustatud püügiaegasid. Enamikes vööndites tuleb ka kalapüügil (va mõnel juhul kutselisel kalapüügil) kinni pidada liikumispiirangutest, mis on vajalikud linnustiku kaitseks. Selgemini on tsoneeritud jõelõigud, kus harrastuslik kalastamine on ka kevadel lubatud. Sellised alad on välja valitud kohtadesse, mis on hästi ligipääsetavad ja kus mõju lindudele on väiksem. Liikumispiirangud on määratud eelkõige lindude, aga ka viigerhülge vajadusi silmas pidades. Liikumine ja sealhulgas kalapüük võib neid häirida. Seetõttu on oluline, et aladel, mida viigerhülged kasutavad puhkamiseks ja karvavahetuseks ning kuhu linnud koonduvad pesitsema, sulgima või rändel puhkamiseks energiat koguma, saaksid nad seda rahus teha. Paljude ohustatud ja haruldaste linnuliikide arvukus on languses ja kuigi arvukuse vähenemisel on mitmeid põhjuseid, on ka liikumisest tingitud häiringul selles oma osa. Kui pesitsevad linnud korduvalt pesalt peletatakse, võivad järglased hukkuda ja kui rändel peatuvid linde liialt häirida, ei pruugi nad rände jätkamiseks ja sihtkohta jõudmiseks piisavalt tugevad olla. Kalapüügil tuleb lisaks kaitse-eeskirjale arvestada ka teiste kalapüüki reguleerivate õigusaktidega, sealhulgas ajutiste püügikitsenduste määrusega, mis kinnitatakse igaks aastaks uuesti.

Juhime tähelepanu sellele, et kalastuskohtadesse liikumisel tohib sõidukiga sõita ainult teedel ja need parkida tee ääres või parklates. Enamik kalastuspiirkondi piirnevad poollooduslike kooslustega, kus on kevadised liikumispiirangud, kus ilma liikumisloata liikuda ei tohi. Kalastuskaart ei asenda liikumisluba. Kui liigutakse teed mööda nimetatud kalapüügikohtadesse (sh jalgsi), siis liikumispiirangud ei kehti ja selleks liikumisluba vaja ei ole. Keelumärkide alt sissesõitmiseks tuleb pöörduda RMK Läänemaa metsaülema poole: laanemaa@rmk.ee

JAHIPIDAMINE

Jahi valdkonnas on oluliseks muutuseks selgesõnaline linnujahi keelustamine kogu rahvuspargi alal. Leebemad tingimused jahipidamisele on piiranguvööndis, kuhu valdavalt jäävad inimeste elukohad, põllumaad ja poollooduslikud kooslused. Piiranguvööndis on võõrliikide, metssea ja väikeulukite jaht lubatud sügis-talvisel perioodil, kui linnud ei pesitse, muul ajal ja teistele liikidele jahipidamiseks tuleb küsida luba. Sihtkaitsevööndis on väljaspool liikumispiirangu aega jaht lubatud võõrliikidele ja väikeulukitele, muu jahipidamine on lubatud vaid kaitseala valitseja nõusolekul juhul, kui see on vajalik loodusväärtuste kaitseks, inimesele tekkinud ohu korral, ulukikahjustuse vältimiseks ning ulukihaiguste leviku peatamiseks.

VÄETISTE, TAIMEKAITSEVAHENDITE JA BIOTSIIDIDE KASUTAMINE

Elurikkuse säilitamise jaoks on oluline vähendada intensiivset põllumajandust. Ka „Talust taldrikule strateegia“ suunab pestitsiidide kasutamist vähendama, et toota tervislikku ja puhast toitu. Puhtama looduse ja toidu tagamiseks on rahvuspargis põllumaal edaspidi lubatud kasutada ainult mahepõllumajanduses lubatud väetiseid ja taimekaitsevahendid, muude biotsiidide ja taimekaitsevahendite kasutamine on lubatud ainult kaitseala valitseja loal. Intensiivse põllumajanduse viljelejatel tuleb arvestada sellega, et tavaväetiste ja taimekaitsevahendite kasutamiseks ei pruugi enam luba saada. Küll aga ei rakendata seda üleöö ja üleminekuks mahepõllumajandusele antakse aega. Õuealal on biotsiidide, väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamine siiski lubatud.

METSARAIE

Tingimused metsaraiele lähevad mõneti rangemaks. Uus kaitse-eeskiri piirab langi suurust enam kui varasem eeskiri, piiranguvööndis on lubatud ainult aegjärkne- ja häilraie langi pindalaga kuni 2 hektarit, lisaks tuleb uuendusraie puhul arvestada tingimusega, et järgmist raiejärku või raiet piirneval eraldisel tohib teha, kui järelkasvu keskmine kõrgus on vähemalt 3 meetrit. See vähendab raie intensiivsust ja lagedate alade teket metsamaastikku. Samuti ei ole lubatud metsa raiuda lindude pesitsusperioodil. Lageraie on rahvuspargis jätkuvalt keelatud, samuti ei tohi jätkuvalt metsa majandada sihtkaitsevööndis.

EHITAMINE

Kuigi muudatuste planeerimisel on lähtutud eelkõige loodus- ja kultuuriväärtustest, kuid on püütud võimalikult palju arvestada ka rahvuspargis tegutsevate inimestega. Seetõttu on väärtustatud näiteks kohalik ehitustraditsioon ning mõisapargid. Uues eeskirjas on rahvuspargis olevad pargid ja alleed tsoneeritud eraldi vööndisse, mis võimaldab paremini säilitada pargi väärtusi. Bürokraatia vähendamise eesmärgil on loobutud Keskkonnaametiga kooskõlastamise kohustusest õuemaadel asuvate väikeehitiste rajamisel. Sellised õueala ehitised on näiteks puukuur, väliköök, kasvuhoone. Suuremad ehitised tuleb siiski Keskkonnaametiga kooskõlastada ja need peavad olema piirkonda sobivas ehitusstiilis.

Matsalu rahvuspargi kaitse-eeskiri ja ametlikud kaardid

Matsalu rahvuspargi kaitse-eeskirja seletuskiri | 1.11 MB | pdf Matsalu rahvuspargi tsoneeringu kaart | 26.19 MB | jpg

Kaardirakendus liikumis- ja kalapüügi piirangute kohta

Kaitse-eeskirja menetluse ja toimunud avaliku väljapaneku infoga saab tutvuda siin

Lisainfo: Nele Saluveer, 5693 9110, nele.saluveer@keskkonnaamet.ee

Vabariigi Valitus kinnitas Kaarmise-Jõempa looduskaitseala kaitse-eeskirja

Vabariigi Valitsus kinnitas 25.05.2023 määrusega nr 52 Saare maakonnas Kaarmise ja Jõempa külas asuva Kaarmise-Jõempa looduskaitseala kaitse-eeskirja. Määrus jõustub 10.06.2023.

Kaarmise-Jõempa looduskaitseala moodustavad Jõempa kurisud, Kaarmise merikotka püsielupaik, Jõempa sellerheiniku püsielupaik ja Kaarmise hoiuala. Kaitseala eesmärk on senisest terviklikumalt ja tõhusamalt kaitsta väärtuslikke metsa- ja sookooslusi, alal paiknevat esinduslikku karstiala ja kaitsealuseid liike ning nende elupaiku.

Määruse ja seletuskirjaga saab tutvuda ka Riigi Teataja kodulehel.

Kui Teil tekib määrusega seoses täiendavaid küsimusi või soovite materjalidega tutvuda paberkandjal, siis võtke palun ühendust Keskkonnaametiga, kus kõnealuse teema kontaktisikuks on looduskaitse planeerimise osakonna vanemspetsialist Kadri Paomees (telefon 5343 6313, e post kadri.paomees@keskkonnaamet.ee).

Kaarmise-Jõempa looduskaitseala määrus | 93.66 KB | pdf Kaarmise-Jõempa looduskaitseala määruse seletuskiri | 340.49 KB | pdf Kaarmise-Jõempa looduskaitseala kaart | 3.85 MB | pdf

altvaade merikotkale lendamas sinise taeva taustal

Merikotkas. Foto: Kadri Paomees

Vabariigi Valitsus moodustas Malluste looduskaitseala

Vabariigi Valitsus moodustas 17.03.2023 määrusega nr 31 Malluste looduskaitseala, määrus jõustub 1.04.2023. Kaitseala loodi Valga maakonda, et kaitsta sealseid tüüpilisi männikuid ja ohustatud mardikaliiki männisinelast (Boros schneideri).

Kaitseala on tervikuna sihtkaitsevööndis (ca 75 ha), alal kehtib range kaitse. Metsamajanduslik tegevus on keelatud, sest raied ohustavad väärtusi. Jätkuvalt saavad inimesed nautida loodushüvesid, näiteks marjade korjamist, käia seenel, sõita rattaga jalgrattateedel jpm. Täpsemad juhised selle kohta, mis on lubatud või keelatud, on kaitseala kaitse-eeskirjas ja seletuskirjas. Materjalidega saab tutvuda siinse teate allosas kui ka Riigi Teatajas.

Vabariigi Valitsuse määrus nr 31 | 78.09 KB | pdf määruse nr 31 seletuskiri | 297.45 KB | pdf Malluste looduskaitseala kaart | 2.9 MB | pdf

Keskkonnaminister kinnitas Tartu maakonna kaitstavate looduse üksikobjektide piiranguvööndi ulatuse

Keskkonnaminister otsustas 14.03.2023 määrusega nr 13. „Tartu maakonna kaitstavad looduse üksikobjektid ja nende piiranguvööndi ulatus“ (edaspidi määrus) täpsustada 70 Tartu maakonna üksikobjekti piiranguvööndi ulatust.

Määrus on avaldatud Riigi Teataja I osas, 16.03.2023, 4 ning see jõustub 26.03.2023. Määruse, seletuskirja ja kaartidega saab tutvuda Riigi Teataja veebilehel.

Määruse eesmärk on Tartu maakonna esinduslikumate põlispuude, puuderühmade, geoloogiliste objektide ja maastikuelementide säilimise tagamine, määrates neile sobivaim kaitsevööndi ulatus. Tartumaal täpsustatakse 70 kaitstava looduse üksikobjekti – 51 puu ja puuderühma, 15 rändrahnu, ühe aluspõhjapaljandi, ühe koopa ja kahe maastikuelemendi – piiranguvööndi ulatust.

Kui Teil tekib üksikobjektidega seoses täiendavaid küsimusi või soovite materjalidega tutvuda paberkandjal, siis võtke palun ühendust Keskkonnaametiga, kus kõnealuse määruse kontaktisikuks on looduskaitse planeerimise spetsialist Kaisa Triin Tomak (telefon 5901 5907, e-post kaisa.tomak@keskkonnaamet.ee).

Tartumaa üksikobjektid on Eesti jaoks olulise väärtusega, mida tuleb hoida ja kaitsta. Täname, et aitate kodumaa väärtusi hoida.

Vabariigi Valitsus kinnitas Varbola rannamoodustiste maastikukaitseala kaitse-eeskirja

Vabariigi Valitsus moodustas 17.03.2023 määrusega nr 33 Varbola rannamoodustiste maastikukaitseala ja kinnitas ala kaitse-eeskirja. Määrus jõustub 01.04.2023.

Varbola rannamoodustiste maastikukaitseala, mille pindala on 674,6 ha, asub Raplamaal Märjamaa vallas Põlli ja Risu-Suurküla külas. Kaitseala territoorium on kaitse all alates 1973. aastast, kuid alal puudus kaitse-eeskiri. Kui varem kuulus kogu ala piiranguvööndisse, siis uue kaitsekorra kohaselt moodustati I kaitsekategooria sammaltaime rohelise hiidkupra kasvukohas sihtkaitsevöönd, kus metsade majandamine on keelatud. Tingimused raietele läksid rangemaks ka piiranguvööndis: langeva arvukusega laanepüü elupaikades on uuendusraied keelatud, mujal saab uuendusraieid teha väiksemas mahus.

Varbola rannamoodustiste maastikukaitseala on looduslikult mitmekesine. Kui varasemalt oli ala kaitse all kui vanade rannamoodustiste pinnavormi kaitseala, siis nüüdseks on kaitse-eesmärkideks lisatud looduse mitmekesisus ja kaitsealused liigid, lisaks on kaitse-eesmärkidena eraldi nimetatud kaheksa kaitsealust liiki. Alal kaitstakse ka metsast maastikuilmet, pärandmaastikku, mitmeid looduse üksikobjekte ja pool-looduslikke koosluseid.

Lisainfo: Hanna Kaarin Hermlin, 553 8717, hanna.hermlin@keskkonnaamet.ee

Kaitse-eeskiri

Seletuskiri

Kaart

Varbola linnamägi. Foto: Riina Kotter

Vabariigi Valitsus kinnitas Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskirja

Vabariigi Valitsus kinnitas 17.03.2023 määrusega nr 29 Saare maakonnas Saaremaa vallas Abaja, Atla, Austla, Eeriksaare, Kalmu, Karala, Kiirassaare, Kuralase, Kurevere, Kuusnõmme, Kõruse, Kõruse-Metsaküla, Loona, Lümanda-Kulli, Neeme, Oju, Rootsiküla, Undva ja Vilsandi külas ning Kihelkonna alevikus asuva Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskirja, mis jõustub 01.04.2023.

