Jõevähid on osa meie looduslikust vee-elustikust ning nende püüdmine on pikaajaline traditsioon. Arvestades jõevähi populatsiooni habrast seisundit, on vähipüügil mitmed kitsendused.
Mida arvestada vähipüügil?
- püük on lubatud 1. augustist 31. augustini.
- lubatud püügivahendid on vähimõrd ja vähinatt
- üks isik võib korraga kasutada kuni 5 püügivahendit
- jõevähi alammõõt on 11 cm
- püügiks on vajalik kalastuskaart
- 2025 a ühel isikul on lubatud püüda kuni 25 mõõdulist isendit
Millal ja kuidas taotleda vähipüügiõigust?
Kalastuskaardi saab soetada alates 1.juulist veebilehelt kalaluba.ee või Keskkonnaameti kontoritest.
Kui asud luba taotlema, arvesta et osades veekogudes on vähipüük keelatud, osades on kalastuskaartidel piirarv. Vähivarude tagamiseks saab piirarvudega veekogudele ja Saaremaale üks inimene osta ainult ühe kalastuskaardi. Enamikes veekogudes on kalastuskaartide arv piiramata.
Lisainfot taotlemise kohta saad lugeda kalanduse taotluste lehelt.
Kalastuskaart on konkreetsel isikul ühes veekogus püüdmiseks ja kehtib ühe ööpäeva. Kalastuskaardi maksumus varieerub olenevalt püügikohast (15 kuni 20 eur). Pärast kalastuskaardil märgitud kuupäeva tuleb 5 päeva jooksul esitada saagi kohta aruanne.
Vähivarude seisundit, sh võõrliikide levikut jälgitakse pidevalt ning iga aasta alguses kinnitatakse hooaja vähipüügi veekogude nimekiri ja kalastuskaartide arv.
Püügivahendite tähistus ja hooldus
Vähipüügiks kasutatavad natad ja mõrrad tuleb tähistada püüdja isikukoodiga, nii on need seostatavad kalastuskaardi omanikuga.
Vähimõrra juures peaks olema vähemalt 10 cm läbimõõduga poi. Selleks sobib näiteks suurem tühi plastikpudel, millele saab isikukoodi peale kirjutada.
Vähikatku leviku vältimiseks on oluline püügivahendid ja kasutatud varustus pärast püüki desinfitseerida.
Piisab kui need mõneks tunniks päikese kätte asetada, kuivatada või kuuma veega üle valada.
Võõrliigid
Lisaks looduslikule jõevähile on meie veekogudest leitud 4 võõrliiki:
- signaalvähk,
- ogapõskne vähk,
- kitsasõraline vähk ja
- marmorvähk.
Võõrliigid ohustavad jõevähi populatsiooni, kandes edasi vähikatku ja teisi haigusi. Vähi võõrliikide omamine, transportimine ja levitamine on keelatud.
Kui tekib kahtlus, et veekogus on mõni eelpoolnimetatud võõrliik, saada sellest info info@keskkonnaamet.ee. Võimalusel lisa asukoht ja vähi fotod.
Tutvustus kõikide Eesti vähiliikide kohta:
Seotud viited
Seotud dokumendid
Viimati uuendatud 19.11.2025
