Käsiraamat kohaliku omavalitsuse keskkonnaspetsialistile

Meetmeprogrammid koostatakse eraldi põhja- ja pinnaveekogumitele. Praegu rakendatakse Eestis perioodiks 2022–2027 koostatud veemajanduskava koos meetmeprogrammiga, mille keskkonnaminister kinnitas 7. oktoobril 2022. Vee kasutamise ja kaitse paremaks korraldamiseks ning teiste valdkondadega integreerimiseks on Kliimakonnaministeeriumi juurde moodustatud veemajanduskomisjon, kes muuhulgas korraldab ka meetmeprogrammi rakendamist.

• Kogu teave veemajanduskavade ja nende koostamise kohta on leitav Kliimaministeeriumi kodulehel. Kliimaministeerium korraldab eespool nimetatud kavade koostamist.

Vesikondade veemajanduskavad koos meetmeprogrammiga koostatakse kuueaastaseks perioodiks. Kuna eespool nimetatud dokumendid on väga mahukad, siis meetmete paremaks (tõhusamaks) rakendamiseks on veemajandusperiood jagatud omakorda lühemateks perioodideks, mille kohta koostab Keskkonnaamet meetmeprogrammi rakendamise tegevuskavad. Keskkonnaamet kaasab tegevuskavade koostamisse meetmete rakendamisega seotud asutusi ja organisatsioone. Tegevuskavad kinnitab kliimaminister veemajanduskomisjoni ettepanekul. Samuti koostab Keskkonnaamet igal aastal meetmeprogrammi rakendamise ülevaate vastavalt tegevuskavas planeeritule ning esitab selle veemajanduskomisjonile heaks kiitmiseks.

Tegevuskavas kajastatakse muuhulgas teave veekogumite seisundi, seda mõjutava koormuse ja üksikasjalike tegevuste kohta meetmete rakendamiseks. Kava viiakse ellu veekogumipõhiselt ning eelkõige lähtutakse konkreetset veekogumit mõjutava koormuse (surveteguri) olulisusest.

• Teave veemajanduskavade meetmeprogrammi rakendamiseks koostatud tegevuskavade ja meetmete rakendamise kohta on leitav Keskkonnaameti kodulehel. Keskkonnaamet koordineerib meetmete rakendamist.

Veekogum on vee seisundi hindamise üksus, mis võib olla nii pinnaveekogum, põhjaveekogum, tehisveekogum või tugevasti muudetud veekogum.

Pinnaveekogum on selgelt eristuv ja oluline osa pinnaveest, nagu järv, jõgi, oja, paisjärv, peakraav, kanal, kraav või nende osa, siirdevesi või rannikuvee osa.

Eestis on 744 pinnaveekogumit, millest 635 on vooluveekogumid, 93 seisuveekogumid ja 16 rannikuveekogumid. Pinnaveekogumite seisundile hinnangu andmiseks on viis hindeklassi: väga hea, hea, kesine, halb, väga halb. Pinnaveekogumite iga-aastased vahehinnangud koostab Keskkonnaagentuur, lähtudes teostatud seire ja erinevate uuringute andmetest. Pinnaveekogumitest on vähemalt heas koondseisundis 2022. aasta hinnangu põhjal 51%.

Põhjaveekogum on põhjaveekihis või -kihtides selgesti eristatav veemass.

Eestis on 31 põhjaveekogumit, millest 2020. aasta hinnangu kohaselt 74% on heas keemilises ja 94% heas koguselises seisundis. Kaheksa põhjaveekogumit on hinnatud halvas seisundis olevaks ja kuus on hinnatud heas seisundis olevaks, kuid peetakse ohustatuks. Põhjaveekogumite seisundile hinnangu andmiseks on kaks hindeklassi: hea ja halb.

• Teave põhjaveekogumite seisundi ja muutuste kohta on leitav Keskkonnaportaalist.