Vananenud Vilsandi rahvuspargi kaitsekorda uuendati, et tagada paremini metsa-, soo- ja mereelupaigatüüpide, alal esinevate kaitsealuste liikide ning miljööväärtusliku maastiku kaitse. Väärtuslikud metsa- ja sookooslused arvati sihtkaitsevööndisse, kus saab läbi loodusliku arengu tagada nende soodsa seisundi. Uue alana arvati rahvuspargi laiendusena piiranguvööndisse täiendavat mereala karide kaitseks, mis on oluline linnustikule ja kalastikule. Osaliselt arvati Tagamõisa hoiuala ja sellega piirnevat ala rahvuspargi koosseisu, et hoida terviklikumalt sealset pärandmaastikku. Kaitseala eesmärk on kaitsta Lääne-Eesti saarestiku rannikumaastiku ja -mere loodust, sealhulgas looduslikke ja poollooduslikke kooslusi, kaitsealuseid liike, lindude pesitsus-, sulgimis-, talvitus-, toitumis- ja rändepeatuspaiku ning kultuuripärandit, sealhulgas rahvakultuuri, pärandmaastikke, taluarhitektuuri ja asustusstruktuuri, tagades nende säilimise, taastamise, uurimise ja tutvustamise. Olulisemad muutused kaitsekorras puudutavad inimeste viibimise, sõiduki ja ujuvvahendiga sõitmise, jahipidamise, kalastamise, ehitamise, metsaraie ning biotsiidi, väetise ja taimekaitsevahendi kasutamise korda.

Kaitse-eeskirja ja kaardiga on võimalik tutvuda ka Riigi Teataja kodulehel, seletuskiri on leitav ka Keskkonnaministeeriumi kodulehel.

Lisainfo: looduskaitse planeerimise osakonna vanemspetsialist Gunnar Raun (telefon 5688 7157, e-post gunnar.raun@keskkonnaamet.ee).

Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskiri | 112.75 KB | pdf Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskirja seletuskiri | 1.09 MB | pdf Vilsandi rahvuspargi kaardid | 13.33 MB | 7z Tagamõisa hoiuala kaart | 3.89 MB | pdf Karala-Pilguse hoiuala kaart | 4.3 MB | pdf

Vaika saared. Foto: Gunnar Raun

Vabariigi Valitsus kinnitas Kõrvemaa maastikukaitseala kaitse-eeskirja

Vabariigi Valitsus kinnitas 17.03.2023 määrusega nr 32 Kõrvemaa maastikukaitseala kaitse-eeskirja. Määrus jõustub 01.04.2023.

Määrusega muudeti olemasoleva Kõrvemaa maastikukaitseala kaitse-eesmärke, kaitsekorda ja täpsustati ala välis- ja vööndite piire. Kaitseala asub Harju, Järva ja Lääne-Viru maakonnas ja selle pindala on 20 523,3 ha.

Kaitsealal täpsustatakse rahvaüritustel osalejate piirarvu ja liikumispiiranguid. Varem oli liikumispiirang kehtestatud ainult Põhjaku sihtkaitsevööndis 15. veebruarist 31. juulini. Nüüd lisanduvad sellele samade kuupäevadega ka Kautla ja Kilingi sihtkaitsevöönd, et tagada ka nendes vööndites kaljukotka häirimatu pesitsemine. Lisaks kehtestatakse liikumispiirang Liivoja sihtkaitsevööndis 15. märtsist 31. augustini, et tagada must-toonekure häirimatu pesitsemine. Lubatakse kaitseala valitseja loal loodusliku veerežiimi taastamist, mis varem oli keelatud. Kaitseala valitseja nõusolekul lubatakse piiranguvööndis lageraie halli lepa enamusega puistus langi pindalaga kuni 1 ha ja turberaie langi pindalaga kuni 2 ha. Varem oli piiranguvööndis keelatud uuendusraie, välja arvatud turberaie perioodiga vähemalt 40 aastat. Kaitsealal keelatakse linnujaht.

Kõrvemaa maastikukaitseala eesmärk on kaitsta piirkonnale iseloomulikku maastikuilmet, pinnavorme, kaitstavaid looduse üksikobjekte, magevee elupaiku, niidu-, soo- ja metsakooslusi, elustiku mitmekesisust, kaitsealuseid liike, olulisi lindude rändepeatus- ja pesitsuspaiku, loodusdirektiivi I lisa nimetatud elupaigatüüpe, II lisas nimetatud liike ning linnudirektiiv I lisas nimetatud ja I lisas nimetamata rändlinnuliike.

Lisainfo: Kristi Pai (5695 8657, kristi.pai@keskkonnaamet.ee).

Kakerdaja raba. Foto: Riina Kotter

Vabariigi Valitsus kinnitas Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala kaitse-eeskirja

Vabariigi Valitsus kinnitas 17.03.2023 määrusega nr 28 Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala kaitse-eeskirja. Määrus jõustub 01.04.2023.

Määrusega muudeti 2004. aastal moodustatud Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala kaitse-eesmärke, kaitsekorda ja täpsustati ala välispiiri. Kaitseala asub Tallinna linnas Nõmme ja Mustamäe linnaosas. Kaitseala pindala on 199,9 ha.

Peamine muudatus kaitsekorras on seotud metsa majandamisega, sest kaitsealal keelatakse linnametsa rekreatiivse ja elupaigalise tähtsuse kaitseks uuendusraie. Lisaks täpsustatakse rahvaürituse korraldamisega seonduvat regulatsiooni ja vähendatakse üritustel osalejate piirarvu.

Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala eesmärk on kaitsta ja tutvustada metsaökosüsteemi, maastikuilmet, liivikuid, elustiku mitmekesisust ja kaitsealuseid liike, Mustamäe nõlva, kaitstavaid looduse üksikobjekte: Glehni pargi allikaid, sealhulgas Rõõmuallikat, ja Õpiringi kive. Liikidest kaitstakse nõmmnelki ja kanakulli ning nende elupaiku.

Lisainfo: Kristi Pai (5695 8657, kristi.pai@keskkonnaamet.ee).

Kaitse-eeskiri

Seletuskiri

Kaart

Vabariigi valitsus kinnitas Panga maastikukaitseala kaitse-eeskirja

Vabariigi Valitsus kinnitas 17.03.2023 määrusega nr 30 Saare maakonnas Saaremaa vallas Panga külas asuva Panga maastikukaitseala kaitse-eeskirja, mis jõustub 01.04.2023.

Vananenud Panga maastikukaitseala kaitsekorda uuendati, et tagada parem ranniku- ja metsakoosluste ning kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse. Peamiselt merele avatud pankrandade ja vanade loodusmetsade paremaks kaitseks arvati osa piirnevat Küdema lahe hoiuala maastikukaitseala laiendusena sihtkaitsevööndisse, kus saab läbi loodusliku arengu tagada nende soodsa seisundi. Kaitseala eesmärk on kaitsta Lääne-Eesti paekalda kõrgeimat osa Panga panka ning seal avanevate siluri ajastu aluspõhjakivimite paljandeid, ranniku- ja metsakooslusi ning kaitsealuseid liike ja nende elupaiku, samuti säilitada maastikuilmet ja poollooduslikke kooslusi. Olulisemad muutused kaitsekorras puudutavad metsa majandamise ning biotsiidi, väetise ja taimekaitsevahendi kasutamise korda. Piiranguvööndis lubatakse häil- ja aegjärkne raie kuni 1 hektari suuruse langina ja keelatakse biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine, välja arvatud õuemaal.

Kaitse-eeskirja ja kaardiga on võimalik tutvuda ka Riigi Teataja kodulehel, seletuskiri on leitav ka Keskkonnaministeeriumi kodulehelt.

Lisainfo: looduskaitse planeerimise osakonna vanemspetsialist Gunnar Raun (telefon 5688 7157, e-post gunnar.raun@keskkonnaamet.ee).

Panga maastikukaitseala kaitse-eeskiri | 86.79 KB | pdf Panga maastikukaitseala kaitse-eeskirja seletuskiri | 343.58 KB | pdf Panga maastikukaitseala kaart | 2.18 MB | pdf Küdema lahe hoiuala kaart | 3.01 MB | pdf

Panga pank. Foto: Gunnar Raun

Kurgja-Linnutaja maastikukaitseala sai kaitse-eeskirja

Eesti Vabariigi Valitsus kinnitas Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas asuva Kurgja-Linnutaja maastikukaitseala kaitse-eeskirja, mis jõustub 1. aprillil 2023. a.

Kurgja-Linnutaja talu maa-alal puudus kaitse-eeskiri ning alal kehtis looduskaitseseaduses sätestatud piiranguvööndi kaitsekord. Võrreldes eelneva kaitsekorraga kehtestab moodustatud kaitse-eeskiri väärtuslike metsakoosluste kaitseks sihtkaitsevööndi ning seab ka piiranguvööndis raietele suuremad piirangud.

Kurgja-Linnutaja maastikukaitseala on Eesti jaoks oluline veel hästi säilinud väärtusliku maastiku ja looduse mitmekesisuse ning pärandkultuuri kaitsmiseks. Kaitseala väärtuste peamine ohutegur on inimmõju tagajärjel loodusele negatiivselt mõjuvad muutused maastikus. Kehtestatud kaitsekord toetab C. R. Jakobsonile kuulunud talumaadel ajalooliselt kujunenud pärandkultuurmaastiku säilitamist ja Jakobsoni-aegse maakasutusviisi jätkamist võimalikult algsel kujul. Samas on seatud tingimusi maastikuilme ja koosluse loodusliku tasakaalu, liikide ja vanuse mitmekesisuse säilitamiseks.

Lisainfo: Kirsi Loide (telefon 5682 2032, e-post kirsi.loide@keskkonnaamet.ee).

Kurgja-Linnutaja maastikukaitseala kaitse-eeskiri | 86.05 KB | pdf Kurgja-Linnutaja maastikukaitseala kaitse-eeskirja seletuskiri | 366.59 KB | pdf Kurgja-Linnutaja maastikukaitseala kaart | 500.55 KB | pdf Pärnu jõe hoiuala kaart | 5.1 MB | pdf

Kurgja mets. Foto: Nele Saluveer

Keskkonnaminister kinnitas kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskirja

Keskkonnaministri 01.03.2023 määrusega nr 10 kinnitati kaitstavate looduse üksikobjektide uuendatud kaitse-eeskiri, mis jõustub 20.03.2023.

Kaitse-eeskiri on avaldatud Riigi Teataja I osas 03.03.2023, 6. Eelnõu oli avalikul väljapanekul 2022. aasta novembris ja detsembris. Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi riigipilves. Materjalid on ka siinse teate allosas.

Kaitse-eeskirjaga täpsustati üksikobjektide kaitsekorda, mis kehtib üle Eesti kõikide kaitse all olevate üksikobjektide piiranguvööndites. Määrusega ei arvatud ühtegi üksikobjekti kaitse alt välja, ei võetud juurde ega muudetud objektide piiranguvööndi piire. Nimetatud toiminguid tehakse vastavalt vajadusele maakondlike määrustuga.

Kaitstav looduse üksikobjekt on teadusliku, ajaloolis-kultuurilise või esteetilise väärtusega elus- või eluta looduse objekt nagu puu, rändrahn, juga, pank, astang, koobas, paljand ja karst, allikas või nende rühm. Tuntumad neist on näiteks Tamme-Lauri tamm Võrumaal ja Jägala juga Harjumaal. Kus asuvad riikliku kaitse all olevad üksikobjektid ja millised on nende piiranguvööndid, saab vaadata Maa-ameti geoportaalist.

Kaitstavad looduse üksikobjektid on Eesti jaoks olulise väärtusega, mida tuleb hoida ja kaitsta. Täname, et aitate kodumaa väärtusi hoida!

Lisainfo: looduskaitse planeerimise osakonna vanemspetsialist Liggi Namm (telefon 522 6894, e-post liggi.namm@keskkonnaamet.ee).

Kaitse-eeskiri

Seletuskiri

Vabariigi Valitsus kinnitas Märjamaa järtade maastikukaitseala kaitse-eeskirja

Vabariigi Valitsus kinnitas 23.02.2023 määrusega nr 17 Rapla maakonnas Märjamaa vallas asuva Märjamaa järtade maastikukaitseala kaitse-eeskirja. Märjamaa järtade maastikukaitseala kaitse-eeskiri jõustub 12.03.2023.

Kaitse all olevat Märjamaa järtade maastikukaitseala laiendatakse 5,7 ha võrra ning kaitsealaga liidetakse Niidiaia tammik. Lisaks muudetakse ala kaitsekorda ja vööndite piire nii, et need arvestaks ala eripäradega ning tagaks karstisüsteemi ja väärtuslike metsaelupaikade kaitse.

Kaitse-eeskirja, seletuskirja ja kaardiga saab tutvuda siinse teate allosas ning Riigi Teataja kodulehel.

Kaitse-eeskiri

Seletuskiri

Kaart

Vabariigi Valitsus moodustas Neugrundi looduskaitseala

Vabariigi Valitsus moodustas 16.02.2023 määrusega nr 11 Neugrundi looduskaitseala ja kinnitas kaitseala kaitse-eeskirja. Kaitse-eeskiri jõustub 03.03.2023.

Kaitseala moodustatakse, et säilitada Soome lahe edelaosas Osmussaare ja Krassi saare vahel asuva Neugrundi madaliku – meteoriidikraatri – unikaalsus ja puutumatus ning tagada piirkonna mereelustiku ja linnustiku elupaiga terviklikkus. Kaitseala pindala on 2152 hektarit.

Kehtestatava kaitsekorra kohaselt on alal lubatud jätkuvalt kalapüük ja teadusuuringud, keelatud on ehitiste püstitamine ja jahipidamine.

