Käsiraamat kohaliku omavalitsuse keskkonnaspetsialistile

Verev lemmmalts on invasiivne võõrliik, mis kuulub sarnaselt karuputke võõrliikidele kogu Euroopas hävitamisele.

See dekoratiivne, aedade kaudu ja aiajäätmetega loodusesse pääsenud rohttaim võib kasvada mitme meetri kõrguseks. Taim on üheaastane, levib edasi seemnetega. Mulda sattunud seemned püsivad elujõulisena 1–4 aastat. Verev lemmmalts hõivab suuri alasid ning levib kiiresti uutesse kasvukohtadesse. 

Vereva lemmmaltsa leviku pidurdamiseks on oluline jõuda maaomanikeni, et selgitada liigi ohtlikkust ja leida koostöövõimalusi tõrjeks.

Maaomanikud peavad teadma oma kohustusest mitte kasvatada verevat lemmmaltsa oma kinnistul ega lubada sellel levida. 

Verev lemmmalts on hõlpsasti rohitav, mistõttu saab kolooniaid tõrjuda edukalt ka ühistööna, nt talgutena. See võõrliik on küll Eestis juba üsna laialt levinud, kuid kolooniad on pigem kompaktsed ja  otsustaval tegutsemisel  on võimalik saada liik kontrolli alla. Talgute vm kampaania käigus tõrjudes on oluline küsida eelnevalt luba maaomanikult.   

Taimede rohimist tuleb teha õigel ajal: enne õitsemist või hiljemalt enne seemnete valmimist. Väljakistud taimed tuleb jätta koloonia alale, samas vältides taimede kokkupuudet mullaga, et need uuesti ei juurduks. Vajadusel teha tõrjet mitu korda suve jooksul. Järjepidevalt igal aastal tõrjudes on võimalik koloonia hävitada.  

Teine võimalus tõrjeks on pidev niitmine, ala hoidmine madalmurusena. 

Pärast koloonia hävimist on vaja jälgida kasvukohta veel mitme aasta jooksul. Uute taimede ilmumisel tuleb tõrjet korrata. 

Leiukohtade kaardistamine

Oluliseks tegevuseks on ka seni teadmata leiukohtade kaardistamine. Selline info on  aluseks võõrliigi levikust ülevaate saamisel.

Uuest kasvukohast palume anda teada info@keskkonnaamet.ee.

Väga oluline on, et kui leitakse üksikud isendid, hävitaks leidja need kohe ise, sest see aitab vältida aastatepikkust vaevalist tõrjet.  

• Hetkel teadaolevate leiukohtadega saab tutvuda kaardirakenduse abil, mille leiab Keskkonnaameti kodulehelt. 

Vereva lemmmaltsa kolooniaid on Eestis tõrjutud 2018. aastast. Pärnu jõe äärset kolooniat rohiti Keskkonnaameti ning Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna ja kohalike omavalitsuste koostöös. Üldkasuliku töö (ÜKT) tegijad rohisid suve jooksul kolooniat, vältides nii uute seemnete teket.

Olulise panuse on vereva lemmmaltsa tõrjesse andnud Eestimaa Looduse Fond, kelle talgutel on vabatahtlikud näiteks Karula rahvuspargis ja Otepää looduspargis mitmeid aastaid süsteemselt kolooniaid rohinud. 2024. aastal lisandus rohitavate alade hulka Keeni pargi koloonia. Ka Viljandi linn on mitme aasta jooksul tõrjunud mitut suurt kolooniat. 

• Rohkem teavet saab Keskkonnaameti vereva lemmmaltsa teemalehelt.