Käsiraamat kohaliku omavalitsuse keskkonnaspetsialistile

Pais on ehitis. Veeseaduse alusel on paisutamine otseselt paisuga seotud ehk tegemist on ehitisega ehitusseadustiku mõistes.

NB! Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et ehitis peab olema kantud ehitisregistrisse. Paisule kui ehitisele kehtivad nii ehitusseadustikus kui ka veeseaduses sätestatud nõuded. Pais on nimetatud ehitisena ka ehitusseadustiku lisades 1 ja 2.

2012.–2013. aasta inventuuris vaadati üle umbes tuhat paisu. Nende põhikonstruktsioonide ehituslikku seisundit hinnati järgmiselt:

• heas seisundis 23%,
• rahuldavas seisundis 45%,
• puudulikus seisundis 21%,
• lagunenud 10%,
• hävinenud 1%.

Kuna vahepealsetel aastatel on Keskkonnaametiga kooskõlastatud üsna üksikud paisu projekteerimistingimused ja ehitusload, on alust arvata, et paisude ehitustehniline seisund ei ole oluliselt paranenud.

Kui ehitis ei vasta nõuetele või omanik/valdaja ei täida veeloa nõudeid, võib sellega kaasneda

• avariioht,
• avarii ja võimalik kahju tervisele, loodusele või majandusobjektidele – eeskätt veekogule endale, aga sageli ka jõeäärsete elanike varale või kohalikele teedele.

Kui paisu puhul on vajalik veeluba paisutamiseks, aga seda pole taotletud või see on antud tähtajaliselt, siis puudub seaduslik alus paisutamiseks. See tähendab, et paisjärv tuleb likvideerida.

Kui paisjärvega seotakse täiendavaid tegevusi, nt selle äärde rajatakse puhkeala, paisjärve põhja paigaldatakse maaküttetorustik või paisjärv määratakse tuletõrje veevõtukohaks, siis peaks paisjärve säilimisest huvitatud isik taotlema ise veeluba paisutamiseks.

Paisutamise seosed muude seadustega:

• maaparandusseadus

Maaparanduslikul eesvoolul või maaparandussüsteemil paisutamiseks peab olema kooskõlastus Põllumajandus- ja Toiduametilt.

• muinsuskaitseseadus

Ehitamine kultuurimälestisel ja kultuurimälestise kaitsevööndis tuleb kooskõlastada Muinsuskaitseametiga.

Vt lisainfot Maa-ja Ruumiameti geoportaali kaardirakendustest.