Harrastuspüügi ja kutselise kalapüügi üks olulisemaid erinevusi on see, et harrastuspüügiga on lubatud püüda kala vaid enda tarbeks. Kalapüügiseaduse kohaselt on Eestis keelatud müüa või osta harrastuspüügil või õngepüügil püütud kala. Seega ei saa kasutada harrastuspüüki tulu teenimiseks.
Harrastuspüügi liigid
Sõltuvalt kasutatavast püügivahendist, püügikohast ning -ajast eristatakse kolme liiki harrastuskalapüüki:
- õngepüük,
- harrastuspüük kuni kolme õngpüünisega ning
- püük kalastuskaardi alusel.
Õngepüük
Oluline on teada, kus, millal ja milliste vahenditega tohib harrastuskalastaja kala püüda.
Tuleb ka meeles pidada, et harrastuspüügil saadavaid saake ei ole lubatud müüa ega osta. Püütud kalad on mõeldud üksnes püüdja toidulauale.
- Igaüks tohib tasuta ja püügiõigust vormistamata ühe lihtkäsiõngega kala püüda avalikul või avalikult kasutataval veekogul. Arvestada tuleb keeluaegu, keelukohti ja kalaliikidele kehtestatud piiranguid.
- Eraomandis oleval veekogul, mis ei ole määratud avalikult kasutatavaks, ning siseveekogust üleujutatud kinnisasjal või selle osal võib ühe lihtkäsiõngega kala püüda kinnisasja omaniku loal.
- Lihtkäsiõng koosneb ridvast, kuni 1,5 ridva pikkusest õngenöörist, üheharulisest konksust, raskusest ja ujukist. Püügil tohib kasutada ainult looduslikku sööta.
NB! Lihtkäsiõnge peamine eripära on see, et sellel ei tohi olla õngenööri kerimiseks rulli või hasplit.
Tasuta
Õngepüük ühe lihtkäsiõngega on kõigile tasuta (v.a kohad, kus püügil on vaja osta kalastuskaart).
Teavet veekogude avalikust kasutusest saad Keskkonnaportaalist. Selleks sisesta otsingusse veekogu nimi ning ava veekogu detailsed andmed, kus kuvatakse muu hulgas ka märge veekogu avaliku kasutuse kohta.
vaata infot KeskkonnaportaalisHarrastuskalapüük kuni kolme õngpüünisega
Rohkema kui ühe lihtkäsiõngega või teiste sportlike püügivahenditega püük käib harrastuspüügiõiguse alusel ja on tasuline.
Harrastuspüügiõigus annab loa kalastada üheaegselt kuni kolme sama- või eriliigilise püügivahendiga, milleks võivad olla: rohkem kui üks lihtkäsiõng, käsiõng, spinning, vedel, sikuti, lendõng, põhjaõng (tonka, krunda), und, räimeõng, harpuunpüss ja harpuun.
Harrastuspüügiõiguse tasu ei pea tasuma (välja arvatud juhtudel, kui on vajalik kalastuskaart):
- eelkooliealised lapsed;
- alla 16-aastased õpilased;
- pensionärid;
- õigusvastaselt represseeritud isikud või represseerituga võrdsustatud isik;
- puudega isik ning osalise või puuduva töövõimega isik.
Nimetatud isikutel (v.a eelkooliealised lapsed) peab harrastuspüügil kaasas olema soodustust tõendav dokument, milleks on:
- õpilaspilet;
- pensionitunnistus;
- represseeritu tunnistus;
- puude raskusastet tõendav dokument;
- osalise või puuduva töövõimega isikul osalist või puuduvat töövõimet tõendav dokument.
Harrastuspüügiõiguse tasu hinnad ja soetamine
Vedeliga püügil, mis on sisuliselt landi paadi järel vedamine ehk trollimine, võib üks isik kasutada harrastuspüügiõiguse alusel korraga rohkem kui kolme püügivahendit.
NB! Harrastuspüügivahendid (v.a nakkevõrk, õngejada ja vähimõrd) peavad kalapüügil olema püügivahendi omaniku valve all ja nende omanikku peab olema võimalik veekogul või selle kaldal kindlaks teha. See tähendab seda, et püüdja peab viibima püügivahendite vahetus läheduses ja järelevalvet tegev isik peab suutma kohapeal püügivahendite omanikku leida, vastasel juhul on järelevalvel õigus püünised püügilt kõrvaldada.
Püük kalastuskaardi alusel
Harrastuslikul kalapüügil on kalastuskaardi alusel lubatud püüda ühel isikul ühe nakkevõrguga merel, Peipsi ja Lämmijärvel, Võrtsjärvel, Suur-Emajõel ja veel u 30 väikesiseveekogul Eestis (peamiselt üle 100 ha veekogud). Kalastuskaart on ka vajalik kui kalastatakse õngejadaga. See püügiviis on lubatud 1.03- 31.10 merel, Peipsi, Pihkva ja Lämmijärvel ja umbes kuuekümnel teisel siseveekogul. Täpsemad tingimused ja nimekirjad kehtestatakse igal aastal Regionaal- ja põllumajandusministri määrusega.
Samuti on kalastuskaart vajalik vähipüügivahenditega, liivi ja kuuritsaga püügil, spinningu ja lendõngega lõhe, meriforelli püüdes ning enamikes Kesk-Eesti jõgedes jõeforelli püügil.
Kalastuskaart on vajalik ka Silma ja Endla looduskaitsealal (Endla ja Sinijärvel ja forellijõgedel) ning Matsalu rahvuspargis; ka tuleb see osta allveepüügiks Kuremaa järvel ja Saadjärvel.
Kalastuskaardi alusel püügil tuleb esitada püügiandmed (püütud liikide arv ja kaal), seda hiljemalt viie päeva jooksul alates kalastuskaardi kehtivuse lõppemisest. Kõige mugavam on püügiaruanne esitada elektrooniliselt.
NB! Püügiaruande pead esitama ka juhul, kui Sa püügil ei käinud või püügil käies saaki ei saanud.
Vähipüügi reeglid ja püügivahendid
Ühele isikule võib anda kalastuskaardi korraga mitmesse piirkonda, kuhu on eraldi kehtestatud püügivahendite piirarvud.
Kalastuskaart on vähipüügil kõigile tasuline.
Tasuline
Kalastuskaardi saad portaalist kalaluba.ee, taotlemisest loe lähemalt meie kodulehelt peatükis Taotlused ja aruanded.
Seotud viited
Viimati uuendatud 20.01.2026