Tööalase tegevusega teatavaks saanud EL õigusest tuleneva nõude rikkumisest teavitamine (EL õiguse rikkumisteade)
Tööalase tegevusega teatavaks saanud EL õiguse nõuete rikkumisest võivad Keskkonnaametit (KeA) teavitada kõik isikud. Teavitaja kaitse kohaldub, kui rikkumine kuulub tööalasest EL õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduse (TÕRTKS) §-ides 2 ja 3 sätestatud sisulisse ja isikulisse kohaldamisalasse.
Muu rikkumise kohta teavitamine
Lisaks EL õiguse rikkumistele saab Keskkonnaametit teavitada asutusega seotud korruptiivsest teost või muust korruptsioonijuhtumist, asutusesiseste regulatsioonide või eetikanormide rikkumisest või muust rikkumisest, mille menetlemine on Keskkonnaameti pädevuses.
Rikkumisteadete vastuvõtmine Keskkonnaametis
- Kirjalikult: e-kirjaga aadressil vihje@keskkonnaamet.ee
- Suuliselt: telefoninumbril +372 53843166 või vahetul kohtumisel.
Suuliselt esitatud rikkumisteated salvestatakse taasesitataval kujul või protokollitakse.
Mille kohta saab teavitada?
EL õiguse rikkumisteated:
Tööalase tegevusega teatavaks saanud EL õiguse rikkumisteadeteks loetakse rikkumisteateid järgmistes valdkondades (TÕRTKS § 2 lg 1):
- Riigihanked
- Finantsteenused, -tooted ja -turud ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine
- Tooteohutus ja nõuetele vastavus
- Transpordiohutus
- Keskkonnakaitse
- Kiirguskaitse ja tuumaohutus
- Toiduainete ja sööda ohutus, loomatervis ja loomade heaolu
- Rahvatervis
- Tarbijakaitse
- Eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse ning võrgu- ja infosüsteemide turvalisus
- Euroopa Liidu finantshuve kahjustavad rikkumised (ELTL artikkel 325)
- Siseturuga seotud rikkumised, sh äriühingu tulumaksu käsitlevad normid ja maksusoodustustega seotud rikkumised
Keskkonnaameti pädevusse kuuluvad keskkonnakaitse, kiirguskaitse ja tuumaohutuse valdkonnad.
Korruptsioonivihjed:
- Altkäemaksu küsimine, pakkumine, andmine, vahendamine
- Mõjuvõimuga kauplemine, ametialane võltsimine ja toimingupiirangu rikkumine
- Ametiseisundi, avaliku vahendi, mõju või siseteabe korruptiivne kasutamine
- Huvide konflikti korral otsuste või toimingute tegemine, taandamiskohustuse täitmata jätmine
- Eelnevate punktidega seotud info sihilik varjamine
Tavavihjed:
- KeA sisemiste reeglite rikkumine
- Eetikareeglite vastased teod või käitumine
- Ressursside ebasihipärane kasutamine või omastamine
- Diskrimineerimine, ahistamine, tagakiusamine, sh töökius
- Töötervishoiu ja -ohutuse nõuete rikkumine
- KeA poolt toimepandud õigusrikkumised või seaduslike kohustuste täitmata jätmine
Sisendid:
- Muud rikkumised, mille menetlemine kuulub KeA pädevusse
OLULINE: Rikkumise kuulumine konkreetsesse valdkonda ei pruugi olla piisav. EL õigusaktide rikkumiste korral tagatakse teavitaja kaitse, kui see on seotud direktiivis 2019/1937 määratletud õigusaktidega.
Kui rikkumisteade ei kvalifitseeru TÕRTKS mõistes EL õiguse rikkumisena, võib see olla muu rikkumisteade.
Kes võivad rikkumisteate esitada?
