Elupaikade inventeerimine on vajalik, et oleks olemas asjakohane teave kaitstavatel loodusobjektidel leiduvate väärtuste ja nende seisundi kohta. Väärtuste kohta teabe hankimine on Keskkonnameti kohustus, Keskkonnaametil või ameti tellitud eksperdil on õigus väärtuste kaardistamise eesmärgil viibida eramaal, kui see jääb kaitstavale loodusobjektile (looduskaitseseadus § 15).
Euroopa tasandil loodusväärtuste kaitseks on moodustatud Natura 2000 võrgustik, Natura 2000 võrgustiku eesmärk on säilitada või vajadusel taastada üle-euroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 elupaigatüüpide kaitse aluseks on loodusdirektiiv, mille I lisas on loetletud kaitset vajavad looduslikud elupaigatüübid. Need on elupaigad, mis on Euroopas ohustatud ja vajavad seetõttu kaitset. Eestis leidub 60 loodusdirektiivi elupaigatüüpi, mille kaitse ja säilimise peame tagama ka Eesti territooriumil.
Eramaadele jääb pindalaliselt kõige rohkem metsa-, niidu- ja sooelupaiku.
- Elupaigatüüpide kirjeldusi näeb loodusveebis.
- Inventeeritud elupaigatüüpide asukohti näeb keskkonnaportaalis.
- Elupaigatüüpide inventeerimise kohta on koostatud juhendid leiab Kliimaministeeriumi kodulehelt.
- Elupaigatüüpide inventuure viivad läbi pädevad eksperdid, kellel on elupaikade inventeerimise alal piisav kogemus.
Töösolevate inventuuride kohta leiab infot Maa-ameti inventuuride kaardirakendusest
Kaardirakenduses saab iga maaomanik kirjutada otsinguaknasse oma katastriüksuse tunnuse või nime ja vaadata, kas ka tema maale on kavandatud inventuure. Klõpsates kaardil oleval inventuurialal saab vaadata, millist väärtust seal inventeeritakse.
Mis on metsaelupaik?
Metsaelupaikadena kaardistatakse looduskaitseliselt väärtuslikud metsaalad, kus elurikkus ja looduslikkus on säilinud. Üle-euroopalises kontekstis on kõrge väärtusega looduslikud ja elurikkuse poolest olulised kuid osaliselt inimmõjulised metsad. Metsaelupaigatüübid on valdavalt inimtegevusest täielikult mõjutamata või vähese mõjuga metsad, kus on säilinud kasvukohale iseloomulik puistu, mis on erivanuseline, kus on jalalseisvad surnud puud, lamapuit erinevates lagunemisastmetes, alusmets ja järelkasv. Metsaelupaiku ohustavad eelkõige raie ja märgade metsade puhul ka kuivendamine.
Eestis leiduvad metsaelupaigatüübid:
Kuidas metsaelupaiku inventeeritakse?
Metsaelupaikade inventeerimise aluseks on metsaelupaikade inventeerimise juhend
Metsaelupaiku inventeeritakse valdavalt Natura 2000 võrgustiku aladel, kus on olemas eeldused nende esinemiseks, kuid need on varasemalt inventeerimata. Samuti tellitakse elupaigatüübi inventuure aladele, kus olemasolevad andmed metsaelupaikade kohta on ebatäpsed või vanad. Metsaelupaiga inventeerimisel hinnatakse, kas mets vastab juhendis toodud elupaigatüübi kriteeriumitele. Elupaiga määramisel hinnatakse selle esinduslikkust, looduskaitselist seisundit ja üldist looduskaitselist väärtust.
Kas minu maal on inventeeritud metsaelupaik?
Metsaelupaiga piiridega saab tutvuda keskkonnaportaalis ja nende kirjeldusega loodusveebis
Keskkonnaportaalis alajaotises „Andmed & Kaart“ on paremas servas kaardikihtide valik, kus saab avada looduskaitse kihid ja lülitada sisse kihi „elupaigad“, samas jaotises saab vaadata näiteks ka kaitstavate loodusobjektide piire. Asukoha otsingu ikoonil klikates saab sisestada oma maaüksuse asukoha sisestades sinna katastritunnuse.
