Käsiraamat on hea abiline alles alustavale ja meeldetuletuseks kogenud keskkonnaspetsialistile.
NB! Kasuta alati kõige uuemat versiooni, sest käsiraamatut uuendatakse pidevalt!
""
Kuidas töötab metsaregister?
Metsaregister on metsateatiste, metsakaitseekspertiiside, erinevate välitööde menetlemise ja info edastamise keskkond, kus on
- ametniku detailvaade ja
- avalik vaade, vt https://register.metsad.ee/.
Otsuse tegemisel võrdleb spetsialist kavandatud raieala kattuvust erinevate registritega (eelkõige Kinnistusraamat, äriregister, rahvastikuregister, riigivara register) ja umbes 80 erineva andmekihiga registritest. Kontrollitakse, et metsateatise esitaja oleks ka omanik või ettevõttel puhul oleks volitus esindamiseks.
Kihid on valdavalt EELIS-e (Eesti eluslooduse infosüsteemi) kihid, mis on seotud looduskaitsega, aga ka näiteks Muinsuskaitseameti kihid, Maa- ja Ruumiameti erinevate kitsenduste kihid, näiteks veekaitsevööndid, aga ka üldplaneeringud.
Kui metsaomanik logib ennast ID-kaardi abil metsaregistrisse, avaneb tal järgmine ekraanipilt:
Kui omanik valib välja enda kinnistu ja raiesse mineva eraldise (joonise keskel jämedama sinise joonega ümbritsetud eraldis), siis sinna peale klikkides saab täita metsateatise, ning kui seejärel vajutada nuppu „Saada“, on metsateatis saadetud. Seda eeldusel, et metsa inventeerimise andmed ei ole vanemad kui kümme aastat ning metsade majandamisele ei ole seatud kitsendusi (looduskaitse, muinsuskaitse, planeering jne).
Sisuliselt võrdleb süsteem eraldise andmeid ja soovitud tegevust erinevate kaardikihtidega – kontrollib, kas esineb kattumist ka mõnele (kokku üle 80) kaardikihile kantud kitsendusega. Süsteemi on programmeeritud korraldused, mida süsteem täidab erinevate kihtidega võrdlemisel leitud kattuvuse korral (või kui kattuvusi ei esine).
Üldiselt võib tegevused jagada kolmeks:
- planeeritud tegevus keelatakse ja saadetakse metsateatise esitajale sellekohane teade koos põhjendusega – enamasti juhtumid, kus kavandatud tegevus läheb vastuollu metsaseaduses lubatuga;
- planeeritud tegevus lubatakse, kuid sinna lisatakse tegevuse läbiviimiseks tingimused, hoiatused või soovitused ja saadetakse metsateatise esitajale tagasi koos asjakohaste tekstidega – näiteks ajaline piirang lindude pesitsusega seoses, raieala kattumine osaliselt mõne kaitsealuse taimeliigi kasvukohaga või pärandkultuuri objektiga;
- süsteem suunab metsateatise ametniku töölauale – alati juhtudel, kui raieala kattub näiteks kaitsealaga, aga ka planeeringuga seatud kitsendustega kattuvuse korral suunatakse metsateatis ametnikule. Sellistel juhtudel teeb otsuse ametnik (näiteks koostöös looduskaitse spetsialistidega).
2023. aastal tegi 53% otsustest metsaregistri automaatsüsteem. Metsaregistri automaatsüsteem saab otsuse teha vaid juhul, kui kavandatud raieala ei kattu mõne kitsendusi põhjustava kaardikihiga. Kõik kaitsealade metsateatised suunatakse lauamenetlusse ehk siis spetsialistile.
Viimati uuendatud 15.01.2025
Viimati uuendatud 07.09.2026