Rikkumisteadete esitamisel ei ole piiranguid. Siiski tuleb arvestada, et EL õiguse rikkumisteadete korral rakenduvad TÕRTKS 3. peatüki tähenduses kaitsemeetmed vaid juhul, kui tööalase tegevusega teatavaks saanud rikkumisest teavitab füüsiline isik, kellel on põhjendatud alus arvata, et rikkumist on vahetult alustatud või see on lõpule viidud ning isikul on teatud seos tööandjaga:
- töölepingu või muu võlaõigusliku lepingu alusel tööd tegev isik
- ametnik
- füüsilisest isikust ettevõtja
- äriühingu, mittetulundusühingu, sihtasutuse ja riigitulundusasutuse juht- ja kontrollorgani liige
- äriühingu aktsionär ja osanik
- vabatahtlikuna tegutsev isik
- asutuses või juriidilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja juures praktikal olev isik
- lepingueelsetes läbirääkimistes olev või lepingut muul viisil ette valmistav isik või isik, kelle töösuhe on lõppenud
- sportlasetoetust saav isik
- asutuse või juriidilise isiku lepingupartneri juures käesoleva lõike punktides 1–9 nimetatud vormis töötav isik
Kuidas Keskkonnaamet teavitajat kaitseb?
Keskkonnaamet tagab EL õiguse rikkumisteadete esitamisel TÕRTKS §-ides 14–17 sätestatud kaitsemeetmete rakendamise, eeldusel, et on täidetud TÕRTKS § 13 sätestatud tingimused. Üheks kaitsemeetmeks on rikkumisest teavitamise fakti konfidentsiaalsuse tagamine ning teavitaja avaldamine ainult tema kirjalikul nõusolekul.
TÕRTKS § 13 kohaselt saab EL õiguse rikkumisteate esitaja TÕRTKS alusel kaitse, kui:
- teavitajal on rikkumisest teavitamise ajal põhjendatud alus arvata, et rikkumist on vahetult alustatud või see on lõpule viidud ning rikkumine kuulub TÕRTKS kohaldamisalasse, ja
- rikkumisest teavitamine oli asutusesisene, asutuseväline või üldsusele avalikustamine vastavalt TÕRTKS-s sätestatule.
Teavitaja saab kaitse ka siis, kui hiljem selgub, et teavituse esemeks olev rikkumine ei kuulu TÕRTKS kohaldamisalasse, kuigi isik seda teavitamise ajal ekslikult arvas.
Keskkonnaamet tagab korruptsioonivihjete esitamisel teavitamise fakti konfidentsiaalsuse kooskõlas Korruptsioonivastase seaduse § 6 lõigetes 2 ja 3 sätestatuga. See tähendab, et teavitamise fakti kohta teavet avaldatakse ainult teavitaja kirjalikul nõusolekul ning juhul, kui teavitaja kaasatakse tunnistajana süüteomenetlusse, kohaldatakse süüteomenetluse sätteid, rikkumata korruptsioonijuhtumist teavitamise konfidentsiaalsust. Kui teavitaja edastab teadvalt vale teavet, ei tagata konfidentsiaalsust.
Millega arvestada rikkumisteate esitamisel?
Enne rikkumisteate esitamist tuleks mõelda, kuidas juhtumit kirjeldada võimalikult lühidalt ja täpselt. Tuleks välja tuua, kus ja millal juhtum aset leidis, juhtumi kirjeldus, seotud isikud (nimed, ametikohad), kuidas teavitaja juhtumist teada sai, ja kas juhtumi kohta on tõendusmaterjale või tunnistajaid. Tõendite olemasolul (nt dokumendid, pildid, videod) tuleks need rikkumisteatele lisada. Kui teavitaja ise ei viibinud sündmuse juures ja info pärineb teistelt isikutelt, palume esitada nende nimed ja kontaktandmed.
Rikkumisteate esitamisel on võimalik jääda anonüümseks. Kontaktandmed tuleks lisada juhul, kui teavitaja nõustub edasise suhtlusega, kuna need on vajalikud lisainformatsiooni küsimiseks.
Rikkumisteate esitajal on õigus küsida rikkumisteate või oma õiguste kohta täiendavaid selgitusi ja infot. Teavitajalt võidakse küsida lisaselgitusi ja infot.
Kuidas rikkumisteateid menetletakse?