Kaitse-eeskirja, seletuskirja ja kaardiga saab tutvuda siinse teate allosas ning Riigi Teataja kodulehel.

Kaitse-eeskiri

Seletuskiri

Kaart

Vabariigi Valitsus kinnitas Niinsoni looduskaitseala kaitse-eeskirja

Vabariigi Valitsus kinnitas 16.02.2023 määrusega nr 10 Harju maakonnas Anija vallas asuva Niinsoni looduskaitseala kaitse-eeskirja. Niinsoni looduskaitseala kaitse-eeskiri jõustub 03.03.2023.

Kaitsekorra muutmine on seotud kaitseväe keskpolügooni hüvitusmeetmete kavaga, mille alusel tehakse ettepanek arvata Niinsoni looduskaitseala Natura 2000 võrgustiku linnualade koosseisu. Et kaitsta ala linnustikku, on ala kaitse-eesmärgiks lisatud must-toonekurg, metsis, laanepüü, laanerähn ning väärtuslikud metsa- ja sookooslused. Kaitseala pindala suureneb 4 ha võrra.

Kaitse-eeskirja, seletuskirja ja kaardiga saab tutvuda siinse teate allosas ning Riigi Teataja kodulehel.

Niinsoni looduskaitseala kaitse-eeskiri

Niinsoni looduskaitseala kaitse-eeskirja seletuskiri

Niinsoni looduskaitseala kaart

Niinsoni looduskaitseala. Foto: Hanna Kaarin Hermlin

Kinnitati Lepna tammiku looduskaitseala kaitse-eeskiri

Vabariigi Valitsus kinnitas 15.12.2022 määrusega nr 129 Saare maakonnas Põlluküla ja Röösa külas asuva Lepna tammiku looduskaitseala moodustamise ja kaitse-eeskirja. Sama määrusega muudetakse Tõnija hoiuala piire ja täiendatakse hoiuala kaitse-eesmärke. Määruse, seletuskirja ja kaartidega on võimalik tutvuda siinse teate allosas ning määruse ja kaartidega ka Riigi Teataja kodulehel. Määrus on avaldatud Riigi Teataja I osas 21.12.2022, 1 ning see jõustub 31.12.2022.

Ala on olnud kaitse all alates 1959. aastast, nüüd liidetakse Lepna tammikuga osa Tõnija hoiualast. Kaitsekorra ja -eeskirja muudatused on vajalikud, et tagada Natura 2000 võrgustikku kuuluva väärtusliku ala tõhusam kaitse.

Lepna tammiku looduskaitseala kaitse-eeskiri | 83.76 KB | pdf Lepna tammiku looduskaitseala kaitse-eeskirja seletuskiri | 330.82 KB | pdf Lepna tammiku looduskaitseala kaart | 3.46 MB | pdf Tõnija hoiuala kaart | 1.93 MB | pdf

Vabariigi Valitsus kinnitas Palamulla maastikukaitseala kaitse-eeskirja

Vabariigi Valitsus kinnitas 13.02.2023 määrusega nr 9 Rapla maakonnas Rapla vallas asuva Palamulla maastikukaitseala kaitse-eeskirja. Palamulla maastikukaitseala kaitse-eeskiri jõustub 24.02.2023.

Kaitse all olevat Palamulla karstiala laiendatakse 2,1 ha võrra, et kaitsta Palamulla rabalaama servamäret ja tagada sellega Eesti ühe olulisema lookarstiala säilimine. Samuti muudetakse ala kaitsekorda nii, et see arvestaks karstiala eripäradega ning tagaks karstisüsteemi säilimise ja funktsioneerimise.

Kaitse-eeskirja, seletuskirja ja kaardiga saab tutvuda siinse teate allosas ning Riigi Teataja kodulehel.

Palamulla maastikukaitseala kaitse-eeskiri

Palamulla maastikukaitseala kaitse-eeskirja eelnõu seletuskiri

Palamulla maastikukaitseala kaart

Karstilõhe Palamulla maastikukaitsealal. Foto: R. Kotter

Vabariigi Valitsus kinnitas Ohessaare maastikukaitseala kaitse-eeskirja

Vabariigi Valitsus kinnitas 13.02.2023 määrusega nr 8 Saare maakonnas Ohessaare külas asuva Ohessaare maastikukaitseala kaitse-eeskirja. Määrus jõustub 24.02.2023.

Ohessaare maastikukaitseala laieneb, et tagada merele avatud pankrandade ja loodude parem kaitse, mille tarvis piiritleti piisav ja maastikus jälgitav puhvertsoon pangapealsel. Kehtima hakkab uus kaitse-eeskiri. Muudatused aitavad eelkõige tagada panga kui geoloogilise objekti tervikliku kaitse. Kaitseala eesmärk on kaitsta Ohessaare panga aluspõhjakivimite paljandeid ja rannikukooslusi ning kaitsealuseid liike, samuti säilitada maastikuilmet ja poollooduslikke kooslusi.

Määruse, seletuskirja ja kaardiga on võimalik tutvuda siinse teate allosas ning määruse ja kaardiga ka Riigi Teataja kodulehel.

Kui Teil tekib kaitse-eeskirjaga seoses täiendavaid küsimusi või soovite konkreetsemaid käitumisjuhiseid, siis võtke palun ühendust Keskkonnaametiga, kus kõnealuse kaitse-eeskirja kontaktisikuks on looduskaitse planeerimise osakonna vanemspetsialist Gunnar Raun (telefon 5688 7157, e-post gunnar.raun@keskkonnaamet.ee).

Ohessaare maastikukaitseala kaitse-eeskiri | 80.51 KB | pdf Ohessaare maastikukaitseala kaitse-eeskirja seletuskiri | 282.66 KB | pdf Ohessaare maastikukaitseala kaart | 3.85 MB | pdf

Foto: Gunnar Raun

Kinnitati Viljandi maakonna looduse üksikobjektide nimekirja muudatus

Keskkonnaminister otsustas 06.02.2023. a määrusega nr 4 „Viljandi maakonna kaitsealuste looduse üksikobjektide kaitse alt väljaarvamine” arvata riikliku kaitse alt välja neli Viljandi maakonnas asuvat objekti. Otsus jõustub 17.02.2023. Materjalidega saab tutvuda siinse teate allosas.

Riikliku kaitse alt arvatakse välja Kullamäe kadakas, Mägiste lühterkuusk ja Rahetsema mänd, sest need puud on kuivanud ja murdunud. Koodiorg on maastikuliselt väärtuselt tagasihoidlik nii Eesti kui ka Viljandimaa mõistes ning seal puuduvad külastusobjektina määratletavad paljandid ja koopad.

Kui Teil tekib hävinud või kaitseväärtuse kaotanud objektidega seoses täiendavaid küsimusi või soovite määruse ja seletuskirjaga tutvuda paberkandjal, siis võtke palun ühendust Keskkonnaametiga, kus kõnealuse teema kontaktisikuks on looduskaitse planeerimise osakonna spetsialist Marica-Maris Paju (telefon 5336 5805, e-post marica-maris.paju@keskkonnaamet.ee).

Lisainfo: Marica-Maris Paju, marica-maris.paju@keskkonnaamet.ee

Keskkonnaministri 06.02.2023 määrus nr 4_0.pdf | 59.53 KB | pdf Seletuskiri Viljandi maakonna ÜO väljaarvamine.pdf | 306.24 KB | pdf

Mägiste lühterkuusk 2022.03.18_foto_Meelis_Suurkask.jpg | 760.28 KB | jpg

Hävinud Mägiste lühterkuusk. Foto: Meelis Suurkask

Vabariigi Valitsus kinnitas Tündre looduskaitseala kaitse-eeskirja

Vabariigi Valitsuse 19. jaanuari 2023. a määrusega nr 4 kinnitati Valga maakonnas Pilpa külas ja Viljandi maakonnas Lilli külas asuva Tündre looduskaitseala kaitse-eeskiri. Määruse, seletuskirja ja kaartidega on võimalik tutvuda siinse teate allosas ning määruse ja kaartidega ka Riigi Teataja kodulehel. Määrus jõustub 3. veebruaril 2023. aastal.

Määrusega muudetakse kaitseala kaitse-eesmärke, kaitsekorda ning tsoneeringut. Muudatused on vajalikud I ja II kaitsekategooria liikide elupaikade pikaajalise säilimise tagamiseks ja vana metsaga seotud liikide säilimiseks. Range kaitse alla võetakse senini vähe kaitstud laane-, salu- ja soovikumetsi. Kaitseala kogupindala (1838 ha) oluliselt ei muutu, kuid suureneb sihtkaitsevööndite pindala (varasema piiranguvööndi arvelt).

Seoses Tündre looduskaitseala kaitse-eeskirja uuendamisega tunnistatakse lähinädalatel kehtetuks Tündre ja Paanikse metsise püsielupaigad, kuna nende alade kaitse on edaspidi tagatud Tündre looduskaitseala kaitse-eeskirjaga.

Kui Teil tekib määrusega seoses täiendavaid küsimusi või soovite materjalidega tutvuda paberkandjal, siis võtke palun ühendust Keskkonnaametiga, kus kõnealuse teema kontaktisikuks on looduskaitse planeerimise osakonna spetsialist Reet Reiman, reet.reiman@keskkonnaamet.ee).

Tündre LKA määrus | 2.02 MB | pdf Tündre seletuskiri | 711.48 KB | pdf Kaart | 291.35 KB | pdf

Kinnitati Laidevahe looduskaitseala kaitse-eeskiri

Vabariigi Valitsus kinnitas 20.01.2023 määrusega nr 5 Saare maakonnas Rannaküla, Nässuma, Sandla, Iilaste, Tõlluste, Metsaküla, Matsiranna, Väljaküla, Väljamõisa, Oessaare, Siiksaare ja Turja külas asuva Laidevahe looduskaitseala kaitse-eeskirja. Määrus jõustub 03.02.2023.

Laidevahe looduskaitseala laieneb eelkõige piirneva hoiuala võrra ja alal hakkab kehtima uus kaitse-eeskiri. Muudatused aitavad tagada alal asuva märgala kompleksi ja teiste koosluste senisest tõhusamat kaitset. Kaitseala eesmärk on kaitsta Laidevahe lahte, saarestikku ja jäänukjärvi, rahvusvahelise tähtsusega veelindude rändepeatus-, pesitsus- ja sulgimispaiku, looduslikke ja poollooduslikke kooslusi, kaitsealuseid liike ning nende elupaiku.

Määruse ja seletuskirjaga saab tutvuda Riigi Teataja kodulehel.

Laidevahe looduskaitseala kaitse-eeskiri | 100.91 KB | pdf Laidevahe looduskaitseala kaitse-eeskirja seletuskiri | 761.46 KB | pdf Laidevahe looduskaitseala kaart | 17.96 MB | pdf

Foto: Kadri Paomees

Matsi-Kärneri tammik arvati kaitse alt välja

Vabariigi Valitsuse 15.12.2022. a määrusega nr 128 arvati riikliku kaitse alt välja Rapla maakonnas Kuku külas asuv Matsi-Kärneri tammik. Määruse ja selle seletuskirjaga on võimalik tutvuda siinse teate allosas.

Ala arvatakse kaitse alt välja, sest seal ei ole liike, elupaiku ega väärtusi, mis vajaksid riiklikku kaitset. Ligi 4 hektari suurune kaitseala moodustati 1992. aastal kohaliku tähtsusega kaitsealana, et kujundada sellel tammik.

Määrus jõustub 27.12.2022.

Kui Teil tekib määrusega seoses täiendavaid küsimusi või soovite materjalidega tutvuda paberkandjal, siis võtke palun ühendust Keskkonnaametiga, kus kõnealuse teema kontaktisikuks on looduskaitse planeerimise osakonna spetsialist Reet Reiman (telefon 5689 3268, e-post reet.reiman@keskkonnaamet.ee).

Määrus | 56.61 KB | pdf Seletuskiri | 538.19 KB | pdf

Vabariigi valitsus moodustas Nepstemurru looduskaitseala

Vabariigi Valitsus kinnitas 01.12.2022 määrusega nr 117 Nepstemurru looduskaitseala moodustamise ja kaitse-eeskirja. Määrus on avaldatud Riigi Teataja I osas 03.12.2022, 19 ning see jõustub 13.12.2022. Määruse, seletuskirja ja kaardiga saab tutvuda Riigi Teataja kodulehel ja siinse teate allosas.

Kaitseala asub Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas ja selle pindala on 428,6 ha. Nepstemurru looduskaitseala moodustati 2007. a kaitse alla võetud Nepstemurru hoiuala põhjal. Looduskaitseala peamisteks väärtusteks on metsakooslused ja kaitsealuste liikide elupaigad.

Küsimuste tekkimisel või konkreetsemate käitumisjuhiste saamiseks on kontaktisikuks Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialist Nele Saluveer (tel 569 39110, e post nele.saluveer@keskkonnaamet.ee).

Nepstemurru looduskaitseala kaitse-eeskiri | 175.42 KB | pdf Nepstemurru looduskaitseala kaitse-eeskirja seletuskiri | 595.39 KB | pdf Nepstemurru looduskaitseala kaart | 251.97 KB | pdf

Vabariigi Valitsus kinnitas Anija looduskaitseala kaitse-eeskirja

Vabariigi Valitsus kinnitas 24. novembri 2022. a. määrusega nr 115 Anija looduskaitseala kaitse-eeskirja. Kaitse-eeskiri on avaldatud Riigi Teatajas avaldamismärkega RT I, 29.11.2022, 7 ning see jõustub 9. detsembrisl 2022. a.

