Keskkonnamõju hindamiste avalikustamine

Keskkonnaameti algatatud keskkonnamõju hindamise (KMH) programmide ja aruannete avalikustamine toimub Keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS. Alamlehelt "KMH avalik väljapanek" on kättesaadavad hetkel avalikul väljapanekul olevate KMH programmide või aruannete avalikustamise teated. Seal on välja toodud kõik vajalik info selle kohta,

millal toimub programmi või aruande avalik väljapanek,
kus on võimalik tutvuda dokumentidega,
millal on ettepanekute esitamise tähtaeg,
millisele aadressile ja mil moel tuleb ettepanekud esitada ning
millal ja kus toimub avalik arutelu.

Samal leheküljel on kättesaadavad on ka kõik konkreetse KMH menetluse dokumendid, mis on avalikult ligipääsetavad.

Kotkas

Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu toimumisest annab Keskkonnaamet teada Ametlikes Teadaannetes ning ajalehes (kas kohalikus, maakondlikus või üleriigilises ajalehes). Asjaosalisi teavitatakse lisaks ka eraldi kirjaga. Samuti on kavandatava tegevuse asukoha lähiümbruses teated üles pandud kas teadetetahvlile, bussipeatusesse või mõnele muule infostendile.

Avalikul väljapanekul Natura hindamised

Jägala jõel Linnamäe paisul jõe paisutamine ja hüdroenergiast elektritootmine

Keskkonnaamet teatab Jägala jõel Linnamäe paisul vee paisutamise ja elektritootmise mõju hindamise eelnõude avalikustamisest.

Keskkonnaamet ootas ettepanekuid Natura hindamise eelnõule kahe kuu jooksul, kuni 7. veebruarini 2022 aadressil info@keskkonnaamet.ee.

Avaliku arutelu toimus 22. veebruaril 2022 kell 15-18 veebikeskkonnas Microsoft Teams. Materjalid avaliku arutelu kohta:

Alates 2013. aastast on taotletud Linnamäe paisule veeluba elektritootmiseks ja paisutamiseks. Kuna tegemist on Natura võrgustikku kuuluva kaitsealaga ning see tegevus kahjustaks Natura eesmärke, siis on võimalik veeluba välja anda vaid juhul, kui on täidetud loodusdirektiivis sätestatud erandi kohaldamise kõik eeldused samaaegselt: elektritootmisele ei ole alternatiive, elektritootmiseks ja paisutamiseks on ülekaalukas avalik huvi ja rakendada saab piisavaid asendusmeetmeid. Ükski eeldus Linnamäe paisul ei ole täidetud ja seega pole Natura erandi rakendamine Keskkonnaameti hinnangul võimalik.

Taust ja lisainfo

Natura asjakohase hindamise tulemusena jõudis Keskkonnaamet järeldusele, et taotletavat tegevust pole võimalik jätkata ilma Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärke ja ala terviklikkust kahjustamata. Ebasoodne mõju avaldub nii elektritootmise kui ka selle eeldusena Jägala jõe paisutamise tagajärjel ning see mõju on ulatuslik ja pikaajaline. Mõjutatud on 16 ha ehk 100% elupaigatüüpi jõed ja ojad (3260); 7,6 ha ehk 100% lõhe elupaiku; 7,6 ha ehk 100% jõesilmu elupaiku; 7,2 ha ehk 95% võldase elupaiku, kusjuures asurkond on killustatud; 7,2 ha ehk 95% paksukojalise jõekarbi elupaiku.