Rikkumisteadete vastuvõtmise, esitajaga suhtluse, tagasiside andmise, vajadusel täiendava info küsimise ja järelmeetmetest teavitamisega tegeleb Keskkonnaameti sisekontroll. Kui ametil puudub pädevus, edastatakse rikkumisteade pädevale asutusele. Rikkumisteate hindamisel EL õiguse rikkumisteateks ja teavitaja suhtes kaitsemeetmete kohaldumisest informeerib teavitajat sisekontroll.
- Kinnitus rikkumisteate kättesaamise kohta saadetakse teavitajale seitsme päeva jooksul pärast teate kättesaamist ning korraldatakse teavitajaga ühenduse hoidmine ja vajadusel täiendava teabe küsimine. Kinnitust ei saadeta, kui teavitaja on kinnituse saatmise otsesõnu keelanud või on põhjust arvata, et see seaks ohtu teavitaja konfidentsiaalsuse.
- Kui rikkumisteate (v.a sisend) menetlemine on KeA pädevuses, korraldatakse rikkumisteate edastamine peadirektorile, kes suunab selle edasiseks menetlemiseks KeA sees. Viiakse läbi asjakohane riiklik, haldus- või teenistusliku järelevalve menetlus või süüteomenetlus. Kui KeA-l menetluspädevus puudub, selgitatakse välja pädev asutus ja korraldatakse rikkumisteate edastamine pädevale asutusele.
- EL õiguse rikkumisteate teisele pädevale asutusele edastamine korraldatakse viivitamata, kuid hiljemalt viiendal tööpäeval pärast selle vastuvõtmist. Korruptsioonivihje või tavavihje edastatakse teisele pädevale asutusele mõistliku aja jooksul, arvestades juhtumi asjaolusid.
- Rikkumisteate (v.a sisend) edastamisest teisele pädevale asutusele informeeritakse teavitajat. Teavitajat ei informeerita, kui isik on kinnituse saatmise otsesõnu keelanud või on põhjust arvata, et see seaks ohtu teavitaja konfidentsiaalsuse.
- Sisend edastatakse sisekontrolli poolt e-posti aadressile info@keskkonnaamet.ee. Selle edasine menetlus toimub vastavalt KeA tavapärastele asjaajamise reeglitele. Sisendi korral ei anna sisekontroll teavitajale eraldi tagasisidet edasise menetluse, võimaliku teisele pädevale menetlejale suunamise ja menetluse lõpptulemuste kohta. Teavitajal on võimalik vastavat informatsiooni saada eraldi päringuga.
- EL õiguse rikkumisteate esitajale antakse järelmeetmete rakendamise kohta tagasisidet esimesel võimalusel, kuid hiljemalt kolme kuu jooksul pärast rikkumisteate kättesaamist (asutusevälise kanali korral põhjendatud juhul kuue kuu jooksul). Tagasisidet ei anta, kui teavitaja on selle otsesõnu keelanud või on põhjust arvata, et see seaks ohtu tema konfidentsiaalsuse.
- EL õiguse rikkumisteate esitajale antakse menetluse lõpptulemuste kohta tagasisidet. Tagasisidet ei anta, kui teavitaja on selle otsesõnu keelanud või on põhjust arvata, et see seaks ohtu tema konfidentsiaalsuse.
- Korruptsioonivihje või tavavihje esitajale edasise menetluse kohta eraldi tagasisidet ei anta. Menetluse lõpptulemuste kohta antakse tagasisidet, kui teavitaja on selleks eraldi soovi avaldanud.
- Rikkumisteade (v.a sisend) säilitatakse koos kogutud teabe ning muu menetluse käigus koostatud ja kogutud dokumentidega ning andmekandjatega sisekontrolli juures, tagades juurdepääsu vaid sisekontrollile. Säilimine ja juurdepääs tagatakse seadustes sätestatud korras.
- Sisend säilitatakse koos kogutud teabe ning muu menetluse käigus koostatud ja kogutud dokumentidega ning andmekandjatega DHS-s. Säilimine ja juurdepääs tagatakse seadustes sätestatud korras ja arvestades KeA tavapäraseid asjaajamise reegleid.
- EL õiguse rikkumisteated säilitatakse kolme aasta jooksul menetluse lõpptulemuste kohta tagasiside andmisest või sellise kohustuse tekkimisest.