Samuti näeb maaomanik metsaelupaikade infot, kui ta siseneb isikut tõendava dokumendi alusel metsaportaali
Kui metsaomanik näeb metsaportaalist, et tema maal on projekteeritav metsaelupaikade looduskaitseala sihtkaitsevöönd, tähendab see, et metsas on inventeeritud väärtuslik metsaelupaik ning on tehtud ettepanek sellele range kaitse tagada. Täpsemat infot oma maal esinevate metsaelupaikade kohta on võimalik küsida Keskkonnaametilt.
Millised piirangud on metsaelupaigas?
- Hoiualadele jäävates metsaelupaikades on raie üldjuhul keelatud, kuna hoiualade kaitsekord ei luba ala eesmärgiks olevaid väärtusi kahjustada.
- Kaitseala või püsielupaiga sihtkaitsevööndites inventeeritud metsaelupaigad maaomaniku jaoks olukorda ei muuda, kuna ala on juba range kaitse all ja seal on raie keelatud kehtiva kaitsekorra kohaselt.
- Kaitseala või püsielupaiga piiranguvööndites raied esialgu peatatakse. 2022. aasta veebruaris andsid Keskkonnaministeerium ja Keskkonnaamet teada, et seoses Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetlusega raied Natura metsaelupaikades peatatakse. Muudatus puudutas Natura 2000 võrgustikku kuuluvate kaitsealade ja püsielupaikade piiranguvööndi metsaalasid. Piiranguvööndis inventeeritud metsaelupaikade kaitse on hetkel tagatud projekteeritava metsaelupaikade looduskaitsealana. Otsust metsaelupaikade range kaitse alla võtmise kohta pole veel tehtud, samas on Kliimaministeerium ette valmistanud looduskaitseseaduse muutmise eelnõu, mille kohaselt tagatakse nende elupaikade kaitse edaspidi piiranguvööndites läbi looduskaitseseaduse. Lõplikud piirangud otsustab Riigikogu, kui vastav seadusemuudatus vastu võetakse. Kui maaomanik esitab sellele alale hetkel metsateatise, siis Keskkonnaamet kontrollib esmalt üle elupaigaandmestiku asjakohasuse ja vajadusel peatab seal raied 28 kuuks.
Konkreetsel kaitstaval alal kehtestatud kaitse-eeskirjad, kus on toodud ala kaitse eesmärgid, lubatud ja keelatud tegevused ning ala kaardid, on leitavad Riigi Teatajast Samuti on Riigi Teatajast leitavad määrused, millega on maakondade kaupa kaitse alla võetud hoiualad. Hoiualadel ei ole alapõhist kaitsekorda, hoiualadel kehtiv kaitsekord on määratud looduskaitseseadusega (§ 14, 32 ja 33) Kaitsealade ja hoiualade piirid on nähtavad ka keskkonnaportaalis ja Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduses
Kas metsaomanikul on oma metsaelupaigas lubatud raiet teha?
Metsaseaduse järgi võib ilma metsateatist esitamata raiuda kuni 20 tihumeetrit puitu aastas. Ilma teatiseta raie puhul tuleb maaomanikul ise veenduda, et tegevus vastab õigusaktidele.
Kui otsustatakse siiski raiuda, soovitame raiuda kuni 5 tm hektari kohta aastas. Sellise raie tulemusel metsaelupaik täielikult ei hävi, kuid on võimalik varuda väiksemas mahus küttepuid. Raiete järel tuleks tagada loodusmetsale iseloomulike tunnuste säilimine, et elupaik püsiks heas seisundis. See tähendab, et ka pärast raiet on säilinud kõik looduslikule metsale omased tunnused:
- puistu on eriliigiline ja erivanuseline, säilinud on kõik rinded, mis enne raiet eksisteerisid,
- lamapuid ja surnud seisvaid puid on vähemalt 10 tk/ha kohta.
- raiuda võiks üksikpuude põhimõttel (valikraiena), kusjuures 10 aasta jooksul ei tohiks raiuda rohkem kui 10 % tagavarast.
