Käsiraamat kohaliku omavalitsuse keskkonnaspetsialistile

Üldiselt ei ole loodusliku radioaktiivsusega seonduvad aspektid üld- ja detailplaneeringute või keskkonnamõju hinnangute ja keskkonnamõju strateegiliste hinnangute koostamisel ja käsitlemisel olulised, sest keskkonna tavapärase radioloogilise seisundi võimalikud häiritused inimtegevuse tõttu on niivõrd väikesed, et jäävad kordades väiksemateks kui loodusliku kiirgusfooni enda loomulik muutlikkus, ja kümneid või rohkem kordi väiksemateks kui kiirgustase, mis vajab tähelepanu kiirgusohutuse seisukohast.

Praktikas on siiski olnud juhuseid, kus näiteks planeeringute või keskkonnamõju hinnangute avalike arutelude käigus on tõstatatud küsimusi, kuidas objektide rajamisega seotud kaevetööd mõjutavad mõnel pool Eestis maapinna lähedal olevat graptoliitargilliidi (diktüoneemakilda) kihti või kas eemaldatava diktüoneemakilda purruga kaasneb kiirgusoht.

Teadaolevalt sisaldab graptoliitargilliit teistest Eestis leiduvatest mineraalidest rohkem uraani, mis on radioaktiivne, mistõttu on selline küsimus kerge tekkima. Tõepoolest, graptoliitargilliidi paljandi pinnal mõõdetav kiirgustase ongi kõrgem kui Eesti kirdeosas tavapärane looduskiirguse tase, kuid erinevus (mis võib olla ka mõnekordne) ei küündi tasemeni, mis mõnes riigis on asustatud piirkondades normaalne kiirgustase.

Graptoliitargilliidi olemasoluga kaasnev võimalik oluline kiirgusaspekt seondub hoonete siseõhus sisalduva radooniga, kuid seda niipalju, kuipalju leidub graptoliitargilliiti piirkonna puutumata maakoores. Selle küsimusega seonduvat on käsitletud alljärgnevas, radoonile pühendatud alapeatükis.

• Graptoliitargilliidi kihi häirimisega (kaevetöödega) võib küll kaasneda graptoliitargilliidi teiste omadustega – isesüttimise ja leostumisega – seonduvaid probleeme, mis on võimaliku tervise- ja keskkonnamõju seisukohalt olulisemad. Soovitame nende probleemide vältimiseks juhinduda Eesti Geoloogiateenistuse 2020. aasta väljaandest „Graptoliitargilliidi käitlemise juhend“.