Veeluba
Alates 1. jaanuarist 2020 esitatakse vee erikasutuse keskkonnaloa (veeloa) taotlus keskkonnalubade infosüsteemi KOTKAS.
Kui isikul on varasemalt olemas vee erikasutusluba tegevuseks, milleks alates 01.10.2019 veeluba enam olema ei pea, kuid millega kaasneb registreerimise kohustus, võib ta esitada Keskkonnaametile taotluse selle kehtetuks tunnistamiseks ja vastava tegevuse registreerimiseks.
Veeluba läheb vaja, kui:
- võetakse pinnavett, sealhulgas jääd, enam kui 30 kuupmeetrit ööpäevas;
- võetakse põhjavett rohkem kui 150 kuupmeetrit kuus või rohkem kui 10 kuupmeetrit ööpäevas;
- võetakse mineraalvett;
- juhitakse suublasse saasteaineid või heitvett ja jahutusvett;
- juhitakse heide otse põhjavette;
- juhitakse sademevett suublasse jäätmekäitlusmaalt, tööstuse territooriumilt, sadamaehitiste maalt, turbatööstusmaalt ja muudest kohtadest, kus on saastatuse risk või oht veekogu seisundile;
- süvendatakse merd või paigutatakse mere põhja süvenduspinnast mahuga alates 100 kuupmeetrist;
- paigutatakse merre tahkeid aineid mahuga alates 100 kuupmeetrist;
- paisutatakse veekogu või kasutatakse hüdroenergiat;
- juhitakse suublasse maavara kaevandamisel eemaldatavat vett;
- kaadatakse mahuga alates 100 kuupmeetrist;
- põhjavett täiendatakse, juhitakse ümber või juhitakse tagasi;
- toimub laeva regulaarne ohtlike ainetega seotud teenindamine või remont või kui regulaarselt lastitakse või lossitakse laeva tuules lenduvate puistekaupadega, välja arvatud juhul, kui seda tehakse suletud süsteemi kasutades;
- veekogu puhastamiseks kasutatakse kemikaale, välja arvatud juhul, kui sellega ei muudeta oluliselt vee füüsikalisi või keemilisi või veekogu bioloogilisi omadusi;
- arendatakse kala- või muu vee-elusressursi kasvatust toodangu juurdekasvuga rohkem kui üks tonn aastas;
- arendatakse vetika- või karbikasvatust, välja arvatud meres, toodangu juurdekasvuga rohkem kui üks tonn aastas;
- arendatakse vetika- või karbikasvatust meres toodangu juurdekasvuga rohkem kui 100 tonni aastas;
- rajatakse üle ühe hektari või likvideeritakse üle 0,1 hektari suuruse pindalaga seisuveekogu või märgala, välja arvatud maavara kaevandamisel tekkiv veekogu;
- muudetakse pinnaveekogumiga hõlmatud veekogu, pinnaveekogumiga hõlmamata loodusliku järve või üle ühe hektari suuruse veepeegli pindalaga tehisjärve kaldajoont, välja arvatud maavara kaevandamisel tekkiv või muudetav veekogu;
- muudetakse oluliselt vee füüsikalisi või keemilisi omadusi, veekogu bioloogilisi omadusi või veerežiimi;
- toodetakse taaskasutusvett heitveest, karjääri- või kaevandusveest, jahutusveest või vesiviljelusest pärinevast veest.
Vee erikasutuse keskkonnaloa (veeloa) saamiseks tuleb vastavalt planeeritavale tegevusele esitata Keskkonnaametile nõuetekohane taotlus läbi infosüsteemi KOTKAS.
KeÜS § 42 lg 1 ja lg 3 koostoimes VeeS § 190 lg 1 kuni 4 esitab loa taotleja Keskkonnaametile vee erikasutuse keskkonnaloa (veeloa) saamiseks vajaliku info ja vastavad dokumendid. Taotluse andmekoosseis on toodud Keskkonnaministri 28.10.2019 määruse nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ peatükis 3.
Vee erikasutuse keskkonnaloa taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõiv lähtuvalt riigilõivuseadusest § 136 märkega 2. Riigilõivudest saab täpsemalt lugeda riigilõivude rubriigist.
Vee erikasutuseks antava keskkonnaloa menetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust ja keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) 5. peatükki, arvestades veeseaduse (edaspidi VeeS) sätestatud erisusi.
Keskkonnaloa andmine vee erikasutuseks otsustatakse 90 päeva jooksul nõuetekohase taotluse ja dokumentide saamisest arvates. Kui Keskkonnaamet määrab taotlejale tähtaja taotluse materjalides puuduste kõrvaldamiseks või taotluse materjalide kohta täpsustavate andmete esitamiseks, pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg puuduste kõrvaldamise või täpsustavate andmete esitamise aja võrra.