Kaitse-eeskirja, seletuskirja ja kaardiga saab tutvuda Riigi Teataja kodulehel ja siinse teate allosas.

Anija looduskaitseala asub Harju maakonnas Anija vallas Anija, Kuusemäe ja Kihmla külas. Ala võeti kaitse alla 1990. aastal, kui moodustati Anija botaanilis-maastikuline kaitseala, ning nimetati looduskaitsealaks 1999. aastal. Uue kaitse-eeskirjaga muudetakse Anija looduskaitseala kaitsekorda ja välispiiri, misjärel kaitseala suureneb 4,3 ha võrra. Kaitseala uus pindala on 76,5 ha ning kogu kaitseala on tsoneeritud sihtkaitsevööndisse.

Kaitseala piire ja kaitsekorda muudetakse selleks, et tagada loodusdirektiivi soo- ja metsaelupaigatüüpide, kaitsealuste taime- ja loomaliikide ning nende elupaikade või kasvukohtade kaitse. Kaitse-eesmärgiks olevad taimeliigid on kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), soohiilakas (Liparis loeselii) ja eesti soojumikas (Saussurea alpina subsp. esthonica). Ühtlasi on kaitseala kaitse-eesmärk kaitsta kaitsealust linnuliiki kanakulli (Accipiter gentilis) ja tema elupaika.

Kui Teil tekib seoses kaitse-eeskirjaga täiendavaid küsimusi, siis palun võtke ühendust Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna spetsialisti Gert Ennoga (tel: 5699 5307, e-post: gert.enno@keskkonnaamet.ee).

Anija looduskaitseala on Eesti ja Euroopa jaoks olulise väärtusega, mida tuleb hoida ja kaitsta. Täname, et aitate kodumaa väärtusi hoida!

Anija looduskaitseala kaitse-eeskiri

Anija looduskaitseala kaitse-eeskirja seletuskiri

Anija looduskaitseala kaart

Keskkonnaminister võttis Pärnu maakonnas kaitse alla 7 looduse üksikobjekti

Keskkonnaminister võttis 25. oktoobri 2022. a määrusega nr 53 „Pärnu maakonna looduse üksikobjektide kaitse alla võtmine“ kaitse alla 7 looduse üksikobjekti ja määras nende piiranguvööndi ulatuse. Määrus on avaldatud Riigi Teataja I osas 29. novembril 2022. a avaldamismärkega 8 ning see jõustub 9. detsembril 2022. a.

Kaitse alla võtmise eesmärk on tagada Pärnu maakonnas asuvate esinduslikemate põlispuude ja geoloogiliste üksikobjektide säilimine.

Kaitse alla võetakse järgmised looduse üksikobjektid:
1) Eespere künnapuu Pärnu linnas Eassalu külas – piiranguvööndi ulatus 0,07 ha;
2) Lindi pärnad (3tk) Pärnu linnas Lindi külas – piiranguvööndi ulatus 0,16 ha;
3) Puhtu mänd Lääneranna vallas Virtsu alevikus Puhtu-Laelatu looduskaitsealal – piiranguvööndi ulatus 0 m;
4) Puhtu tamm Lääneranna vallas Virtsu alevikus Puhtu-Laelatu looduskaitsealal – piiranguvööndi ulatus 0 m;
5) Suitsu tammed (19 tk) Lääneranna vallas Kirikuküla ja Matsalu külas Matsalu rahvuspargis – piiranguvööndi ulatus 0 m;
6) Mustanina rändrahn Saarde vallas Kikepera külas Soo-otsa looduskaitsealal – piiranguvööndi ulatus 0 m;
7) Pikaselja rändrahn Saarde vallas Kikepera külas – piiranguvööndi ulatus 30 m.

Piiranguvööndi ulatus on kehtestatud keskkonnaministri 9. septembri 2022. a määrusega nr 38 „Pärnu maakonna kaitstavad looduse üksikobjektid ja nende piiranguvööndi ulatus“.

Üksikobjektide ja nende piiranguvööndite kaitsekord on kehtestatud keskkonnaministri 2. aprilli 2003. a määrusega nr 27 „Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskiri“. Nendel objektidel, mis asuvad looduskaitsealal või rahvuspargis, ei ole kehtestatud piiranguvööndit ja objektide ümbruses kehtib vastava kaitseala või rahvuspargi kaitsekord.

Määruse, seletuskirja ja kaartidega, saab tutvuda siinse teate allosas ja Riigi Teataja kodulehe vahendusel.

Kui Teil tekib määrusega seoses täiendavaid küsimusi, siis võtke, palun, ühendust Keskkonnaametiga (lisanne.naab@keskkonnaamet.ee).

Pärnu maakonna üksikobjektide kaitse alla võtmise määrus | 63.23 KB | pdf Pärnu maakonna üksikobjektide kaitse alla võtmise seletuskiri | 627.67 KB | pdf Eespere künnapuu | 320.13 KB | pdf Lindi pärnad | 436.02 KB | pdf Puhtu mänd | 231.67 KB | pdf Puhtu tamm | 231.33 KB | pdf Suitsu tammed | 443.31 KB | pdf Mustanina rändrahn | 325.92 KB | pdf Pikaselja rändrahn | 276.61 KB | pdf

Kinnitati Rapla maakonna parkide ja puistute nimekirja muudatus

Vabariigi Valitsus otsustas 17.11.2022. a määrusega nr 111 „Rapla maakonna parkide ja puistute kaitse alt väljaarvamine” arvata riikliku kaitse alt välja 18 Rapla maakonnas asuvat parki ja puistut. Määruse ja selle seletuskirjaga on võimalik tutvuda siinse teate allosas.

Kõikide määruses nimetatud objektide seisundit hindasid juba 2013. aastal Tallinna Botaanikaaia töötajad Anu Kaur, Kalle Kõllamaa, Olev Abner, Mare Raidma ja Sille Janson (töö „Rapla maakonna parkide ja puistute piiride ekspertiisi aruanne“).

Riikliku kaitse alt arvatakse välja:
Kehtna vallas Eidapere park, Keava põlispuud, Lellapere põlispuud, Luuka kasesalu;
Kohila vallas Nõmme kasesalu, Saueaugu kasesalu;
Märjamaa vallas Maidla põlispuud, Päärdu põlispuud;
Rapla vallas Atla allee, Hagudi põlispuude grupp (Hagudi park), Hernemäe kasesalu, Hiie-Sunda kasesalu, Jaaneri kasesalu, Kaiu põlispuud, Kuimetsa põlispuud, Mihkli-Andrese kasesalu, Purku kooli park koos männikuga, Reinu kasesalu.

Otsus jõustub 02.12.2022.

Lisainfo: Marica-Maris Paju, marica-maris.paju@keskkonnaamet.ee

Vabariigi Valitsuse 17.11.2022 määrus nr 111 | 60.86 KB | pdf Seletuskiri (Rapla maakonna parkide ja puistute välja arvamine) | 309.03 KB | pdf

Vabariigi Valitsus moodustas Hiiumaal Leluselja looduskaitseala

Vabariigi Valitsus kinnitas 10.11.2022 määrusega nr 109 Leluselja looduskaitseala moodustamise ja kaitse-eeskirja. Määrus on avaldatud Riigi Teataja I osas 12.11.2022, 1 ning see jõustub 22.11.2022. Määruse, seletuskirja ja kaardiga saab tutvuda Riigi Teataja kodulehel ja siinse teate allosas.

Kaitseala asub Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Käina osavallas Lelu külas riigimaal ja selle pindala on 5,4 ha. Leluselja looduskaitseala moodustati 1958. a kaitse alla võetud 2,5 ha suuruse Putkaste jugapuude kasvukoha, mille pindala oli vahepeal kahanenud 0,78 ha-ni, põhjal. Leluselja looduskaitseala olulisus seisneb lisaks hariliku jugapuu (Taxus baccata) ja vana loodusmetsa kaitsmisele eelkõige I kaitsekategooria sammaltaime rohelise hiidkupra (Buxbaumia viridis) kaitse vajaduses.

Küsimuste tekkimisel või konkreetsemate käitumisjuhiste saamiseks on kontaktisikuks Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna vanemspetsialist Andres Miller (tel 503 6455, e post andres.miller@keskkonnaamet.ee).

Leluselja looduskaitseala on Eesti ja Hiiumaa jaoks olulise väärtusega, mida tuleb hoida ning kaitsta. Täname, et aitate kodumaa väärtusi hoida!

Leluselja looduskaitseala kaitse-eeskiri | 80.1 KB | pdf Leluselja looduskaitseala kaitse-eeskirja seletuskiri | 280.64 KB | pdf Leluselja looduskaitseala kaart | 158.35 KB | pdf

Vabariigi Valitsus kinnitas Kuulmajärve looduskaitseala kaitse-eeskirja

Vabariigi Valitsus kinnitas 10. novembri 2022. a määrusega nr 110 Kuulmajärve looduskaitseala kaitse-eeskirja. Kaitse-eeskiri on avaldatud Riigi Teatajas avaldamismärkega RT I, 12.11.2022, 5 ning see jõustub 22. novembril 2022. aastal.

Kaitse-eeskirja, seletuskirja ja kaardiga saab tutvuda Riigi Teataja kodulehel ja siinse teate allosas.

Kuulmajärve looduskaitseala asub Põlva maakonnas Põlva vallas Tromsi külas ning Räpina vallas Viira, Timo ja Koolmajärve külas. Kaitseala pindala on 1016 ha ja see loodi 2005. aastal. Käesoleva määrusega muudeti maastikukaitseala looduskaitsealaks, samuti muudeti kaitse-eesmärke, piire, tsoneeringut ja kaitsekorda.

Kaitseala eesmärk on kaitsta piirkonnale iseloomulikke looduslikke kooslusi, elustiku mitmekesisust, kaitsealuseid ja ohustatud liike ning nende elupaiku. Samuti kaitstakse erinevaid loodusdirektiivi elupaiku. Loodusväärtused on nüüd oluliselt paremini hoitud, sest range kaitsega ala suurendati üle 550 ha võrra. Liikidest kaitstakse väike-konnakotkast, kanakulli, laanerähni, hiireviud, väike-kärbsenäppi, laanepüüd ja musträhni.

Kui Teil tekib seoses kaitse-eeskirjaga täiendavaid küsimusi, siis võtke palun ühendust Keskkonnaametiga, kus kontaktisikuks on looduskaitse planeerimise osakonna spetsialist Kadri Kasuk (tel 5664 4509, e-post kadri.kasuk@keskkonnaamet.ee).

Kuulmajärve looduskaitseala on Eesti ja Euroopa jaoks olulise väärtusega. Täname, et aitate sealseid väärtusi hoida!

Kuulmajarve LKA kaitse-eeskiri | 89.11 KB | pdf Kuulmajarve LKA seletuskiri | 830.25 KB | pdf Kuulmajärve LKA kaart | 357.58 KB | pdf

Vabariigi Valitsus kinnitas Kellavere maastikukaitseala kaitse-eeskirja

Vabariigi Valitsus kinnitas 20. oktoobri 2022. a määrusega nr 98 Kellavere maastikukaitseala kaitse-eeskirja. Kaitse-eeskiri on avaldatud Riigi Teataja I osas 25. oktoobril 2022. a avaldamismärkega RT I, 25.10.2022, 8 ning see jõustub 4. novembril 2022. aastal.

Kaitse-eeskirja, seletuskirja ja kaardiga saab tutvuda Riigi Teataja kodulehel ja siinse teate allosas.

Kellavere maastikukaitseala asub Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas Kellavere, Moora ja Padu külas. Kaitseala pindala on 154,4 ha. Maastikukaitseala loodi 1997. aastal. Käesoleva määrusega muudetakse olemasoleva Kellavere maastikukaitseala kaitse-eesmärke ja kaitsekorda ning täpsustatakse välis- ja vööndi piiri.

Kaitseala kaitse-eesmärk on väärtusliku geomorfoloogilise objekti, jääaja servamoodustise Kellavere mäe kaitse ja maastikuilme säilitamine. Kaitseala väärtuseks on maastik kõige laiemas tähenduses ning maastikuilme säilitamiseks on oluline säilitada sealset maakatet ja -kasutust. Tegemist on põllumajandusmaastikuga, mida ilmestavad väikesed metsaalad. Kaitseala ei kuulu Natura 2000 võrgustiku alade koosseisu ning alal ei ole registreeritud kaitsealuseid liike või nende elupaiku.

Kui Teil tekib seoses kaitse-eeskirjaga täiendavaid küsimusi, siis võtke palun ühendust Keskkonnaametiga, kus kontaktisikuks on looduskaitse planeerimise osakonna spetsialist Imbi Mets (tel 329 5543, e-post imbi.mets@keskkonnaamet.ee).

Kellavere maastikukaitseala on Eesti jaoks olulise väärtusega, täname, et aitate seda hoida!

Kellavere maastikukaitseala kaitse-eeskiri

Kellavere maastikukaitseala kaitse-eeskirja seletuskiri | 439.49 KB | pdf

Kellavere maastikukaitseala kaart

Vabariigi valitsus kinnitas Rumbi looduskaitseala kaitse-eeskirja

Eesti Vabariigi Valitsus kinnitas 20.10.2022 määrusega nr 99 Rumbi looduskaitseala kaitse-eeskirja (edaspidi kaitse-eeskiri).

