Käsiraamat kohaliku omavalitsuse keskkonnaspetsialistile

Vesi on hindamatu loodusvara, mille tähtsus ja olulisus selgub alles siis, kui seda napib või kui see on muutunud saastumise tõttu kasutamiskõlbmatuks. Eestil on õnneks piisavalt veevarusid. Vaatamata sellele tuleb meil tegutseda ühiselt ja targalt, et olemasolevat veeressurssi säästlikult kasutada ning jõgede, ojade, järvede ja mere vee puhtus saavutada ja säilitada. Ka on igapäevaselt oluline, et joogivee allikaks olev põhjavesi oleks kvaliteetne.

Vee kaitse ja säästva kasutamise tagamiseks on mitmes õigusaktis kehtestatud erisuguseid nõudeid või piiranguid. Euroopa Liidu liikmesriigina juhindub Eesti ELi veepoliitika raamdirektiivist (2000/60/EÜ), kus on sätestatud veevaldkonna põhiline keskkonnaeesmärk: saavutada ja säilitada kõikide vete vähemalt hea seisund.

Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiiv sätestab valgalapõhise veemajanduse korraldamise. Valgala on maa-ala, millelt kogu äravoolav pinnavesi voolab ojade, jõgede või järvede kaudu ühte punkti vooluteel.

Pinnavee puhul tähendab veekogu hea seisundi saavutamine nii hea ökoloogilise kui ka keemilise seisundi saavutamist. Põhjavee puhul on hea seisundi saavutamine nii hea koguselise kui ka keemilise seisundi saavutamine, samuti kvaliteetse joogivee tagamine elanikkonnale.

Eespool mainitud eesmärgini jõudmine on iga liikmesriigi enda otsustada. Riigisiseselt on vee kasutamise ja kaitse korraldamise põhimõtted sätestatud veeseaduses. Eestis on vee kasutamise ja kaitse paremaks korraldamiseks moodustatud kolm vesikonda: Lääne-Eesti, Ida-Eesti ja Koiva vesikond.

Iga vesikonna kohta koostatakse veemajanduskava, kus antakse ülevaade olemasolevast olukorrast ja veekeskkonda mõjutavatest surveteguritest ning esitatakse loetelu veekeskkonna hea seisundi saavutamiseks ja säilitamiseks vajalikest meetmetest.