Küsimused ja vastused
Rikkumisteate esitaja saab TÕRTKS alusel kaitse, kui:
- teavitajal on rikkumisest teavitamise ajal põhjendatud alus arvata, et rikkumist on vahetult alustatud või see on lõpule viidud ja rikkumine kuulub seaduse kohaldamisalasse, ja
- rikkumisest teavitamine oli asutusesisene, asutuseväline või üldsusele avalikustamine vastavalt TÕRTKS-s sätestatule.
Seadust kohaldatakse tööalase tegevusega teatavaks saanud Euroopa Liidu õigusest tulenevate nõuete rikkumisest teavitamise korral järgmistes valdkondades:
- riigihanked;
- finantsteenused, -tooted ja -turud ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine;
- tooteohutus ja nõuetele vastavus;
- transpordiohutus;
- keskkonnakaitse;
- kiirguskaitse ja tuumaohutus;
- toiduainete ja sööda ohutus, loomatervis ja loomade heaolu;
- rahvatervis;
- tarbijakaitse;
- eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse ning võrgu- ja infosüsteemide turvalisus;
- Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 325 sätestatud Euroopa liidu finantshuve kahjustavad rikkumised, mida on täpsustatud asjakohastes Euroopa Liidu meetmetes;
- Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 26 lõikes 2 osutatud siseturuga seotud rikkumised, mis puudutavad tegevust, millega rikutakse äriühingu tulumaksu käsitlevaid norme, ning rikkumised seoses kokkulepetega, mille eesmärk on saada maksusoodustusi, mis on vastuolus äriühingu tulumaksu suhtes kohaldatavate õigusaktide eesmärgiga.
Seadust ei kohaldata:
- riigikaitse, julgeoleku ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe valdkonnas, kui see on vastuolus riigikaitset, julgeolekut ning riigisaladust ja salastatud välisteavet reguleerivates õigusaktides sätestatud erisustega;
- kriminaalmenetluses, kui see on vastuolus kriminaalmenetluse seadustikus sätestatuga;
- advokaadi kutsetegevuses, kui see on vastuolus advokatuuriseaduse §-s 45 sätestatud advokaadi kutsesaladuse hoidmise erisustega;
- tervishoiuteenuse osutaja ja tervishoiuteenuse osutamisel osalevate isikute kutsetegevuses, kui see on vastuolus võlaõigusseaduse §-s 768 sätestatud tervishoiuteenuse osutajate saladuse hoidmise kohustuse erisustega;
- vaimulikule tema erapihil või hingehoidlikul vestlusel usaldatu suhtes, kui see on vastuolus kirikute ja koguduste seaduse §-ga 22;
- kohtute tegevusele õigusemõistmisel, kui see on vastuolus kohtute seaduse §-des 71 ja 72 sätestatuga.
OLULINE: Rikkumise jäämine konkreetsesse valdkonda ei ole piisav. Rikkumisest teavitaja kaitse direktiivi lisas on toodud välja konkreetsed EL õigusaktid, mille rikkumisest teavitamise korral teavitaja kaitse tagatakse.
Seaduse alusel saab kaitse tööalase tegevusega teatavaks saanud Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitanud:
- töölepingu või muu võlaõigusliku lepingu alusel tööd tegev isik;
- ametnik;
- füüsilisest isikust ettevõtja;
- äriühingu, mittetulundusühingu, sihtasutuse ja riigitulundusasutuse juht- ja kontrollorgani liige;
- äriühingu aktsionär ja osanik;
- vabatahtlikuna tegutsev isik;
- asutuses või juriidilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja juures praktikal olev isik;
- lepingueelsetes läbirääkimistes olev või lepingut muul viisil ette valmistav isik või isik, kelle töösuhe on lõppenud;
- sportlasetoetust saav isik;
- asutuse või juriidilise isiku lepingupartneri juures käesoleva lõike punktides 1–9 nimetatud vormis töötav isik.
- Kinnitus rikkumisteate kättesaamise kohta tuleb saata rikkumisest teavitajale 7 päeva jooksul pärast selle kättesaamist, välja arvatud juhul, kui teavitaja on kinnituse saatmise otsesõnu keelanud või on põhjust arvata, et see seaks ohtu teavitaja konfidentsiaalsuse.