Kui kavandatav tegevus ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS) § 6 alusel oluliste keskkonnamõjudega tegevuste hulka, kuid on tegevus, mille korral loa andja peab hindama tegevuse mõju eelhinnangu alusel tuleb koos taotlusega esitada ka KeHJS § 6 märkega 1 lõikes 1 toodud informatsioon.
Keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS esitatatud vee erikasutuse keskkonnaloa (veeloa) taotlus registreeritakse ja Keskkonnaamet kontrollib selle vastavust veeseaduse ja KeÜS nõuetele. Kui taotlus ei vasta nõuetele või taotlusmaterjalides esitatud andmed ei ole piisavad taotluse menetlemiseks, määrab loa andja tähtaja puuduste kõrvaldamiseks või täpsustavate andmete esitamiseks ja teavitab sellest taotlejat kirjalikult viivitamatult pärast puuduste avastamist. Puudustega taotluse korral pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg puuduste kõrvaldamise või täpsustavate andmete esitamise aja võrra.
Puudusteta ning nõuetele vastav taotlus võetakse menetlusse esimesel võimalusel, millest Keskkonnaamet teavitab loa taotlejat ning avaldab vastava teate ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja kohalikus või maakondlikus ajalehes. Ajalehes avaldamise kulud tasub keskkonnaloa taotleja. Taotlus vaadatakse läbi ning vee erikasutuseks keskkonnaloa andmine või mitte andmine otsustatakse kolme kuu jooksul nõuetekohase taotluse ja dokumentide saamisest arvates. Õigus vee erikasutuseks tekib alates vastavalt tähtajalise või tähtajatu keskkonnaloa väljastamisest. Kehtivad vee erikastutusega seotud keskkonnaload on kättesaadavad Keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS.
Vee erikasutuse keskkonnaloa (veeloa) andmisest keeldutakse KeÜS § 52 lg 1 punktis 1 ja 3-10 toodu korral ja lisaks VeeS § 192 lg 1 ja 3 esitatu alusel, kui:
- veehaarde sanitaarkaitsealale või hooldusalale kavatsetakse juhtida heitvett;
- Terviseamet ei kooskõlasta ühisveevärgi puurkaevu kasutusloa taotlust ehitusseadustiku alusel;
- veehaarde sanitaarkaitsealale, hooldusalale või joogiveehaarde toitealale kavatsetakse juhtida ohtlikke aineid;
- majanduslikult olulise vees kasvatatava liigi kaitseks määratud alale või elupaiga ja liigi kaitseks looduskaitseseaduse alusel määratud alale, kus vee kvaliteet on oluline kaitsetegur, kavatsetakse juhtida ohtlikke aineid;
- vee võtmisel ei ole tagatud elanike, tervishoiu-, hoolekande-, õppe- ja kasvatusasutuse ning toiduainetööstuse joogiveevajaduse rahuldamine;
- põhjaveevõtt võib ületada kehtestatud põhjaveevaru;
- põhjaveevaru ei ole kehtestatud;
- kavandatav tegevus seab ohtu käesoleva seaduse §-des 31, 32 ja 34 nimetatud veekaitse eesmärkide saavutamise või ei võimalda nende saavutamist ning veekaitse eesmärkide saavutamise suhtes ei kohaldata erandit §-de 39–42 alusel;
- kaadamisele on olemas alternatiivsed võimalused süvenduspinnase taaskasutamiseks või ladestamiseks maismaal viisil, mis ei kujuta ohtu inimese tervisele ega keskkonnale ega ole ebaproportsionaalselt kulukas;
- kaadamisest tulenevat keskkonnaohtu inimese tervisele või keskkonnale ei ole võimalik piisava täpsusega kindlaks määrata.
Skeemi keskkonnakaitseloa andmise protsessi kohta saate vaadata siit.
Vee erikasutuse keskkonnaloa (edaspidi ka kui veeloa) muutmiseks tuleb esitata Keskkonnaametile vastav taotlus Keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS.
Vee erikasutuse keskkonnaloa muutmise taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõiv lähtuvalt riigilõivuseadusest § 136 märkega 2. Riigilõivudest saab lähemalt lugeda riigilõivude rubriigist.
