Käsiraamat kohaliku omavalitsuse keskkonnaspetsialistile

Et metsaregister saaks metsaomaniku planeeritud tegevuse hindamisel arvestada ka üldplaneeringuga seatud kitsendusi, peavad need kitsendused olema kantud kaardikihile, mida metsaregister on võimeline n-ö lugema.

Metsaregister kasutab kohalike omavalitsuste (KOV) üldplaneeringutega (ÜP) seatud kitsenduste kaardikihti Maa- ja Ruumiameti kitsenduste portaali kaudu, mis on omakorda seotud PLANK-i infosüsteemiga. Eelduslikult peaks iga uus info (kitsendus) jõudma kohe ka metsaregistrisse.

Kui kavandatud raieala kattub ÜP kitsenduste kihiga, suunab süsteem metsateatise spetsialistile. Kuna kitsendused on erinevad ja neid ei ole võimalik standardida, siis peabki otsuse tegema spetsialist, mitte robot.

Näited:

• lageraie ei ole lubatud,
• kooskõlastada kohaliku omavalitsusega,
• lageraie lank ei tohi olla suurem kui ... ha jne.

Võimalik kitsendus ei ole selgelt ja kõigile osapooltele üheselt ja mõistetavalt kirjas.

Näide 1. ÜP sõnastuse osas küsisime KOV-ilt seisukohta: Kas kavandatud lageraied on kooskõlas ÜP-ga ja võime need lubada või peaksime keelama?

KOV vastus: Käesoleval ajal kehtib XX valla territooriumil XX vallavolikogu otsusega vastu võetud XX valla üldplaneering. Kavandatud lageraied XX kinnistul kattuvad kehtivas üldplaneeringus haljasalana reserveeritud piirkonnaga (üldplaneeringu kaardil tähis H), kus planeeringu seletuskirja järgi tuleb säilitada olemasolev kõrghaljastus. Samuti on lubatud sinna täiendava kõrghaljastuse rajamine. Planeeringu kohaselt võib haljasala maale kujundada parke ja muid haljastuid kokkuleppel maaomanikuga.

Kavandatud lageraieala asub tihedalt asustatud hoonestatud ala kõrval, kus metsamajandusliku tegevuse vastu võib avalikkus tunda kõrgendatud huvi.

Kohaliku omavalitsuse pädevuses ei ole käesoleval juhul lageraiet keelata. See tähendab, et metsa majandamine saab toimuda peamiselt vastavalt metsaseaduse ja metsamajandamiskava korrale.

Siin on vastuolu fraasides „tuleb säilitada olemasolev kõrghaljastus“ ja „kohaliku omavalitsuse pädevuses ei ole käesoleval juhul lageraiet keelata“.

Näide 2. ÜP peatükis 3.3.3.1 „Metsad“ on sätestatud: „Rohelise võrgustiku metsades raiumisel tuleb eelistada valikraie printsiipi.”

Keskkonnaameti küsimus: Kuna üldplaneeringus ei ole üheselt välja toodud, millised raieviisid XX vallas asuvates metsades on lubatud või keelatud, ning ei ole üheselt mõistetav, kas valikraie on soovituslik või tingimuslik, palume XX vallavalitsuse seisukohta, millised raieviisid on kehtiva üldplaneeringu alusel XX vallas asuvatel metsamaadel, sh rohevõrgustikus, lubatud.

KOV-i vastus: Rohevõrgustikus on valikraie ainuõige raieviis; Metsaalad tuleb säilitada püsimetsadena ning eelistada nendes valikraiet; Palume võimaluse korral XX vallavalitsust raieloa taotlusest teavitada, kui selline taotlus saabub Teile, et saaksime ülevaate valla metsade olukorrast.

Keskkonnaameti küsimus: Valikraiet ei ole võimalik igas puistus teha. Kõnealune raieliik on lubatav vaid küpsetes metsades juhul, kui puistu rinnaspindala seda võimaldab. Palume selgitada, mida peetakse silmas püsimetsadena säilitamise all (millised raieliigid on välistatud ja millised lubatud peale valikraie, mida igas metsas ei ole võimalik teostada). 2023. aastal menetles Keskkonnaamet XX vallas 223 metsateatist.

KOV-i vastus: Metsades, kus ei ole võimalik valikraiet teostada, on lubatud järgmised raieliigid: turberaie, sanitaarraie, kujundusraie. (Kooskõlastamise kohta ei vastatud.)

Esialgne sõnastus tähendas seda, et rohevõrgustiku metsades on lageraie keelatud.

Metsade majandamisele seatud kitsendus peab olema kehtestatud väga sõnaselgelt ja üheselt arusaadavalt kõikidele osapooltele – nii metsaomanikule, kohalikule kogukonnale, kohalikule omavalitsusele kui ka Keskkonnaametile.

Soovitatavad sõnastused: ei ole lubatud, on keelatud, ei tohi olla suurem kui.

Tuleks vältida sõnastusi: kaaluda võiks, tuleks eelistada, võimalusel kasutada jm, kuna neid saab tõlgendada erinevalt ning seetõttu tekivad arusaamatused ja erimeelsused.

Üldplaneeringu seletuskiri ja joonis peavad ühtima. Kui üldplaneeringu tekstis on öeldud, et lageraie on keelatud, kuid planeeringu jooniselt vastavat ala tuvastada ei õnnestu, siis ei saa kitsendusi seada.

Üldplaneeringuga seatav kitsendus metsade majandamisele peab olema hästi läbi mõeldud ja avalikustamise ajal läbi räägitud. Keskkonnaameti poole võib pöörduda ka selleks, et testida üldplaneeringu sõnastust võimaliku kitsenduse osas: kas me saame ühtemoodi aru? Kas see kitsendus on mõistlik ja arvestab ka eriolukordi, näiteks ulatuslik metsakahjustus (kuuse-kooreürask, torm). Kui KOV ütleb eesmärgi, aitab Keskkonnaamet sõnastada vahendi.

Näide halvast sõnastusest: ümber alevi on ühe kilomeetri raadiuses lageraie keelatud. Alevi enda territooriumil vastavat keeldu ei ole.

Millele tähelepanu pöörata, et kitsendus jõuaks PLANK-i ja sealt edasi Maa-ameti rakenduse kaudu metsaregistrisse?

PLANK-i andmekogus on loodud kihtidele klassifikaatorid, vt https://planeerimine.ee/digi/plank/plank-juhendid/kihtide-klassifikaatorid/.

Andmete esitamisel tuleks konkreetsemalt määratleda esitatavad andmed kindla klassifikaatoriga, näiteks peaks tärkandmetes kirjete puhul, mis on raiepiiranguga objektid, märkima atribuudi „kihi_nimi“ vasteks „yp_kktingimus_raiepiirang“.

• Täiendavat teavet leiab Keskkonnaameti kodulehe alajaotisest „Metsandus“.