Käsiraamat kohaliku omavalitsuse keskkonnaspetsialistile

Kui planeeringu koostamine on algatatud enne 1. juulit 2015, on planeeringu kooskõlastamise aluseks ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 1 lõike 1 kohaselt kuni 30. juunini 2015 kehtinud planeerimisseaduse (edaspidi „eelmine PlanS“) § 17. Eelmise planeerimisseaduse § 17 sätestab juhud, mil planeering kooskõlastatakse asjaomaste riigiasutustega, sh Keskkonnaametiga.

Eelmise PlanS-i § 17 lõike 2 kohaselt on Keskkonnaametiga kohustuslik kooskõlastada

• üldplaneering (§ 17 lg 2 p 2);
• detailplaneering järgmistel juhtudel:
  • planeeritaval maa-alal asub riikliku kaitse alla võetud maa-ala või selle kaitsevöönd või loodusobjekti kaitsevöönd;
  • planeeringuga tehakse ettepanek planeeritava maa-ala kaitse alla võtmiseks;
  • planeeritavale maa-alale või selle lähiümbrusesse jääb olemasolev või kavandatav keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuse asukoht (§ 17 lg 2 p 3).

Lisaks võimaldab eelmise PlanS-i § 17 lõige 3 vajaduse korral planeeringu kooskõlastada ka teiste riigiasutustega (sh Keskkonnaametiga). Teiste asutustega kooskõlastamise vajaduse määrab valdkonna eest vastutav minister.

Eelmise PlanS-i § 17 lg 3 rakendamiseks on oluline, et planeeringu kooskõlastamise vajadus on määratud ja seda on teinud õige isik.

Ka siin kehtib looduskaitseseaduse § 14 lõike 1 punkt 5, mille kohaselt ei või kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjektil ilma kaitstava loodusobjekti valitseja (Keskkonnaamet) nõusolekuta kehtestada detail- ja üldplaneeringut, ning veeseaduse § 10 lõige 6, mille kohaselt määratakse vähim vajalik teeninduspiirkond detailplaneeringu kaudu, mis kooskõlastatakse Keskkonnaametiga.