Kaitse-eeskiri on avaldatud Riigi Teataja I osas ning see jõustub 4. novembril 2022. Kaitse-eeskirja, seletuskirja ja kaardiga saab tutvuda Riigi Teataja kodulehe vahendusel ja siinse teate allosas.

Kui Teil tekib kaitse-eeskirjaga seoses täiendavaid küsimusi või soovite konkreetsemaid käitumisjuhiseid, siis võtke palun ühendust Keskkonnaametiga, kus kõnealuse kaitse-eeskirja kontaktisikuks on looduskaitse planeerimise osakonna vanemspetsialist Kirsi Loide (telefon 5682 2032, e post kirsi.loide@keskkonnaamet.ee ).

Rumbi looduskaitseala on Eesti jaoks olulise väärtusega, mida tuleb hoida ja kaitsta. Täname, et aitate kodumaa väärtusi hoida!

Rumbi looduskaitseala kaitse-eeskiri | 77.27 KB | pdf Rumbi looduskaitseala kaitse-eeskirja seletuskiri | 336.81 KB | pdf Rumbi looduskaitseala kaart | 673.46 KB | pdf

Vabariigi Valitsus kinnitas Lihula looduskaitseala kaitse-eeskirja

Eesti Vabariigi Valitsus otsustas 07.10.2022 määrusega nr 97 „Lihula looduskaitseala kaitse-eeskiri“ (edaspidi kaitse-eeskiri) muuta olemasolev maastikukaitseala looduskaitsealaks ning muuta kaitseala kaitse-eesmärke ja kaitsekorda.

Lihula looduskaitseala kaitse-eeskiri jõustub 21.10.2022. Kaitse-eeskirja, seletuskirja ja kaardiga saab tutvuda Riigi Teataja kodulehe vahendusel ja siinse teate allosas.

Lihula looduskaitseala pindala on 6656 hektarit ja enamuse sellest moodustavad väärtuslikud sookooslused, mis pakuvad koos sood ümbritsevate metsadega elupaiku mitmetele kaitsealustele liikidele. Linnuliikidest on alal esindatud kaljukotkas, mustsaba-vigle, soo-loorkull, rüüt, teder jt. Taimeliikidest esineb kaunist kuldkinga, kuninga-kuuskjalga ja eesti soojumikat. Kogu ala arvatakse range kaitse alla ehk sihtkaitsevööndisse.

Kui Teil tekib kaitse-eeskirjaga seoses täiendavaid küsimusi, soovite kaitse-eeskirjaga tutvuda paberkandjal või soovite konkreetsemaid käitumisjuhiseid, siis võtke, palun, ühendust Keskkonnaametiga, kus kõnealuse kaitse-eeskirja kontaktisikuks on looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialist Nele Saluveer (telefon 5693 9110, e-post nele.saluveer@keskkonnaamet.ee).

Lihula looduskaitseala on Eesti jaoks olulise väärtusega, mida tuleb hoida ja kaitsta. Täname, et aitate kodumaa väärtusi hoida!

Lihula looduskaitseala kaitse-eeskiri | 90.8 KB | pdf Lihula looduskaitseala kaitse-eeskirja seletuskiri | 603.61 KB | pdf Lihula looduskaitseala kaart | 7.16 MB | pdf

Vabariigi Valitsus kinnitas Papioru maastikukaitseala kaitse-eeskirja

Vabariigi Valitsus kinnitas 8. septembri 2022. a määrusega nr 86 „Papioru maastikukaitseala kaitse-eeskiri” Papioru maastikukaitseala kaitse-eeskirja. Kaitse-eeskiri on avaldatud Riigi Teataja I osas 13. septembril 2022. aastal avaldamismärkega RT I, 13.09.2022, 13 ning see jõustub 23. septembril 2022. aastal.

Kaitse-eeskirja, seletuskirja ja kaardiga saab tutvuda Riigi Teataja kodulehel ja siinse teate allosas.

Papioru maastikukaitseala asub Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas Olustvere alevikus ja Jaska külas. Kaitseala pindala on 3,7 ha. Papioru maastikukaitseala loodi 1964 aastal. Määrusega uuendati 1998. aastal kinnitatud kaitseala piire ja kaitsekorda.

Kaitseala eesmärk on kaitsta, säilitada ja tutvustada piirkonnale iseloomulikku maastikku, mandrijää sulamisvete setetesse lõikunud sügavat järsunõlvalist sälkorgu, aidata kaasa säästva puhkemajanduse ja elukeskkonna arengule ning tasakaalustatud keskkonnakasutusele.

Kaitseala tuumiku moodustab Papioru ojal asuv umbes 11 000 aastat tagasi pärast mandrijää sulamist tekkinud sälkorg. Kui tavaliselt on väikesed sälkorud mõne suurema süvendi jätkud, siis Papioru läheduses suuremat orgu pole. See seisab üksi keset tasandikke. Oja kaldal on järsud, seitsme meetri kõrgused nõlvad ning nende sees asuvad väikesed paljandid.

Papioru maastikukaitseala on Eesti jaoks olulise väärtusega, mida tuleb hoida ja kaitsta. Täname, et aitate kodumaa väärtusi hoida.

Papioru maastikukaitseala kaitse-eeskiri | 78.3 KB | pdf Seletuskiri | 261.65 KB | pdf Kaart | 1.89 MB | pdf

Paljand Papioru oja nõlvas. Foto: Meelis Suurkask.

Muudeti Pärnu maakonna kaitstavate looduse üksikobjektide piiranguvööndi ulatust

Keskkonnaminister otsustas 09.09.2022 määrusega nr 38 „Pärnu maakonna kaitstavad looduse üksikobjektid ja nende piiranguvööndi ulatus“ täpsustada 75 Pärnu maakonna üksikobjekti piiranguvööndi ulatust.

Määrus on avaldatud Riigi Teataja I osas 13.09.2022 ning see jõustub 23.09.2022. Määruse, seletuskirja ja kaartidega saab tutvuda Riigi Teataja kodulehel ja siinse teate allosas.

Kui Teil tekib määrusega seoses täiendavaid küsimusi, soovite määrusega tutvuda paberkandjal või soovite konkreetsemaid käitumisjuhiseid, siis võtke, palun, ühendust Keskkonnaametiga, kus kõnealuse määruse kontaktisikuks on looduskaitse planeerimise osakonna spetsialist Lisanne Nääb (telefon 5426 0148, e-post lisanne.naab@keskkonnaamet.ee).

Pärnu maakonna üksikobjektidel on Eestile oluline väärtus, mida tuleb hoida ja kaitsta. Täname, et aitate hoida kodumaa väärtusi!

Määrus "Pärnu maakonna kaitstavad looduse üksikobjektid ja nende piiranguvööndi ulatus" | 96.03 KB | pdf Seletuskiri: "Pärnu maakonna kaitstavad looduse üksikobjektid ja nende piiranguvööndi ulatus" | 287.93 KB | pdf Üksikobjektide kaardid | 33.8 MB | 7z Üksikobjektide kaardikihid | 19.61 KB | 7z

Vabariigi Valitsus kinnitas Raikküla-Paka maastikukaitseala moodustamise ja kaitse-eeskirja

Vabariigi Valitsus kinnitas 4. märtsi 2022. a määrusega nr 21 „Raikküla-Paka maastikukaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri” Raikküla-Paka maastikukaitseala moodustamise ja kaitse-eeskirja. Kaitse-eeskiri on avaldatud Riigi Teataja I osas 8. märtsil 2022. aastal avaldamismärkega RT I, 08.03.2022, 5 ning see jõustub 18. märtsil 2022. aastal.

Kaitse-eeskirja, seletuskirja ja kaardiga saab tutvuda Riigi Teataja kodulehel ja siinse teate allosas.

Raikküla-Paka maastikukaitseala asub Rapla maakonnas Kehtna vallas Saunakülas ning Rapla vallas Kaigepere, Lipa, Lipametsa ja Raela külas ning Raikkülas. Kaitseala eesmärk on kaitsta pinnavorme, sealhulgas Raikküla rannamoodustisi ja Estonia mäge, maastikuilmet, elustiku mitmekesisust, looduslikke ja poollooduslikke kooslusi ning kaitsealuseid liike ja ajaloolis-kultuurilise väärtusega objekti. Samuti kaitstakse erinevaid loodusdirektiivi elupaiku. Kaitse-eesmärgiks olevad linnu-, taime- ja seeneliigid on laanerähn (Picoides tridactylus), püst-linalehik (Thesium ebracteatum) ja kroonliudik (Sarcosphaera coronaria).

Kaitsealal on registreeritud väga mitmeid kaitsealuseid liike, metsaga seotud ohustatud liigid on tsoneeritud sihtkaitsevööndisse. Poollooduslikel kooslustel elavate liikide jaoks on olulisem hea koostöö maahooldajatega.
Kaitseala on moodustatud mitme erineva kaitstava loodusobjekti põhjal. Oluline on kaitseala laiendus (238 ha), millega tagatakse metsade range kaitse kompaktsel alal. Kaitseala pindala on 372 ha, millest sihtkaitsevööndis on 313 ha.

Küsimuste tekkimisel on kontaktisikuks Keskkonnaameti kaitse planeerimise vanemspetsialist Sander Laherand (5692 7990, sander.laherand@keskkonnaamet.ee).

Raikküla-Paka maastikukaitseala väärtused on olulised nii Eesti kui Euroopa Liidu jaoks. Täname, et aitate kodumaa loodusväärtusi hoida!

Kaitse-eeskiri

Seletuskiri | 1.26 MB | pdf

Kaart

Kanakulli pesa ümbritsevad metsad on Raikküla-Paka maastikukaitsealal nüüd sihtkaitsevööndis. Foto: Sander Laherand.

Keskkonnaminister arvas kaitse alt välja 14 Jõgeva maakonna looduse üksikobjekti

Keskkonnaminister kinnitas 27.01.2022 määruse nr 4 „Jõgeva maakonna kaitsealuste looduse üksikobjektide kaitse alt väljaarvamine”.

Looduskaitse alt arvati välja 14 hävinud või looduskaitseväärtuse minetanud objekti, sh seitse puud ja üks puudegrupp, kaks rändrahnu ja neli pinnavormi. Nendeks objektideks on Kasekingu pere kased, Kitsesoo nõiakuusk, Luua hall pähklipuu, Luua jalakas, Mesipuu kask, Sepa talu pärn, Tuuleveski kask ja männitukk „Otimäelˮ ning rahnud Kalevipoja luisk ja Undi vahtkonna rändrahn. Pinnavormidest arvati välja Kalana linnamägi, Kalmemägi, Roela linnamägi ja Viruorg. Juhime tähelepanu, et looduskaitse alt väljaarvatud linnamäed jäävad kaitse alla muinsuskaitseseaduse alusel.

Määrus on avaldatud Riigi Teataja I osas, 28.01.2022, 5 ning see jõustub 07.02.2022. Määruse ja seletuskirjaga saab tutvuda Riigi Teataja kodulehel ja siinse teate allosas.

Küsimuste tekkimisel või konkreetsemate käitumisjuhiste saamiseks on kontaktisikuks Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna spetsialist Marica-Maris Paju (tel 5336 5805, e-post marica-maris.paju@keskkonnaamet.ee).

Jõgeva maakonna üksikobjektide välja arvamise määrus

Jõgeva maakonna üksikobjektide välja arvamise seletuskiri | 359.57 KB | pdf

Murdunud Tuuleveski kask 2017. aastal. Foto: Leevi Krumm

Vabariigi Valitsus moodustas Kirmsi looduskaitseala

Vabariigi Valitsus otsustas 13. jaanuaril 2022. a määrusega nr 3 „Kirmsi looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri” kinnitada Kirmsi looduskaitseala kaitse-eeskirja (edaspidi kaitse-eeskiri). Kaitse-eeskiri on avaldatud Riigi Teataja I osas 18. jaanuaril 2022. a avaldamismärkega RT I, 18.01.2022, 11 ning see jõustub 28. jaanuaril 2022. a.

Kaitse-eeskirja, seletuskirja ja ala kaardiga saab tutvuda ka Riigi Teataja kodulehel või siinse teate allosas.

Kirmsi looduskaitseala asub Põlvamaal Räpina vallas Kirmsi, Rahumäe ja Kassilaane külas.

Kirmsi looduskaitseala moodustamisel liideti Kirmsi hoiuala, Kirmsi variala, metsavajakute alad ning II kaitsekategooria liikide kollase kiviriku ja soohiilaka kasvukohad. Kaitseala eesmärk on kaitsta väärtuslikke metsa- ja sooökosüsteeme, elustiku mitmekesisust ning kaitsealuseid ja ohustatud liike ja nende elupaiku. Ala kuulub loodusalana Natura 2000 võrgustikku.

Kui Teil tekib kaitse-eeskirjaga seoses täiendavaid küsimusi või soovite kaitse-eeskirjaga tutvuda paberkandjal, siis võtke palun ühendust Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna spetsialisti Kadri Kasukiga (tel: 5664 4509, e-post: kadri.kasuk@keskkonnaamet.ee).

Kirmsi looduskaitseala on Eesti jaoks olulise väärtusega, mida on vajalik hoida ja kaitsta. Täname, et aitate hoida kodumaa väärtusi.

Kirmsi looduskaitseala kaitse-eeskiri

Kirmsi looduskaitseala kaitse-eeskirja seletuskiri | 687.33 KB | pdf Kirmsi looduskaitseala kaart | 2.4 MB | pdf

Vabariigi Valitsus kinnitas Mukri looduskaitseala kaitse-eeskirja

Vabariigi Valitsus kinnitas 13.01.2022 määrusega nr 2 Mukri looduskaitseala kaitse-eeskirja. Kaitse-eeskiri on avaldatud Riigi Teataja I osas 18.01.2022, 10 ning see jõustub 28.01.2022. Kaitse-eeskirja, seletuskirja ja kaardiga saab tutvuda nii Riigi Teataja kodulehel kui ka siinse teate allosas.