Wooluvabrik OÜ on taotlenud 18.05.2018 veeseaduse (edaspidi VeeS) § 17 lg 4¹ sätestatud erandi kohaldamist. VeeS § 17 lg 4¹ (hetkel kehtivas VeeS § 174 lg 4) ei sätesta erandit Natura 2000 võrgustiku alade osas. See tähendab, et kui tegemist on ka Natura 2000 võrgustiku alaga ning esineb vajadus kohaldada VeeS § 17 lg 4¹ (hetkel kehtivas VeeS § 174 lg 4) sätestatud erandit, tuleb selleks täiendavalt läbi teha loodusdirektiivi art 6 lg 4 kohane erandimenetluse etapp. Seda kinnitab ka Riigikohtu Halduskolleegiumi kohtuotsus haldusasjas 3-17-1739, mille p-s 32 kohus leidis, et ka siis, kui jätkuv tegevus toob hoolimata leevendavatest meetmetest kaasa Natura ala kaitse-eesmärgi olulise kahjustamise, võib pädev asutus seda erandina loodusdirektiivi art 6 lg-st 2 lubada analoogiliselt sama artikli lg-s 4 ette nähtud menetlusega, kui selles sättes kehtestatud tingimused on sisuliselt täidetud (Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-399/14: Grüne Liga, p 55), mh viiakse läbi art 6 lg 3 nõuetele vastav asjakohane hindamine ja võetakse asendusmeetmed.

Loodusdirektiivi art 6 lg 4 kohane erandimenetlus on vajalik üksnes juhul, kui arendaja leiab negatiivsest hinnangust hoolimata, et kava või projekt tuleks siiski ellu viia ülekaalukatel avaliku huviga seotud põhjustel. See on võimalik üksnes siis, kui puuduvad alternatiivsed lahendused, ülekaalukad avaliku huviga seotud põhjused on nõuetekohaselt põhjendatud ja kui Natura 2000 üldise sidususe kaitsmiseks on vastu võetud sobivad asendusmeetmed. Sellistel juhtudel võib olla vajalik ka ettevaatuspõhimõtte rakendamine, eelkõige seoses kohaldatavate asendusmeetmete ulatusega.

Natura hindamise alusmaterjalid

Linnamäe HEJ pais Eelprojekt 2020 | 2.12 MB | pdf Linnamäe eksperthinnang 2014 | 775.8 KB | pdf Linnamäe paisu kalatee KMH eelhinnang 2020 | 1.96 MB | pdf KALADE RÄNDETEE AVAMINE LINNAMÄE HÜDROELEKTRIJAAMA PAISU JUURES keskkonnamõju eelhinnang 2014 | 3.66 MB | pdf Eksperthinnang Linamäe HEJ paisjärve veetaseme alandamise ja allalaskmisega seotud keskkonna mõjude kohta Nikolai Laaanetu 2011 | 1.37 MB | pdf LINNAMÄE HEJ JUURDE RAJATAVA UUE JÕESÄNGI PÕHIPLAAN VARIANT 1 | 1.55 MB | pdf LINNAMÄE HEJ PAISU LAMMUTAMISE PÕHIPLAAN VARIANT 2 | 1.42 MB | pdf LINNAMÄE HEJ PAISU LAMMUTAMISE PÕHIPLAAN VARIANT 3.pdf | 1.39 MB | pdf

Hellenurme paisule kalapääsu rajamine

Keskkonnaamet teatab Hellenurme paisule kalapääsu rajamise võimaluste kohta eksperthinnangu aruande valmimisest. Eksperthinnang koostati Hellenurme paisutuse mõju hindamiseks Elva jõega seotud Natura aladele ning sobiva lahenduse leidmiseks kalade läbipääsu tagamiseks Hellenurme paisu juures.

Mõju hindamiseks ja kalapääsu rajamise võimaluste väljaselgitamiseks tellis Keskkonnaamet Inseneribüroolt Urmas Nugin OÜ eksperthinnangu. Eksperthinnang koosneb viiest osast:

1. Üldosa_seletuskiri | 405.76 KB | pdf 2. Keskkonnaosa_seletuskiri | 2.68 MB | pdf 3. Eksperthinnang Hellenurme mõisa saeveski ehitiste seisukorra kohta | 1.93 MB | pdf 4. Hüdrotehnilise_osa_seletuskiri | 560.69 KB | pdf 5. Ülevaade ehitiste muinsuskaitselisest väärtusest | 2.03 MB | pdf

Keskkonnaamet ootab tagasisidet eksperthinnangule kahe nädala jooksul, kuni 20. jaanuarini 2022 aadressile info@keskkonnaamet.ee. Eksperthinnangu avalikustamise järel koostab Keskkonnaamet keskkonnaloa eelnõu ning edastab selle menetlusosalistele ja avalikkusele ettepanekute ja arvamuste esitamiseks.

