Käsiraamat kohaliku omavalitsuse keskkonnaspetsialistile

Tahke aine paigutamine veekogusse

Ehitiste, nagu truup, kaldakindlustus, lainemurdja, pais, muul, sild jms, vette ehitamisel kasutatakse järgmisi materjale, mida veeseaduse mõistes nimetatakse tahketeks aineteks: kivi, kruus, killustik, liiv, betoon, puit, tetrapoodid, terastorud, sulundseinad, metallelemendid jm.

Veekogusse tahke aine paigutamine alates mahust 5 m3 vajab veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringut ehk vee registreeringut. Seejuures tuleb arvestada veekogu keskmise veetasemega, st kõik materjalid, mis paigutatakse ajutiselt või püsivalt veekogusse allapoole keskmist veetaset, tuleb lugeda tahke aine mahu hulka.

Kui tahkeid aineid paigutatakse veekogusse muul põhjusel ja ehitist ei teki, vajab ka selline tegevus registreeringut. Nt supluskohtades lisatakse veealale liiva.

Setete eemaldamine ja süvendamine

Setete liikumine jões on loomulik ja looduslik protsess. Inimese rajatud või muudetud veekogu võib korrastamist vajada, kuna selles on looduslikud protsessid häiritud. Sellisteks veekogudeks on peamiselt paisjärved, tehisjärved, tiigid, paadikanalid ja veekogudesse rajatud supluskohad.

Veeseadus eristab setete eemaldamist veekogu korrashoiuks ja veekogu süvendamist. Veekogust setete eemaldamine vajab registreeringut, kui seda tehakse korrashoiu eesmärgil. Üldjuhul ei ole vaja looduslikust veekogust setteid eemaldada: veekogu kujundab ennast ise koos setete, kallaste, taimestiku, kalastikuga jms.

Süvendamine on veekogu põhjast setendi eemaldamine, välja arvatud juhul, kui seda tehakse maaparandussüsteemi hooldamise käigus. Setendi alla kuulub nii mineraalne kui ka orgaaniline materjal. Süvendamine võib olla vajalik vesiehitise ehitamiseks, aga ka muudel juhtudel. Samuti läbivad veekogusid kaablid ja torustikud, mille paigaldamisele eelneb tihti süvendamine. Veekogust saarekeste väljakaevamine arvestatakse samuti osaliselt veekogu süvendamise mahu hulka.

Veekogu seisundi parandamiseks või visuaalse ilme parandamiseks ei ole üldjuhul süvendamist vaja. Süvendamine on seotud enamasti taristu arendamise/laiendamisega või hooldustöödega meres. Taristu arendamisel on tööde mahu arvestamise aluseks tööprojekt (sh süvendusprojekt). Regulaarsete hooldusööde mahu arvestamisel lähtutakse senisest süvendamisvajadusest, tehtud töödest ja prognoositavast süvendusvajadusest, nähes ette hinnangulise süvenduse intervalli – süvendamistööde eesmärk on säilitada veekogu ettenähtud ohutu sügavus liikluseks.

Pikema perioodi hooldussüvendamise vajadus on alati hinnanguline, kuna täpselt ei ole võimalik välja arvutada setete liikumist aja jooksul. Setete liikumine oleneb tuulte ja hoovuste tugevusest ja suundadest ning jäätingimustest talviti. Veeloa raames tehakse töid vastavalt vajadusele, lähtudes mõõdistustulemustest. Olenevalt ilmastikuoludest võib tööde reaalne intervall kõikuda (näiteks järjestikused jäävabad tormised talved, mille tõttu kandub sadamatesse palju setteid). Seega ei ole hooldussüvendustöödeks veeloa taotlemisel alati võimalik konkreetset süvendusprojekti/tööprojekti esitada.

Setete eemaldamisel veekogust mahus alates 5 m3 on alati vajalik vee registreering. Erisus on tehtud meres planeeritavale süvendamisele, mille puhul tuleb vee registreering taotleda mahu 50–100 m3 puhul.

• Täiendavat teavet leiab Keskkonnaameti kodulehe keskkonnaloa ja registreeringute teemalehelt.

Mõlemal fotol tehakse töid n-ö kinnisel meetodil, st töödeala on eraldatud ajutise muuliga.

Kaadamine ja süvenduspinnase kasulik kasutamine

Kaadamine on igasugune tahtlik jäätmete või muude ainete või asjade laevalt, õhusõidukilt, platvormilt või muult mererajatiselt merre heitmine või merepõhja matmine (VeeS-i § 177 lg 2 p 1). Läänemeres on lubatud kaadata üksnes süvenduspinnast (VeeS-i § 177 lg 4). HELCOMi süvendamise ja kaadamise suuniste peatüki 7.2 kohaselt peaks eelistama süvenduspinnase kasulikku kaadamist – rannajoone stabiliseerimist, ranna „toitmist“, rajatistes kasutamist jne. Merega seotud rajatiste puhul tuleks lammutusjäätmeid taaskasutada.

Pea meeles:

• lammutamisel tekkiv looduslik kivi (maakivi, graniitkivi vm) ei ole jääde, st seda võib kasutusele võtta;
• looduslikust materjalist või jäätmetest toodetud toode (nt täitematerjali standardile vastav) ei ole jääde, st seda võib kasutusele võtta, kui ehitusprojekt seda võimaldab;
• jäätmete taaskasutamiseks vees tuleb taotleda keskkonnaluba jäätmete taaskasutamiseks või jäätmevaldkonna registreeringut.

• Loe jäätmeloa ja registreeringu kohta täpsemalt Keskkonnaameti kodulehelt.

Vee ja veekogu omaduste ning kaldajoone muutmine

Erinevate veekogudega seotud tööde käigus võivad oluliselt muutuda ka vee füüsikalised või keemilised või veekogu bioloogilised omadused ja veerežiim. Rajatiste ehitamisel (uus kai sadamas, paadikanali rajamine) või ka kaadamisel madalal merealal võib muutuda veekogu kaldajoon. Seega võib veeluba vajalik olla mitmeks tegevuseks (vt VeeS-i § 187 p-d 17 ja 18 ning Keskkonnaameti koduleht).

Üks oluline erinevus veeloa ja vee registreeringu vahel seisneb maaomaniku nõusolekus. Kui veeloa taotluse puhul on kohustuslik esitada selle maaomaniku nõusolek, kelle maal tegevus toimub, siis vee registreeringu puhul ei ole vaja nõusolekut taotluse juurde lisada. Nõusolek on töö tegijale vajalik, kuid seda pole vaja Keskkonnaametile esitada.