Parim viis väärtusliku elupaiga hoidmiseks on kaaluda, kas raiet on üldse vaja, ning eelistada tööde tegemist väljaspool metsaelupaika.
Kuidas piiranguid maaomanikule kompenseeritakse?
Piirangute kompenseerimiseks saavad erametsaomanikud Keskkonnainvesteeringute Keskuselt taotleda hüvitist. Piiranguvööndis ja hoiualal sõltub hüvitise suurus sellest, kas alal on kaardistatud metsaelupaiku. Sellistel aladel on toetuse suurus võrdväärne sihtkaitsevööndisse jäävate aladega ehk siis 160 eurot hektari kohta aastas. Kui metsaelupaika ei esine, on piiranguvööndi ja hoiuala metsaalal hüvitise suurus 60 eurot hektari kohta aastas.
Mis on niiduelupaik?
Niiduelupaigad ehk pärandniidud on rohumaad, mida on traditsiooniliselt kasutatud karja- või heinamaadena. Pärandniitudel on oluline roll avatud maastikus elurikkuse hoidjatena, kuna need pakuvad elu- ja toitumispaika paljudele haruldastele seene-, looma- ja taimeliikidele ning aitavad säilitada põllumajandusmaa elurikkust ja maastiku mitmekesisust. Niiduelupaikade säilimise tagamiseks on vaja neid järjekindlalt hooldada neid niites või karjatades. Niiduelupaikade säilimist ohustabki eelkõige hooldusest väljajäämine, ning maakasutuse muutus.
Eestis levinud pärandniidud on:
Kuidas niiduelupaiku inventeeritakse?
Niiduelupaikade inventeerimise aluseks on poollooduslike koosluste inventeerimise juhend
Niiduelupaiku inventeeritakse valdavalt Natura 2000 võrgustiku aladel, kus on olemas eeldused nende esinemiseks, kuid need on varasemalt inventeerimata. Samuti tellitakse elupaigatüübi inventuure aladele, kus olemasolevad andmed on ebatäpsed, vanad või on vaja hinnata koosluse seisundi muutusi. Niiduelupaiga inventeerimisel hinnatakse, kas niit vastab juhendis toodud elupaigatüübi kriteeriumitele. Elupaiga määramisel hinnatakse elupaiga esinduslikkust, üldist looduskaitselist väärtust, säilimise eeldusi ning taastamise vajadust ja võimalusi.
Kas minu maal on inventeeritud niiduelupaik?
Niiduelupaiga piiridega saab tutvuda keskkonnaportaalis ja nende kirjeldusega loodusveebis
Keskkonnaportaalis alajaotises „Andmed & Kaart“ on paremas servas kaardikihtide valik, kus saab avada looduskaitse kihid ja lülitada sisse kihi „elupaigad“, samas jaotises saab vaadata näiteks ka kaitstavate loodusobjektide piire. Asukoha otsingu ikoonil klikates saab sisestada oma maaüksuse asukoha sisestades sinna katastritunnuse.
Samuti saab niiduelupaiku näha Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduses Täpsemat infot oma maal esinevate niiduelupaikade kohta on võimalik küsida Keskkonnaametilt.
Millega arvestada niiduelupaikades?
Niiduelupaikades lubatakse ainult neid tegevusi, mis niidukooslust ei kahjusta ja/või mis on vajalikud niidu säilimiseks. Niiduelupaiku ei tohi üles künda ega metsastada, samuti ei ole reeglina lubatud ehitustegevus ega kuivendamine. Niiduelupaiku tuleb järjepidevalt hooldada.
Niidukoosluste säilitamiseks vajalikud tegevused on niitmine ja karjatamine, niidu taastamiseks vajalik puittaimestiku raie ning karjaaedade ja vajadusel loomade varjualuste püstitamine. Ehitustegevuse soovi korral tuleb alati pöörduda Keskkonnaameti poole, kes hindab, kas tegevust saab lubada.