Taust ja lisainfo

Elva jõel Hellenurme paisul asub ajalooline töötav vesiveski, kuhu rajati 1950. aastatel hüdroelektrijaam. 2000. aastate algusest on veski korrastatud ning Elva jõe paisutamiseks ja elektri tootmiseks on korduvalt väljastatud keskkonnalubasid. Viimati esitas paisu omanik keskkonnaloa taotluse 2016. aastal, mille alusel pidas Keskkonnaamet vajalikuks algatada keskkonnamõju hindamine, sh Natura hindamine. Paisu omanik ei olnud hindamise mahu ulatusega nõus, millele järgnenud kohtuvaidluses otsustas Riigikohus 2021. a alguses, et enne Natura ala loomist alustatud tegevuste keskkonnamõju tuleb EL õiguse järgi ka tagantjärele hinnata, kui nende jätkamine võib ala olukorda täiendavalt halvendada või kaitse-eesmärkide saavutamist takistada. Seega tuli välja selgitada, kas paisu säilimine tooks kaasa jõe kui elupaiga ja kaitstavate liikide olukorra halvenemise võrreldes Natura ala loomise hetkega. Lisaks tuli hinnata, kas paisu säilitamine seaks ohtu elupaikade parandamise eesmärgi ning kas seda pole võimalik saavutada näiteks kalapääsu rajamisega.

Mõju hinnati nii Otepää kui ka Elva loodusalale. Otepää loodusala puhul tuvastati oluline negatiivne mõju paksukojalise jõekarbi seisundile ning vähene negatiivne mõju saarma ja jõe kui kaitstava elupaigatüübi seisundile. Elva loodusala puhul tuvastati oluline negatiivne mõju jõe kui kaitstava elupaigatüübi, paksukojalise jõekarbi ja rohe-tondihobu seisundile. Peamiste Hellenurme paisuga seotud ohuteguritena Elva loodusala kaitse-eesmärkidele toodi välja paisu juures toimuva veekasutusega kaasnev jõe hüdroloogilise režiimi rikkumine ning paisu allalaskmisega kaasneda võiv setetereostus. Olulisteks ohu- ja negatiivseteks mõjuteguriteks on veel jõe tõkestatus, setete reostuse oht, ritraalsete elupaikade kadumine ja asendumine paisjärvelise tehisliku elupaigaga, samuti paisjärves toimuvad eutrofeerumisprotsessid ja vee gaasirežiimi halvenemine.

Paisutusega seotud negatiivse mõju leevendamise võimaluseks on looduslähedase kalapääsu rajamine paisu juurde, mis tagaks kalastikule ja muule vee-elustikule rändevõimaluse. Seeläbi väheneks asurkondade killustatus ja paraneks kalastiku ja muu vee-elustiku seisund nii paisust üles- kui allavoolu jäävates jõeosades. Lisaks tuleb veekasutus korraldada paisu juures selliselt, et paisust allavoolu jäävates jõelõikudes säiliks püsivalt looduslik või looduslähedane äravool.

Mõju leevendamise vajaduse tõttu leiti, et kalapääsu rajamine paisule on tehniliselt võimalik ning see ei kahjusta kompleksi muinsuskaitselist väärtust. Kalapääsu rajamiseks leiti kaks võimalust, millest annavad ülevaate lisatud joonised ja visuaalid:

Kalapääsu variant 1 – plaan | 969.52 KB | pdf Kalapääsu variant 1 – lõiked | 215.3 KB | pdf