Käsiraamat kohaliku omavalitsuse keskkonnaspetsialistile

Mis on veekogu ja kus on selle kaldajoon?

Veeseaduse mõistes on veekogu püsiv või ajutine voolava (vooluveekogu: jõgi, oja jm) või aeglaselt liikuva (seisva) veega (seisuveekogu: meri, järv, veehoidla jm) täidetud pinnavorm.

Veekogud on kantud Eesti looduse infosüsteemi (EELIS), mille andmeid kuvatakse keskkonnaportaalis. Sellest tulenevalt on igal veekogul registrikood ja nimi.

Kui veekogu on põhikaardil ja looduses olemas, kuid see ei ole kantud EELISesse ning sellel puuduvad nimi ja registrikood, tuleb pöörduda Keskkonnaagentuuri poole, kes kontrollib olukorra üle ja annab vastuse, kas tegemist on veekoguga, mis tuleb kanda infosüsteemi, või millegi muuga. Keskkonnaagentuur on Eesti looduse infosüsteemi vastutav töötleja.

Praktikas on ilmnenud, et veekogu kaldajoont ei osata looduses selgelt tuvastada. Siinkohal on oluline teada, et veekogu kaldajoone kaardistab Maa-amet vastavalt määrusele nr 76 „Topograafiliste andmete hõive kord ja üldist tähtsust omavad topograafilised nähtused“.

Nähtus nimega kaldajoon iseloomustab mere, seisuveekogu või vooluveekogu ja maismaa vahelisi piire. Kaldajoone asukoht on määratud Eesti põhikaardil, mida kuvatakse Maa-ameti geoportaalis.

Kui kavandatakse töid veekogu ääres või veekogus, tuleb esmalt välja selgitada, kus veekogu põhikaardil ja looduses asub. Veekogu ääres olev roostunud ala ei pruugi olla veekogu, vaid hoopis maismaa osa. Sellises asukohas on üldjuhul tegemist ka ehituskeeluvööndiga (EKV), kus tavapärane ehitustegevus on keelatud.

2019. aasta oktoobrist jõustunud veeseaduse põhimõttelised muudatused

1. oktoobrist 2019 kehtib uus veeseadus, mis tõi põhimõttelise muudatuse: väiksema mahu ja mõjuga tegevused viidi veekeskkonnariskiga tegevuse regulatsiooni alla. Seega on vee erikasutuse loa saamiseks kokku kolm viisi: keskkonnakompleksluba, veeluba ehk keskkonnaluba ja veekeskkonnariskiga tegevuse registreering (edaspidi „vee registreering“).

Veeloa menetlus on avatud menetlus (kestvus umbes 90 päeva (keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 49 lg 1)), millele rakendub riigilõiv (riigilõivuseaduse (RLS) § 1362). Vee registreeringu menetlus ei ole avatud menetlus ja taotlemine on riigilõivuvaba. Otsuse tegemiseks on aega 30 päeva.

Loe riigilõivudest täiendavalt Keskkonnaameti kodulehelt.

Kõiki nimetatud lube saab taotleda infosüsteemis KOTKAS (https://kotkas.envir.ee/). Lubade taotlused infosüsteemis on üles ehitatud õigusaktide nõuete järgi. Seega on loa taotlemine mõnevõrra lihtsam, kuna ei ole vaja endal õigusakte põhjalikult tunda.

Pärast loa taotluse täitmist küsib infosüsteem, kas soovite anda tagasiside taotluse täitmise kohta. Kui teil on infosüsteemi parendamise kohta ettepanekuid, siis on see hea võimalus neist teada anda.

Kohaliku omavalitsuse arvamus (keskkonnaloa taotluse kohta)

Kui varasemalt (eelmise veeseaduse kohaselt) pidi kohalik omavalitsus oma halduspiirkonnas andma nõusoleku vee erikasutuseks ja vee erikasutusloa taotlusmaterjalides pidi olema ka kohaliku omavalitsuse asjakohane nõusolek, siis nüüd edastab keskkonnaloa andja (Keskkonnaamet) keskkonnaloa taotluse keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu viivitamata pärast selle saamist kavandatava tegevuse asukoha järgsele kohaliku omavalitsuse üksusele teadmiseks (KeÜS-i § 43 lg 1).

Kohaliku omavalitsuse üksus võib esitada kirjaliku arvamuse keskkonnaloa taotluse kohta kümne päeva jooksul taotluse saamisest arvates (KeÜS-i § 43 lg 2). Tulenevalt keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 43 lõikest 21 on avatud menetluse korral kohaliku omavalitsuse üksusel täiendav võimalus esitada kirjalik arvamus keskkonnaloa taotluse kohta 30 päeva jooksul taotluse nõuetekohaseks tunnistamisest arvates.

Kui keskkonnaloa andmise otsustamiseks viiakse läbi kavandatud tegevuse keskkonnamõju hindamise menetlus, annab kohaliku omavalitsuse üksus arvamuse 21 päeva jooksul keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 22 lõike 7 kohase teate kättesaamisest arvates (KeÜS-i § 43 lg 3).