Konkreetsel kaitstaval alal kehtestatud kaitse-eeskirjad, kus on toodud ala kaitse eesmärgid, lubatud ja keelatud tegevused ning ala kaardid, on leitavad Riigi Teatajast Samuti on Riigi Teatajast leitavad määrused, millega on maakondade kaupa kaitse alla võetud hoiualad. Hoiualadel ei ole alapõhist kaitsekorda, hoiualadel kehtiv kaitsekord on määratud looduskaitseseadusega (§ 14, 32 ja 33) Kaitsealade ja hoiualade piirid on nähtavad ka keskkonnaportaalis ja Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduses
Millised on toetused?
Pärandniitude hooldamiseks ja taastamiseks saab taotleda toetust. Täpsema info toetuste ning niitude hooldus- ja taastamisjuhiste kohta leiab SIIT
Mis on sooelupaik?
Looduslikuna säilinud sood on Eesti vastutuskooslused, st niisugused kooslused, mida meil leidub veel suhteliselt palju, kuid mis mujal maailmas peaaegu puuduvad ning mis väärivad seetõttu erilist tähelepanu ja kaitset. Soodena käsitletakse vaid looduslikus seisundis, püsivalt kõrge veetasemega turbaalasid, kus jätkuvalt tekib turvas ja toimub süsihappegaasi sidumine. Sookoosluste kaitsmise eesmärgiks on tagada nende loodusliku seisundi säilimine. Sookooslusi ohustab eelkõige turba kaevandamine ja kuivendamine, mistõttu on esmatähtis hoida soodes looduslikku veerežiimi või see taastada.
Eestis levinud sooelupaigad on:
Kuidas sooelupaiku inventeeritakse?
Sooelupaikade inventeerimise aluseks on soo-elupaigatüüpide hindamise juhend
Sooelupaiku inventeeritakse nii Natura 2000 võrgustiku aladel, aga ka väljaspool kaitstavaid alasid, kus on olemas eeldused nende esinemiseks, kuid need on varasemalt inventeerimata. Samuti inventeeritakse sooelupaiku aladel, kus olemasolevad andmed on ebatäpsed, vanad või on vaja hinnata koosluse seisundi muutusi. Paljude sooalade inventeerimist on korraldanud Eestimaa Looduse Fond, kuid soode inventuure tellib ka Keskkonnaamet.
Kas minu maal on inventeeritud sooelupaik?
Sooelupaiga piiridega saab tutvuda keskkonnaportaalis ja nende kirjeldusega loodusveebis
Keskkonnaportaalis alajaotises „Andmed & Kaart“ on paremas servas kaardikihtide valik, kus saab avada looduskaitse kihid ja lülitada sisse kihi „elupaigad“, samas jaotises saab vaadata näiteks ka kaitstavate loodusobjektide piire. Asukoha otsingu ikoonil klikates saab sisestada oma maaüksuse asukoha sisestades sinna katastritunnuse.
Täpsemat infot oma maal esinevate sooelupaikade kohta on võimalik küsida Keskkonnaametilt.
Millised piirangud on sooelupaikades?
Kaitstavatel aladel olevates sooelupaikades ei lubata tegevusi, mis võivad sood kuivendada (näiteks kraavide ja teede rajamine), samuti ei lubata kaevandada. Kuigi liigirikkaid madalsoid käsitletakse sookooslustena ja enamasti parimaks kaitsemeetmeks jätta need looduslikule arengule, on osades sooniitudes ajalooliselt tehtud sarnaselt pärandniitudele ka hooldus- ja taastamistöid, sellisel juhul kavandataks kaitsekorralduskavaga nende niitmine, karjatamine või taastamiseks vajalik puittaimestiku raie. Suuremad sooalad on valdavalt riigimaal ja range kaitse all.
Konkreetsel kaitstaval alal kehtestatud kaitse-eeskirjad, kus on toodud ala kaitse eesmärgid, lubatud ja keelatud tegevused ning ala kaardid, on leitavad Riigi Teatajast Samuti on Riigi Teatajast leitavad määrused, millega on maakondade kaupa kaitse alla võetud hoiualad. Hoiualadel ei ole alapõhist kaitsekorda, hoiualadel kehtiv kaitsekord on määratud looduskaitseseadusega (§ 14, 32 ja 33) Kaitsealade ja hoiualade piirid on nähtavad ka keskkonnaportaalis ja Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduses
Viimati uuendatud 29.04.2026