- Kui rikkumisteate vastu võtnud asutusel puudub pädevus menetlemiseks, edastab ta teate pädevale asutusele viivitamata, kuid hiljemalt 5ndal tööpäeval pärast selle vastuvõtmist, teatades sellest samal ajal ka rikkumisest teavitajale, välja arvatud juhul, kui teavitaja on kinnituse saatmise otsesõnu keelanud või on põhjust arvata, et see seaks ohtu teavitaja konfidentsiaalsuse.
- Amet rakendab rikkumise väljaselgitamiseks, kõrvaldamiseks ja ärahoidmiseks asjakohaseid järelmeetmeid või edastab rikkumisteate pädevale asutusele menetlemiseks.
- Rikkumisteate esitajale tuleb anda tagasisidet järelmeetmete rakendamise kohta esimesel võimalusel, kuid hiljemalt kolm kuud (või asutusevälise teavituskanali kaudu rikkumisest teavitamise korral põhjendatud juhul kuus kuud) pärast rikkumisteate kättesaamist. Tagasisidet ei tule anda, kui teavitaja on tagasiside saatmise otsesõnu keelanud või on põhjust arvata, et see seaks ohtu teavitaja konfidentsiaalsuse.
Rikkumisest teavitajale tuleb anda tagasisidet rikkumise menetluse lõpptulemuse kohta, välja arvatud juhul, kui teavitaja on tagasiside saatmise otsesõnu keelanud või on põhjust arvata, et see seaks ohtu teavitaja konfidentsiaalsuse.
Kui rikkumisteate esitaja suhtes kohalduvad TÕRTKS 3. peatükis sätestatud kaitsemeetmed, siis tähendab see ühtlasi seda, et:
- rikkumisest teavitaja suhtes on keelatud otsene või kaudne tööalane tegevus või tegevusetus, mis tuleneb rikkumisest teavitamisest ning põhjustab või võib põhjustada teavitajale põhjendamatut kahju. Keelatud on survemeetmete rakendamine, selle katse ning sellega ähvardamine. Kui rikkumisest teavitaja suhtes rakendatakse survemeetmeid ning ta tõendab, et ta teavitas rikkumisest, loetakse, et survemeetmeid on rakendatud rikkumisest teavitamise tõttu, kui survemeetmeid rakendanud isik ei tõenda, et see oli põhjendatud.
- rikkumisest teavitaja ei vastuta teabe avaldamisest tulenevate õiguslike tagajärgede eest, kui tal oli põhjendatud alus arvata, et teabe avaldamine oli rikkumise paljastamiseks vajalik, välja arvatud juhul, kui selline teabe avaldamine on kuriteona karistatav. Samadel asjaoludel ärisaladuse avaldamist peetakse seaduslikuks. Teavitaja ei vastuta ka rikkumisest teavitamiseks teabele juurdepääsu hankimise eest, välja arvatud juhul, kui selline teabele juurdepääsu hankimine on süüteona karistatav.
Teates teadlikult valeinfo andmise eest on võimalik isik väärteokorras vastutusele võtta.
- Rikkumisteate esitamisel tagatakse rikkumisest teavitamise fakti konfidentsiaalsus. Teavitaja isiku võib avaldada üksnes teavitaja kirjalikul nõusolekul.
- Kui rikkumisteate alusel alustatakse kriminaalmenetlust, tagatakse teavitamise fakti konfidentsiaalsus kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud erisustega.
- Rikkumisteate esitamisel tagab rikkumisteate vastuvõtmiseks ning järelmeetmete rakendamiseks määratud isik, et Teate sisu kasutatakse ainult järelmeetmete rakendamise eesmärgil.
TÕRTKS või selle alusel antud õigusaktide kohaselt kogutud isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, töödeldakse tööalase tegevusega teatavaks saanud Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitamisel kaitse tagamiseks kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) ja isikuandmete kaitse seadusega, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
Isikuandmete töötlemisel käesoleva seaduse alusel piirab vastutav töötleja andmesubjekti õigusi, kui see on vajalik rikkumisest teavitaja konfidentsiaalsuse tagamiseks.
Viimati uuendatud 11.11.2024
