Käsiraamat kohaliku omavalitsuse keskkonnaspetsialistile

Lõhejõgedele ehitatud paisul peab paisu omanik või valdaja tagama kalade läbipääsu nii paisust üles- kui ka allavoolu. Teistel veekogudel võib Keskkonnaamet nõuda kalade läbipääsu tagamist eksperdiarvamuse või keskkonnamõju hindamise aruande alusel. Ajavahemikul 2009–2023 parandati kalade rändetingimusi 152 paisu juures.

Läbipääsu tagamise viise on kaks:

1)         paisutuse likvideerimine

Paisutuse likvideerimine tähendab paisutatud jõelõigul paisutuseelse veetaseme taastamist. Sõltuvalt olukorrast tuleb pärast paisutuse likvideerimist korrastada varasema paisjärve ala – koristada risu, kujundada kaldaalad ja jõesäng.

2)         kalapääsu rajamine

Kalapääs on kaladele paisu ületamiseks vajalik rajatis või kohendatud jõesängi osa, kus on soodne voolurežiim. Eestis on paisude juurde rajatud peamiselt möödaviikpääsusid ja tehiskärestikke.

• Loe läbipääsu tagamise viiside ja kalapääsu liikide kohta täpsemalt Keskkonnaameti kodulehelt.

Varem oldi seisukohal, et väikese languga (≤ 2%), piisava vooluhulgaga ja sobiva asukohaga kärestikuline kalapääs on atraktiivne ja probleemideta läbitav kõigile tüübiomastele kalaliikidele. Kui sellise kalapääsu rajamine on võimalik, siis võiks seda ka teha.

Praktika on aga näidanud, et seni rajatud kalapääsudest ei toimi kõik nii, nagu peaks. Osa ei toimi seetõttu, et rajatud on mittetoimiv lahendus. Kuid mõnede puhul ei käitata paisu ja/või kalapääsu nõuetekohaselt või on need hooletusse jäetud. Ette on tulnud ka olukordi, kus paisutusest on loobutud, kuna kalapääsu ei ole toimima saadud või ei ole toime tuldud paisjärve setete probleemiga. Tegemist on töödega, millega seotud kulud on olnud liiga suured.

Seega tuleks kalapääsu variandi valikul esmalt kaaluda võimalust paisutus likvideerida. See on ühekordne kulu ning selleks on SA Keskkonnainvesteeringute Keskuselt võimalik Keskkonnaprogrammi raames toetust taotleda. Kui paisutuse likvideerimine ei ole võimalik, tuleks kaaluda variante, millega seotud kulud oleksid edaspidi jõukohased ning lahendus hooldusvabam.

Kalapääs kui ehitis

Kalapääs ei ole iseseisev ehitis, vaid see on osa paisust. Järelikult on kalapääsu ehitamine käsitletav olemasoleva ehitise laiendamise või rekonstrueerimisena.

Kui kalapääsu rajamiseks ehitatakse nt kamberpääs või möödaviik, mis ehitatakse maismaale või veekogu kalda äärde, siis on selline kalapääs kindlasti ehitise osa. Kui kalapääsu jaoks rajatakse jõesängi tehiskärestik, siis võib olla tegemist kas ehitise rekonstrueerimisega või loodusliku ilmega jõelõigu taastamisega, kus ehitis võib lakata eksisteerimast. Jõesängi kavandatavate tehiskärestike puhul tuleb alati juhtumipõhiselt otsustada, millega on tegemist. Kalapääsud on eriilmelised ja selle üle otsustamine, kas tegemist on ehitisega või mitte, võib olla keeruline. Keskkonnaamet on valmis kohalike omavalitsustega konsulteerima, et leida sobiv lahendus.

Kalapääs peab toimima üldjuhul ööpäev läbi. See peab vastama projektile, st omaalgatuslik juurde- või ümberehitamine ei ole lubatud. Kalapääsu tuleb hooldada, st koristada risu, likvideerida ummistused ja parandada suurvee või jää põhjustatud kahjustused.