Vee erikasutuse keskkonnaluba ehk veeluba muudetakse KeÜS § 59 lg 1 ja 2 kohaselt, kui:
- loa omaja taotleb KeÜS § 53 lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud andmete muutmist, sealhulgas loa alusel kasutatava ehitise või tegutseva käitise võõrandamise korral;
- seire tulemusel või muul viisil selgub, et keskkonnaloaga lubatud tegevusega kaasneb keskkonnaoht või oluline keskkonnahäiring ning huvi keskkonnaloa muutmata jätmiseks ei ole ülekaalukas;
- ilmneb, et luba oli selle andmise ajal õigusvastane;
- KeÜS § 53 lõike 1 punktides 5–11 nimetatud tingimuse aluseks olnud õigusnorm on kaotanud kehtivuse;
- muutub loa omaja keskkonnaloa alusel toimuv tegevus, kasutatav tehnoloogia või muutuvad seadmed.
Keskkonnaloa kehtetuks tunnistamine
Vee erikasutuse keskkonnaluba tunnistatakse kehtetuks KeÜS § 62 lg 2 ning VeeS 194 lg 2 alusel, kui:
- veehaarde sanitaarkaitsealale juhitakse heitvett;
- majanduslikult olulise vees kasvatatava liigi kaitseks määratud alale või veehaarde sanitaarkaitsealale juhitakse ohtlikke aineid;
- põhjavee võtmisel ületatakse kehtestatud põhjaveevaru või põhjustatakse põhjavee liigvähenemist;
- tegevus on halvendanud vee seisundit ning see halvenemine ei ole kooskõlas KeÜS §-des 39-42 sätestatud nõuetega veekaitse eesmärkide saavutamise erandite kohta;
- joogiveeks kasutatavas pinna- ja põhjavees on ohtlikke aineid üle kvaliteedi piirväärtuse.
Veekeskonnariskiga tegevuse registreeringu taotlemine
Alates 1.septembrist 2021 esitatakse veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimise taotlus keskkonnalubade infosüsteemis KOTKAS.
- Taotlus esitatakse vähemalt üks kuu enne tegevusega alustamist.
- Registreering võidakse väljastada keskkonnaotsuste infosüsteemi vahendusel automatiseeritult, kui on tagatud registreeringu tegemise eelduste automaatne kontrollimine. See tähendab, et pärast seda kui taotleja on edastanud dokumendi Keskkonnaametile, leiab ta sellele vastuse infosüsteemi jaotisest Minu keskkonnakaitseload.
- Registreeringute taotluse esitamise veebikoolituse video
Veekeskkonnariskiga tegevuse registreering
Loe veekeskkonnariskiga tegevustest lähemalt lehelt registreeringud ja raie veekaitsevööndis.
Puu- ja põõsarinde raie veekaitsevööndis
Puu- ja põõsarinde raie veekaitsevööndis on erand ning peab olema põhjendatud.
Puu- ja põõsarinde raieks veekogude rannal või kaldal on vajalik Keskkonnaameti nõusolek, välja arvatud maaparandussüsteemi ehitamisel ja hoiutöödel. Tiheasustusalal üksikpuude raieks on vajalik kohaliku omavalitsuse nõusolek.
Taotlemine
Alates 5. jaanuarist 2026 tuleb veekogu veekaitsevööndis kavandatava puu- ja põõsarinde raie nõusoleku saamiseks esitada vastav taotlus KOTKAS kaudu.
Raieks metsamaal tuleb esitada metsateatis register.metsad.ee. Keskkonnaamet vaatab esitatud taotluse läbi 30 päeva jooksul.
Selgitused
Puurinne – enam-vähem sama kõrgusega puude puistu, muuhulgas
- ohtlikud puud – murdumisohtlike okste või tüvedega, sageli kahjustatud puud
- surnud puud ja tüükad – elava võrata puud ja tüükad
- terved puud – puuduvad nähtavad tüve- ja võrakahjustused
- vette langenud puud – osaliselt või täielikult vees lebavad puud
Põõsarinne – 1-4 meetri kõrgune põõsaste kogum, sh ka kuni 4 m kõrgused puud (moodustub sageli pajudest, toomingast, sarapuust)
Võsa – üldjuhul jäätmaale või raiesmikule tekkiv looduslik kuni 8 cm läbimõõduga peenetüveline ja madalate lehtpuuenamusega kooslus (moodustub sageli pajudest, leppadest)
Puur- ja salvkaevude juhendid
Sügavallapanusõnniku auna rajamisest ja selle asukohast ning sügavallapanusõnniku kompostimiseks auna rajamisest ja selle asukohast tuleb teavitada Keskkonnaametit vähemalt 14 päeva enne tegevuse alustamist.
Teatis tuleb esitada infosüsteemi KOTKAS kaudu.
Teatise esitamise infotunni videod:
- infosüsteemi KOTKAS lühitutvustus
- teatise esitamise tutvustus
Viimati uuendatud 17.04.2026