Mukri looduskaitseala kaitsekord viidi kooskõlla looduskaitseseadusega, sellega tagatakse elupaikade ja kaitsealuste liikide tõhusam kaitse. Määrus toetab Natura 2000 võrgustiku funktsioonerimist ja elurikkuse strateegiaga võetud eesmärki tagada loodusmetsade säilimine.

Mukri looduskaitseala asub Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas ja Rapla maakonnas Kehtna vallas. Looduskaitseala eesmärk on kaitsta Mukri ja Ellamaa raba ning nendega piirnevaid looduslikke ja poollooduslikke kooslusi, maastikuilmet, elustiku mitmekesisust ning kaitsealuseid ja haruldasi liike.

Looduskaitseala pindala on 2166 hektarit. Määrusega suurendati oluliselt range kaitsekorraga ala. Piiranguvööndis on turberaie langi pindala edaspidi väiksem. Puistu raievanust on tõstetud, millega tagatakse vana metsa püsimine pikema aja jooksul. Samuti on vajalik säilitada 20 tm ulatuses säilikpuid hektari kohta.

Kui Teil tekib kaitse-eeskirjaga seoses täiendavaid küsimusi, siis võtke palun ühendust Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna vanemspetsialist Sander Laherannaga (tel: 56927990, e-post: sander.laherand@keskkonnaamet.ee).

Mukri looduskaitseala on Eesti jaoks olulise väärtusega, mida tuleb hoida ja kaitsta. Täname, et aitate kodumaa väärtusi hoida!

Mukri looduskaitseala kaitse-eeskiri

Mukri looduskaitseala kaitse-eeskirja seletuskiri | 720.35 KB | pdf

Mukri looduskaitseala kaart

Loodusmetsade kaitse tagab elurikkuse säilimise. Foto: Sander Laherand.

Vabariigi Valitsus kinnitas Tilga looduskaitseala kaitse-eeskirja

Vabariigi Valitsus kinnitas 13.01.2022 määrusega nr 7 Tilga looduskaitseala kaitse-eeskirja. Kaitse-eeskiri on avaldatud Riigi Teataja I osas 18.01.2022, 15 ning see jõustub 28.01.2022. Määruse, seletuskirja ja kaardiga saab tutvuda Riigi Teataja kodulehel ja siinse teate allosas.

Kaitseala asub Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Emmaste osavallas Harju, Kõmmusselja, Prassi ja Tilga külas. Tilga looduskaitseala moodustati Tilga maastikukaitseala ja Prassi hoiuala liitmisel. Tilga looduskaitseala olulisus seisneb eelkõige Lõuna-Hiiumaa maastikku ilmestava Tilga männiku, Prassi jäänukjärve ja elustiku mitmekesisuse kaitse vajaduses. Kaitstava ala pindala suureneb 1,3 ha võrra.

Tilga looduskaitseala on Eesti jaoks olulise väärtusega, mida tuleb hoida ja kaitsta. Täname, et aitate kodumaa väärtusi hoida.

Materjalid:

Tilga looduskaitseala kaitse-eeskiri | 89.17 KB | pdf Tilga looduskaitseala kaitse-eeskirja seletuskiri | 359.11 KB | pdf Tilga looduskaitseala kaart | 856.96 KB | pdf

Vabariigi Valitsus kinnitas Narva jõe kanjoni maastikukaitseala kaitse-eeskirja

Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 2022. a määrusega nr 4 kinnitati Narva jõe kanjoni maastikukaitseala kaitse-eeskiri, mis jõustub 28. jaanuaril 2022. a. Kaitse-eeskirja, seletuskirja ja kaardiga saab tutvuda Riigi Teataja kodulehe vahendusel ja siinse teate allosas.

Narva jõe joaastangud ja kanjon on osaliselt kaitse all 1959. aastast, kui ENSV Ministrite Nõukogu võttis maastiku üksikelemendina kaitse alla Narva joa astangu. Vabariigi Valitsuse 13. mai 1999. a määrusega nr 155 nimetati ala Narva jõe kanjoni maastikukaitsealaks. Käesoleva määrusega muudetakse olemasoleva maastikukaitseala kaitse-eesmärke, kaitsekorda ja korrigeeritakse piire.

Narva jõe kanjoni maastikukaitseala pindala on 14,4 ha. Kaitseala eesmärgiks on kaitsta alamordoviitsiumi lubjakivisse lõikunud Narva jõe kanjoni esinduslikumat osa ja joaastanguid. Kunagine Narva juga on unikaalne looduslik objekt – veehulga poolest oli see kunagi üks suuremaid ja võimsamaid Põhja-Euroopas. Seoses Narva hüdroelektrijaama tammi rajamisega 1955. aastal on 2,5 km pikkune Narva jõe lõik, kus asuvad kanjon ja kosed, suurema osa aastast kuiv, kuna jõevool on suunatud Venemaa territooriumil asuvasse derivatsioonikanalisse. Sellele vaatamata on ka kuivana seisvad joaastangud põnev ja vaatamisväärne geomorfoloogiline objekt ning neil on suur teaduslik väärtus.

Küsimuste tekkimisel seoses kaitse-eeskirjaga, paberkandjal kaitse-eeskirjaga tutvumiseks või konkreetsemate käitumisjuhiste saamiseks on kontaktisikuks Keskkonnaameti kaitse planeerimise spetsialist Triin Amos (733 4163, triin.amos@keskkonnaamet.ee).

Narva jõe kanjoni maastikukaitseala on Eesti jaoks olulise väärtusega, mida tuleb hoida ja kaitsta. Täname, et aitate kodumaa väärtusi hoida!

Narva jõe kanjoni maastikukaitseala kaitse-eeskiri

Narva jõe kanjoni maastikukaitseala kaitse-eeskirja seletuskiri | 378.59 KB | pdf

Narva jõe kanjoni maastikukaitseala kaart

Narva jõe kanjon. Foto: Triin Amos.

Vabariigi Valitsus kinnitas Porkuni maastikukaitseala kaitse-eeskirja

Vabariigi Valitsus kinnitas 13.01.2022 määrusega nr 6 Porkuni maastikukaitseala kaitse-eeskirja. Kaitse-eeskiri on avaldatud Riigi Teataja I osas 18.01.2022, 14 ning see jõustub 28.01.2022. Kaitse-eeskirja, seletuskirja ja kaardiga saab tutvuda Riigi Teataja kodulehel ja siinse teate allosas.

Porkuni maastikukaitseala pindala on 1239,2 ha. Võrreldes 2005. aastal kinnitatud kaitse-eeskirjaga, suurenes kaitseala pindala 87,7 ha võrra ja moodustati 518,4 ha suurune sihtkaitsevöönd. Kaitseala laienes ja sihtkaitsevöönd moodustati riigi omandisse kuuluvale maale.

Porkuni maastikukaitsealal kaitstakse järgmisi loodusväärtusi: Porkuni-Neeruti oosistu lõunaosa pinnavorme, Jaanitulemäge, Liivamäge, Porkuni paemurdu, Porkuni mändi, parki ja parkmetsa, maastikuilmet, metsa- ja poollooduslikke kooslusi, Porkuni järve, Võhmetu-Lemmküla-Piisupi karstijärvi, Assamalla karstiala ning haruldasi, ohustatud ja kaitsealuseid liike.

Kaitseala suuremad järved ja Assamalla karstiala kuuluvad üle-euroopalisse looduskaitsealade võrgustikku Natura 2000.

Kui Teil tekib kaitse-eeskirjaga seoses täiendavaid küsimusi või soovite kaitse-eeskirjaga tutvuda paberkandjal, siis võtke palun ühendust Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna vanemspetsialist Liggi Nammiga (tel: 522 6894, e-post: liggi.namm@keskkonnaamet.ee).

Porkuni maastikukaitseala on Eesti jaoks olulise väärtusega, mida tuleb hoida ja kaitsta. Täname, et aitate kodumaa väärtusi hoida!

Porkuni maastikukaitseala kaitse-eeskiri

Porkuni maastikukaitseala kaitse-eeskirja seletuskiri | 592.79 KB | pdf

Porkuni maastikukaitseala kaart | 3.11 MB | pdf

Porkuni järv. Foto: R. Kotter.

Vabariigi Valitsus kinnitas Vanaõue maastikukaitseala kaitse-eeskirja

Vabariigi Valitsus kinnitas 13.01.2022 määrusega nr 5 Vanaõue maastikukaitseala kaitse-eeskirja. Kaitse-eeskiri on avaldatud Riigi Teataja I osas 18.01.2022, 13 ning see jõustub 28.01.2022. Määruse, seletuskirja ja kaardiga saab tutvuda Riigi Teataja kodulehel ja siinse teate allosas.

Vanaõue maastikukaitseala asub Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas Kootsi ja Vihi külas. Kuni uue kaitse-eeskirja kinnitamiseni kandis kaitseala Navesti maastikukaitseala nime, kohanimenõukogu ettepanekul nimetati kaitseala ümber Vanaõue maastikukaitsealaks.

Vanaõue maastikukaitseala eesmärk on kaitsta, säilitada ja tutvustada piirkonnale iseloomulikku maastikku, Vanaõue luiteid ja looduse mitmekesisust, aidata kaasa säästva puhkemajanduse ja elukeskkonna arengule ning tasakaalustatud keskkonnakasutusele. Samuti on eesmärk kaitsta II kaitsekategooria liike kanakulli, metsist ja kevad-ristmadarat ning nende elupaiku.

Vanaõue maastikukaitseala on kaitse all alates 1990. aastast. Maastikukaitseala tuumiku moodustavad Vanaõue luitelised pinnavormid. Vanaõue luited on tuuletekkelised pinnavormid, mis levivad Navesti jõest lääne poole 2,2 km pikkuse loode-kagusuunalise vööndina. Luidete suhtelise kõrgusega on kuni 14 m. Luiteid katab palumännik ja luidetevahelistes nõgudes kasvavad soisemad metsad. Luitestiku lõunaosas on luidete vahel suletud 4 ha suurune raba.

Kui Teil tekib kaitse-eeskirjaga seoses täiendavaid küsimusi, siis palun võtke ühendust Keskkonnaametiga, kus kõnealuse kaitse-eeskirja kontaktisikuks on looduskaitse planeerimise osakonna vanemspetsialisti Meelis Suurkasega (tel 516 4997, e-post meelis.suurkask@keskkonnaamet.ee).

Vanaõue maastikukaitseala on Eesti jaoks olulise väärtusega, mida tuleb hoida ja kaitsta. Täname, et aitate kodumaa väärtusi hoida.

Vanaõue maastikukaitseala kaitse-eeskiri

Vanaõue maastikukaitseala kaitse-eeskirja seletuskiri | 318.84 KB | pdf

Vanaõue maastikukaitseala kaart | 1.16 MB | pdf

Vanaõue maastikukaitseala. Foto: Meelis Suurkask

Vabariigi Valitsus kinnitas Muraste looduskaitseala kaitse-eeskirja muudatuse

Teavitame Teid, et Eesti Vabariigi Valitsus kinnitas 23. detsembril 2021. a määrusega nr 127 Muraste looduskaitseala kaitse-eeskirja muudatuse. Kaitse-eeskiri on avaldatud Riigi Teataja I osas 04.01.2022, 1 ja see jõustub 14.01.2022. Määrusega muudetakse Muraste looduskaitseala kaitsekorda, looduskaitseala kaitse-eesmärke, tsoneeringut ja välispiiri ei muudeta. Edastame Teile kinnitatud kaitse-eeskirja ja seletuskirja.

Dokumentidega saab tutvuda ka Keskkonnaameti veebilehel (www.keskkonnaamet.ee) ja Riigi Teataja veebilehel (www.riigiteataja.ee).

Kui Teil tekib kaitse-eeskirjaga seoses täiendavaid küsimusi, siis palun võtke ühendust Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna spetsialisti Imbi Metsaga (329 5543, imbi.mets@keskkonnaamet.ee). Muraste looduskaitseala on Eesti jaoks olulise väärtusega, mida tuleb hoida ja kaitsta.

Muraste looduskaitseala muudetud kaitse-eeskiri

Muraste looduskaitseala kaitse-eeskirja muutmise seletuskiri | 624.26 KB | pdf

Keskkonnaminister kinnitas Jõgeva maakonna kaitstavate looduse üksikobjektide piiranguvööndi ulatuse

Keskkonnaminister kinnitas 20.12.2021 määrusega nr 54 „Jõgeva maakonna kaitstavad looduse üksikobjektid ja nende piiranguvööndi ulatus” Jõgeva maakonna üksikobjektide piiranguvööndi ulatuse. Määrus on avaldatud Riigi Teataja I osas, 23.12.2021, 33 ning see jõustub 02.01.2022. Määruse, seletuskirja ja kaartidega saab tutvuda Riigi Teataja veebilehel ja siinse teate allosas.

