Käsiraamat kohaliku omavalitsuse keskkonnaspetsialistile

Käsiraamat on koostatud, mõeldes kohaliku omavalitsuse spetsialistidele, kelle igapäevatöö hulka kuulub erinevate keskkonda puudutavate otsuste tegemine.

Käsiraamat on hea abiline alles alustavale ja meeldetuletuseks kogenud keskkonnaspetsialistile.

NB! Kasuta alati kõige uuemat versiooni, sest käsiraamatut uuendatakse pidevalt!

Sillad ja truubid

Vastavalt 01.09.2025 jõustunud veeseaduse muudatusele ei ole silla või truubi ehitamiseks vajalik taotleda veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringut.

Truubi või silla ehitusloa menetluses selgitatakse välja võimalikud keskkonnariskid. Keskkonnaametil on võimalik seada ehitamiseks lisatingimusi, kui ehitustegevus on planeeritud kaitstaval alal ning kohalik omavalitsus saadab  Keskkonnaametile kooskõlastamiseks tegevuse projekteerimistingimused ja/või ehitusloa.

Sildade ja truupide keskkonnanõuete puhul on oluline järgida järgmisi tingimusi.

1. Kõikide veekogude puhul tuleb lähtuda sellest, et veekogu, kuhu truup/sild ehitatakse, peab pärast ehitustöid jääma võimalikult looduslikuks. See tähendab, et veekogus tuleb tagada võimalikult looduslik voolurežiim. Rajatis ei tohi veevoolu takistada, aeglustada ega kiirendada.

2. Lõhejõel on keelatud muuta veekogu looduslikku sängi ja veerežiimi. Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu on määratud looduskaitseseaduse § 51 lõike 1 alusel. Seega võiks eelistada nn põhjata truupe.

3. Rajatav truup ega sild ei tohi tekitada paisutust ega rändetõket vee-elustikule. Rajatis ei tohi muuta jõe põhja kõrgust. Vee-elustikule on parim looduslik põhi. Kui looduslikku põhja ei ole võimalik tagada, siis tuleks kavandada truubi/torusilla ehitamisel selle põhja elustikule sobiliku substraadi lisamine.

4. Veekogu ristlõige võiks jääda looduslikuks. Kui ristlõiget on varasemalt juba kitsendatud või laiendatud, võib olla vajalik see looduslikuks kujundada.

5. Silla/truubi kavandamisel tuleb arvestada, et kallasrada veekogu ääres on elustiku (väikeulukid jt) jaoks vajalik. Eriti oluline on tagada kallasrada rohevõrgustiku alal, kiirteel, I ja II klassi maanteel. Kallasrada peab saama kasutada n-ö kuival maal. Seega võiks ühel pool truubis olla kallasraja kõrgus keskmise veeseisu järgi, teisel pool aga kõrgveeseisu järgi. Võimalikud lahendusvariandid on toodud käsiraamatus „Loomad ja liiklus Eestis“ (avaldatud Transpordiameti kodulehel).

Viimati uuendatud 14.01.2025

Viimati uuendatud 07.09.2026

Kas sellest lehest oli abi?