Määruse eesmärk on Jõgeva maakonna esinduslikumate põlispuude, puuderühmade, rändrahnude ja maastikuelementide säilimise tagamine, määrates neile sobivaim kaitsevööndi ulatus. Jõgevamaal täpsustatakse 34 kaitstava looduse üksikobjekti – 17 puu ja puuderühma, 14 rändrahnu, kahe allika ja ühe maastikuelemendi – piiranguvööndi ulatust, sh on Jõgeva maakonna kaitstavate looduse üksikobjektide hulka liidetud neli objekti, mis asusid haldusreformieelsel Ida-Virumaal. Need objektid on Avinurme pärnad, Jõemetsa pärn, Jõemetsa lõhislehine hall-lepp ja Väravakivi. Lisaks kantakse keskkonnaregistrisse Linnanõmme rändrahn, mille kohta puudus seni registrikanne.

Jõgevamaa üksikobjektid on Eesti jaoks olulise väärtusega, mida tuleb hoida ja kaitsta. Täname, et aitate kodumaa väärtusi hoida.

Jõgeva maakonna kaitstavate looduse üksikobjektide määrus

Jõgeva maakonna kaitstavate looduse üksikobjektide määruse seletuskiri | 739.53 KB | pdf

Vabariigi Valitsus kinnitas Selja jõe maasitkukaitseala kaitse-eeskirja

Vabariigi Valitsus kinnitas 26. novembril 2021. a määrusega nr 105 Selja jõe maastikukaitseala uue kaitse-eeskirja.

Kaitse-eeskiri on avaldatud Riigi Teataja I osas 01.12.2021, 2 ning see jõustub 11.12.2021. Dokumentidega saab tutvuda Riigi Teataja veebilehel ja siinse teate allosas.

Kui Teil tekib kaitse-eeskirjaga seoses täiendavaid küsimusi, siis palun võtke ühendust Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna vanemspetsialist Liggi Nammiga (522 6894, liggi.namm@keskkonnaamet.ee).

Selja jõe maastikukaitseala on Eesti jaoks olulise väärtusega, mida tuleb hoida ja kaitsta. Täname, et aitate kodumaa väärtust hoida.

Selja maastikukaitseala kaitse-eeskiri | 89.76 KB | pdf Selja jõe maastikukaitseala kaitse-eeskirja seletuskiri | 678.54 KB | pdf

Selja jõe maastikukaitseala kaart

Vabariigi Valitsus kinnitas Suigu looduskaitseala kaitse-eeskirja

Vabariigi Valitsus kinnitas 26. novembri 2021. a määrusega nr 104 Suigu looduskaitseala kaitse-eeskirja.

Kaitse-eeskiri on avaldatud Riigi Teataja I osas 1.12.2021 ja see jõustub 11.12.2021. Dokumentidega saab tutvuda Riigi Teataja veebilehel ja siinse teate allosas.

Suigu looduskaitseala on Eesti jaoks olulise väärtusega, mida tuleb hoida ja kaitsta. Täname, et aitate kodumaa väärtust hoida.

Suigu looduskaitseala kaitse-eeskiri | 80.97 KB | pdf Suigu looduskaitseala kaitse-eeskirja seletuskiri | 496.54 KB | pdf

Suigu looduskaitseala kaart

Vabariigi Valitsus kinnitas Alliku looduskaitseala kaitse-eeskirja

Eesti Vabariigi valitsus kinnitas 26.11.2021 määrusega nr 106 Alliku looduskaitseala kaitse-eeskirja. Kaitse-eeskiri on avaldatud Riigi Teataja I osas 1.12.2021, 3 ning see jõustub 11.12.2021. Määruse, seletuskirja ja kaardiga saab tutvuda Riigi Teataja kodulehel (www.riigiteataja.ee).

Alliku looduskaitseala asub Viljandi maakonnas Mulgi vallas Lilli külas. Kaitseala pindala on 85,8 ha. Alliku looduskaitseala on moodustatud 1992. aastast kaitse all olnud Alliku liigikaitseala põhjal.

Alliku looduskaitseala eesmärk on kaitsta, säilitada ja taastada väärtuslikke metsakooslusi, säilitada piirkonnale iseloomulik maastikuilmet, kaitsta kaitsealuste liikide elupaiku ja mägralinnakut. Kaitseala asub Sakala kõrgustiku lõunaosa äärealal, kus pinnamoodi iseloomustavad kruusast ja liivast mõhnastikud ning nende vahel paiknevad niiskemad lohud. Kaitseala on moodustatud, et kaitsta sealseid laane-, salu- ja soovikumetsasid. Kaitsealal asub aastakümneid tegutsenud mägralinnak.

Küsimuste tekkimisel või konkreetsemate käitumisjuhiste saamiseks on kontaktisikuks Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna vanemspetsialisti Meelis Suurkasega (tel 516 4997, e- post meelis.suurkask@keskkonnaamet.ee).

Alliku looduskaitseala on Eesti jaoks olulise väärtusega, mida tuleb hoida ja kaitsta. Täname, et aitate kodumaa väärtusi hoida.

Alliku LKA kaitse-eeskiri | 129.16 KB | pdf Alliku LKA kaitse-eeskirja seletuskiri | 348.85 KB | pdf Alliku LKA kaart | 556.59 KB | pdf

Keskkonnaminister kinnitas Lääne maakonna kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse alla võtmise

Keskkonnaminister otsustas 31.08.2021 määrusega nr 41 „Lääne maakonna looduse üksikobjektide kaitse alla võtmine ” võtta kaitse alla 18 loodusobjekti, nimetada nende nime ja määrata nende piiranguvööndi ulatuse.

Määrus jõustub 13.09.2021. Määruse, seletuskirja ja kaartidega saab tutvuda siinse teate allosas ja Riigi Teataja vahendusel. Kui Teil tekib määrusega seoses täiendavaid küsimusi või soovite konkreetsemaid käitumisjuhiseid, siis võtke, palun, ühendust Keskkonnaametiga.

Lääne maakonna looduse üksikobjektid on Eesti jaoks olulise väärtusega, mida on vajalik hoida ja kaitsta. Täname, et aitate hoida kodumaa väärtusi!

Lisainfo: Elle Puurmann, telefon 517 4811; e-post elle.puurmann@keskkonnaamet.ee

Kaitse alla võtmise määrus

Seletuskiri | 407.66 KB | pdf

Vabariigi Valitsus arvas kaitse alt välja Uueveski maastikukaitseala

Keskkonnaamet teatab, et Vabariigi Valitsus otsustas 15.06.2021 määrusega nr 60 „Uueveski maastikukaitseala (org ja männik) kaitse alt väljaarvamine“ Viljandi maakonnas Viljandi linnas kaitse alt välja arvata Uueveski maastikukaitseala. Määrus on avaldatud Riigi Teataja I osas 16.06.2021, 7 ning see jõustub 26.06.2021. Määruse ja seletuskirja saab tutvuda Riigi Teataja kodulehel.

Uueveski maastikukaitseala (org ja männik) võeti 1990. aastal kaitse alla kohaliku tähtsusega kaitsealana, et kaitsta Uueveski oru maastiku. Tegemist on valdavalt munitsipaalmaaga ja Viljandi linna rohealaga, mis on populaarne puhkeala jalutamiseks, sportimiseks ja kalapüügiks. Puhkemajanduslikku väärtust saab säilitada ka ilma alal riikliku kaitse tagamiseta ning see on pigem kohaliku kogukonna ja omavalitsuse võimuses. Uueveski org on Viljandi linna üldplaneeringuga määratud haljasalaks, mille toimimist ei tohi ehitus- ja arendustegevuse käigus ohtu seada. Alale üldplaneeringuga määratud haljasala staatus tagab ka edaspidi selle ala puhkemajandusliku väärtuse säilimise.

Kui Teil tekib kaitse-eeskirjaga seoses täiendavaid küsimusi, siis palun võtke ühendust Keskkonnaametiga, kus kõnealuse kaitse-eeskirja kontaktisikuks on looduskaitse planeerimise osakonna vanemspetsialist Meelis Suurkask (tel +372 516 4997, e- post meelis.suurkask@keskkonnaamet.ee).

Vabariigi Valitsus arvas kaitse alt välja Oja liigikaitseala

Keskkonnaamet teatab, et Vabariigi Valitsus otsustas 26.11.2021 määrusega nr 107 „Oja liigikaitseala kaitse alt väljaarvamine“ Viljandi maakonnas Viljandi vallas kaitse alt välja arvata Oja liigikaitseala. Määrus on avaldatud Riigi Teataja I osas 01.12.2021, 4 ning see jõustub 11.12.2021. Määruse ja seletuskirja saab tutvuda Riigi Teataja kodulehel (www.riigiteataja.ee).

Oja liigikaitseala kaitse alla võtmise eesmärk 1992. aastal oli I kategooria linnuliigi väike-konnakotka pesapaiga kaitse. Väike-konnakotkast ei pesitsenud kaitsealal 1992. aastast alates. Oja liigikaitseala pindala kattus 66% ulatuses Jamsi metsise püsielupaigaga, suures osas oli tegemist topeltkaitsega alaga. Kaitstavad põhiväärtused jäävad olemasoleva Jamsi metsise püsielupaiga territooriumile. Oja liigikaitseala kaitse alt välja arvamisega arvati kaitse alt välja alad, mis jäävad väljaspoole Jamsi metsise püsileupaika. Kaitse alt arvati välja alad, kus kasvavad inimtegevusest tugevalt mõjutatud kuivendatud metsakooslused.

Kui Teil tekib määrusega seoses täiendavaid küsimusi, siis palun võtke ühendust Keskkonnaametiga, kus kõnealuse kaitse-eeskirja kontaktisikuks on looduskaitse planeerimise osakonna vanemspetsialisti Meelis Suurkasega (tel 516 4997, e- post meelis.suurkask@keskkonnaamet.ee).

Oja LiKA määrus | 57.31 KB | pdf Oja LiKA määruse seletuskiri | 217.2 KB | pdf

Vabariigi valitsus kinnitas Võhma maastikukaitseala kaitse-eeskirja

Vabariigi Valitsus kinnitas 17. juuni 2021. a määrusega nr 61 Võhma maastikukaitseala kaitse-eeskirja. Kaitse-eeskiri on avaldatud Riigi Teataja I osas 19.06.2021, 2 ning see jõustub 26.06.2021. Määruse, seletuskirja ja kaardiga saab tutvuda Riigi Teataja kodulehel

Võhma maastikukaitseala asub Saare maakonnas, Saaremaa vallas, Võhma külas. Võhma kivikülv on olnud kaitse all alates 1959. aastast. Kaitseala loodi Võhmasse, et kaitsta Läänemere varasemate staadiumide vältel moreeni läbiuhtumisel tekkinud kivikülvi. Maastikukaitseala on suure looduskaitselise väärtusega eelkõige kui terviklik ala, kus loodusväärtuslike elupaikade osakaal on suur ja kus on leidnud elupaiga mitmed kaitsealused liigid.

Kui Teil tekib kaitse-eeskirjaga seoses täiendavaid küsimusi või soovite konkreetsemaid käitumisjuhiseid, siis võtke palun ühendust Keskkonnaametiga, kus kõnealuse kaitse-eeskirja kontaktisikuks on looduskaitse planeerimise osakonna spetsialist Mirjam Vaan (telefon +372 5685 8391, e-post mirjam.vaan@keskkonnaamet.ee).

Võhma maastikukaitseala on Eesti jaoks olulise väärtusega, mida tuleb hoida ja kaitsta. Täname, et aitate kodumaa väärtusi hoida.

Vabariigi valitsus kinnitas Mullutu-Loode looduskaitseala kaitse-eeskirja

Vabariigi valitsus kinnitas 16.04.2021 määrusega nr 37 Mullutu-Loode looduskaitseala moodustamise ja kaitse-eeskirja. Kaitse-eeskiri on avaldatud Riigi Teataja I osas 21.04.2021, 3 ning see jõustub 01.05.2021. Määruse, seletuskirja ja kaardiga saab tutvuda Riigi Teataja kodulehel

Eelnõukohase määrusega liidetakse olemasolevad kaitstavad alad (Mullutu-Loode hoiuala, osaliselt Kuressaare lahe hoiuala, Linnulaht, Loode tammik ja Loodenina (6 km) rand ning Loode, Mullutu ja Nasva merikotka püsielupaik). Kaitse all olevat ala laiendatakse ning kaitsekorda ja kaitsealuse objekti tüüpi muudetakse tulenevalt vajadusest viia ala kaitsekord vastavusse kehtivate õigusaktidega ning paremini tagada nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide ning kaitsealuste liikide elupaikade kaitse

Kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta rannikulõukaid ja veeökosüsteeme, rahvusvahelise tähtsusega veelindude rändepeatus- ja pesitsuspaiku, looduslikke ja poollooduslikke kooslusi, kaitsealuseid liike ning nende elupaiku.

Küsimuste tekkimisel või konkreetsemate käitumisjuhiste saamiseks on kontaktisikuks Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna vanemspetsialist Kadri Paomees (telefon +372 5343 6313, e-post kadri.paomees@keskkonnaamet.ee).

Vabariigi Valitsus kinnitas Jõgeva, Tartu ja Viljandi maakonna uuendamata kaitsekorraga alade kaitse alt väljaarvamise

Vabariigi Valitsus kinnitas 27.05.2021 määrusega nr 51 Jõgeva, Tartu ja Viljandi maakonna uuendamata kaitsekorraga alade kaitse alt väljaarvamise. Määrus on avaldatud Riigi Teataja I osas 1.06.2021 ning see jõustub 11.06.2021. Määruse ja seletuskirjaga saab tutvuda Riigi Teataja kodulehel

Kaitse alt arvati välja järgmised alad:

Kabelimägi ehk Kalevipoja iste Elva vallas, Elva linnas ja Nõo vallas Voika külas;
Kassinurme linnamägi Jõgeva vallas Patjala külas;
Kebjamägi ehk Kabjamägi Põltsamaa vallas Kalana külas;
Kollase nartsissi kasvukoht Peipsiääre vallas Sookalduse külas;
Kuremaa järve äärne puhkeala Jõgeva vallas Kuremaa alevikus ning Soomevere, Änkküla ja Mooritsa külas;
Linnutaja linnamägi Mustvee vallas Tarakvere külas;
Närska botaaniline mikrokaitseala Viljandi vallas Vardja külas;
Reastvere linnamägi Jõgeva vallas Reastvere külas;
Vellavere Kogrejärv ja Kullamägi Elva vallas Vellavere külas;
Viinamäetigude esinemispaik Elva vallas Annikoru külas;
Vilina linnamägi Jõgeva vallas Vilina külas;
Õvi kivikülv Tartu vallas Metsanuka ja Õvi külas.

Küsimuste tekkimisel palun võtke ühendust Keskkonnaametiga, kus käesoleva väljaarvamise kontaktisikuks on looduskaitse planeerimise osakonna spetsialist Kaidi Erik (tel: +372 5666 4780; e-post: kaidi.erik@keskkonnaamet.ee).

Keskkonnaminister kinnitas Lääne maakonna kaitstavate looduse üksikobjektide piiranguvööndi ulatuse

Keskkonnaminister otsustas 27.05.2021 määrusega nr 27 „Lääne maakonna kaitstavad looduse üksikobjektid ja nende piiranguvööndi ulatus” täpsustada 38 loodusobjektide nime ja määrata nende piiranguvööndi ulatuse.

Määrus jõustub 11.06.2021. Määruse, seletuskirja ja kaartidega saab tutvuda Riigi Teataja kodulehel

Kui Teil tekib määrusega seoses täiendavaid küsimusi või soovite konkreetsemaid käitumisjuhiseid, siis võtke, palun, ühendust Keskkonnaametiga.

Lisainfo: Elle Puurmann, telefon +372 517 4811; e-post elle.puurmann@keskkonnaamet.ee

Vabariigi Valitsus kinnitas Tillniidu looduskaitseala kaitse-eeskirja

Vabariigi Valitsus kinnitas 16.04.2021 määrusega nr 36 Tillniidu looduskaitseala kaitse-eeskirja. Kaitse-eeskiri on avaldatud Riigi Teataja I osas 21.04.2021 ning see jõustub 01.05.2021. Kaitse-eeskirja, seletuskirja ja kaardiga saab tutvuda Riigi Teataja kodulehel

Varasemad kaitse-eeskirjade kinnitamise teated (alates 2017)

Vabariigi Valitsus kinnitas Uue-Võidu maastikukaitseala kaitse-eeskirja
Vabariigi Valitsus kinnitas Ohepalu looduskaitseala kaitse-eeskirja
Vabariigi Valitsus kinnitas Tõhela-Ermistu looduskaitseala kaitse-eeskirja
Vabariigi Valitsus kinnitas Alutaguse rahvuspargi kaitse-eeskirja
Vabariigi Valitsus kinnitas Valga maakonna parkide ja puistute kaitse alt väljaarvamise
Vabariigi valitsus kinnitas Abruka looduskaitseala kaitse-eeskirja
Vabariigi Valitsus arvas kaitse alt välja viis Võru maakonna parki ja puistut
Vabariigi Valitsus arvas kaitse alt välja neliteist Jõgeva maakonna parki ja puistut
Vabariigi Valitsus moodustas Kavilda ürgoru maastikukaitseala ja kinnitas selle kaitse-eeskirja
Vabariigi Valitsus kinnitas Seli-Angerja maastikukaitseala kaitse-eeskirja
Parandati Pakri maastikukaitseala kaitse-eeskirja
Vabariigi Valitsus kinnitas Pärnu maakonna uuendamata kaitsekorraga alade kaitse alt väljaarvamise otsuse
Vabariigi Valitsuse otsus Tallinna kaitstavate loodusobjektide kaitse alt välja arvamise kohta
Keskkonnaminister kinnitas Rapla maakonna hävinud üksikobjektide kaitse alt välja arvamise
Keskkonnaminister kinnitas Tallinna linnas üksikobjekti kaitse alla võtmise ja hävinud üksikobjekti kaitse alt välja arvamise
Keskkonnaminister kinnitas Pärnu maakonna hävinud üksikobjektide kaitse alt välja arvamise
Keskkonnaminister võttis kaitse alla Järva maakonna looduse üksikobjektid
Vabariigi Valitsus kinnitas Paadenurme looduskaitseala kaitse-eeskirja
Vabariigi valitsus kinnitas Järva maakonna kaitsealuste parkide piiride muudatused
Keskkonnaminister kinnitas Võru maakonna kaitsealuste loodusobjektide piiranguvööndite ulatused
Vabariigi valitsus kinnitas Koorunõmme looduskaitseala kaitse-eeskirja
Vabariigi valitsus kinnitas Varesemägede maastikukaitseala kaitse-eeskirja
Vabariigi valitsus kinnitas Kullamäe maastikukaitseala kaitse-eeskirja
Vabariigi valitsus kinnitas Tupenurme maastikukaitseala moodustamise ja kaitse-eeskirja
Vabariigi valitsus kinnitas Üügu maastikukaitseala kaitse-eeskirja
Vabariigi valitsus kinnitas Paope looduskaitseala kaitse-eeskirja
Keskkonnaminister kinnitas Järva maakonna kaitstavad looduse üksikobjektid ja nende piiranguvööndi ulatused
Vabariigi Valitsus kinnitas Võrtsjärve hoiuala piiri korrigeerimise
Vabariigi Valitsus kinnitas Järveküla looduskaitseala kaitse-eeskirja
Vabariigi valitsus kinnitas Andsu järvede maastikukaitseala kaitse-eeskirja
Vabariigi valitsus kinnitas Ainja maastikukaitseala kaitse-eeskirja
Vabariigi valitsus kinnitas Kesknõmme looduskaitseala kaitse-eeskirja
Vabariigi valitsus kinnitas Lindi looduskaitseala kaitse-eeskirja
Keskkonnaminister kinnitas Hiiu ja Viljandi maakonna hävinud üksikobjektide kaitse alt välja arvamise
Vabariigi Valitsus kinnitas Pakri maastikukaitseala kaitse-eeskirja
Vabariigi valitsus kinnitas Nehatu looduskaitseala kaitse-eeskirja
Vabariigi valitsus kinnitas Viieristi looduskaitseala kaitse-eeskirja
Vabariigi Valitsus arvas kaitse alt välja Raudna looduskaitseala ja Postiteena tuntud Liiva-Varbuse maanteelõigu
Vabariigi Valitsus kinnitas Pirita maastikukaitseala kaitse-eeskirja muudatuse
Vabariigi Valitsus kinnitas Kõnnumaa maastikukaitseala kaitse-eeskirja
Vabariigi Valitsus kinnitas Parmu looduskaitseala kaitse-eeskirja
Vabariigi Valitsus kinnitas Emumäe maastikukaitseala kaitse-eeskirja
Vabariigi Valitsus kinnitas Suurekivi looduskaitseala kaitse-eeskirja
Vabariigi Valitsus moodustas Laane- ja salumetsade kaitseks 58 uut looduskaitseala
Vabariigi Valitsus moodustas Apollo meremadaliku looduskaitseala
Vabariigi Valitsus moodustas Haavakannu looduskaitseala
Vabariigi valitsus kinnitas Tagamõisa looduskaitseala kaitse-eeskirja
Keskkonnaminister kinnitas Saare maakonna looduse üksikobjektide (kurisute ja karstialade) piirid ja piiranguvööndi ulatuse
Vabariigi Valitsus kinnitas Vaivara maastikukaitseala kaitse-eeskirja
Vabariigi Valitsus kinnitas Iisaku maastikukaitseala kaitse-eeskirja
Vabariigi Valitsus kinnitas Sadramõtsa looduskaitseala moodustamise ja kaitse-eeskirja
Vabariigi Valitsus muutis Niidu maastikukaitseala kaitse-eeskirja
Vabariigi Valitsus muutis Pärnu maastikukaitseala kaitse-eeskirja
Vabariigi Valitsus kinnitas Kasti maastikukaitseala kaitse-eeskirja
Vabariigi Valitsus muutis Metsapoole hoiuala piiri ja kaitse-eesmärke
Vabariigi Valitsus kinnitas Keretü looduskaitseala kaitse-eeskirja
Vabariigi Valitsus kinnitas Vääna maastikukaitseala kaitse-eeskirja
Vabariigi Valitsus kinnitas Kurimetsa looduskaitseala kaitse-eeskirja
Viljandi maakonna parkide ja puistute kaitse alt väljaarvamine
Vabariigi Valitsus kinnitas Varbla looduskaitseala kaitse-eeskirja
Vabariigi Valitsus kinnitas Võlumäe-Linnamäe maastikukaitseala kaitse-eeskirja
Vabariigi Valitsus kinnitas Pamma maastikukaitseala kaitse-eeskirja
Vabariigi Valitsus kinnitas Puhatu looduskaitseala kaitse-eeskirja
Vabariigi Valitsus kinnitas Tonja-Karisilla-Värska looduspargi kaitse alt väljaarvamise määruse
Vabariigi Valitsus kinnitas Pihla-Kaibaldi looduskaitseala kaitse-eeskirja muudatused
Vabariigi Valitsus kinnitas Tuhu looduskaitseala kaitse-eeskirja
Vabariigi Valitsus kinnitas Uhtju looduskaitseala kaitse-eeskirja
Vabariigi Valitsus kinnitas Jalase maastikukaitseala kaitse-eeskirja
Vabariigi Valitsus kinnitas Saunaküla maastikukaitseala kaitse-eeskirja
Vabariigi Valitsus kinnitas Sääre looduskaitseala kaitse-eeskirja
Kinnitati Timmase looduskaitseala kaitse-eeskiri
Vabariigi Valitsus kinnitas Taarikõnnu looduskaitseala kaitse-eeskirja
Kaitse alt arvati välja Põlva ja Võru maakonna hävinud üksikobjektid
Vabariigi Valitsus kinnitas Pangodi maastikukaitseala kaitse-eeskirja
Vabariigi Valitsus kinnitas Keema järvede kaitseala kaitse alt väljaarvamise määruse
Vabariigi Valitsus kinnitas Letipea maastikukaitseala kaitse-eeskirja
Vabariigi Valitsus kinnitas Pilkuse maastikukaitseala kaitse-eeskirja
Vabariigi Valitsus kinnitas Suuremõisa lahe looduskaitseala kaitse-eeskirja
Vabariigi Valitsus kinnitas Laidu saare looduskaitseala kaitse-eeskirja
Vabariigi Valitsus kinnitas Kesselaiu maastikukaitseala kaitse-eeskirja
Vabariigi Valitsus kinnitas Lääne ja Pärnu maakonna parkide ja puistute väljaarvamise määruse
Vabariigi Valitsus kinnitas Järvevälja maastikukaitseala kaitse-eeskirja
Vabariigi Valitsus kinnitas Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitse-eeskirja
Vabariigi Valitsus kinnitas Puhtu-Laelatu looduskaitseala kaitse-eeskirja
Vabariigi Valitsus kinnitas Nõva looduskaitseala kaitse-eeskirja
Vabariigi Valitsus kinnitas Kaugatoma-Lõu maastikukaitseala kaitse-eeskirja
Keskkonnaminister kinnistas Pärnu ja Tartu maakonna looduse üksikobjektide väljaarvamise määruse
Vabariigi Valitsus kinnitas Lehtsaare looduskaitseala kaitse-eeskirja
Vabariigi Valitsus kinnitas Luhasoo looduskaitseala kaitse-eeskirja
Vabariigi Valitsus kinnitas Mihkli looduskaitseala kaitse-eeskirja
Vabariigi Valitsus kinnitas Allikukivi maastikukaitseala kaitse-eeskirja
Vabariigi Valitsus kinnitas Rakvere tammiku maastikukaitseala kaitse-eeskirja
Vabariigi Valitsus kinnitas Kaali maastikukaitseala kaitse-eeskirja
Vabariigi Valitsus kinnitas Avaste looduskaitseala kaitse-eeskirja
Valitsus kinnitas Kikepera looduskaitseala kaitse-eeskirja
Vabariigi Valitsus kinnitas Ontika maastikukaitseala kaitse-eeskirja
Vabariigi Valitsus kinnitas Neeruti maastikukaitseala kaitse-eeskirja
Vabariigi Valitsus kinnitas Uljaste maastikukaitseala kaitse-eeskirja
Valitsus kinnitas Kukka looduskaitseala kaitse-eeskirja
Vabariigi Valitsus kinnitas Rutu maastikukaitseala kaitse-eeskirja
Valitsus kinnitas Nätsi-Võlla looduskaitseala kaitse-eeskirja

Viimati uuendatud 02.04.2026

Elusloodus, looduskaitse

Keskkonnakasutus, kiirgus

Õhk ja kliima

Taotlused, kooskõlastused, load ja aruandevormid

Elusloodus, looduskaitse

Juhendid, abimaterjalid

Keskkonnakasutus

Keskkonnajärelevalve ja rikkumised

Keskkonnatasu

Kampaaniad

Kaugseire

Missioon

Organisatsioon

Praktiline teave

Üldtelefon/klienditugi: +372 662 5999

Meediapäringud

Kaitse alla võtmise otsused

Kaitse-eeskirjade kinnitamise teated