Keskkonnatasu rakendamise eesmärgid on:
-
suunata loodusvara tõhusamalt kasutama;
-
vältida või vähendada keskkonnakasutusega seotud võimalikku kahju;
-
hüvitada keskkonnahäiringut;
-
teenida riigile tulu loodusvara kasutada andmisest.
Laekunud keskkonnatasu kasutamine:
-
riigieelarve ja keskkonnakasutuse asukoha või muul alusel määratud kohaliku omavalitsuse üksuste eelarved;
-
riigieelarvesse laekuvat raha kasutatakse sihtotstarbeliselt keskkonnaseisundi hoidmiseks, loodusvarade taastootmiseks ja kaitseks ning keskkonnakahjustuste heastamiseks;
-
keskkonnahäiringu hüvitamise tasust saadava raha jaotamisel lähtutakse läheduse põhimõttest, enim mõjutatud osapooltest ja nende õigusest saada keskkonnahäiringu eest hüvitist.
Keskkonnatasu valdkonna teenused:
Keskkonnatasude haldamine toimub Keskkonnaameti ning Maksu- ja Tolliameti koostöökokkuleppe alusel.
Keskkonnatasu arvestamise ja tasumise õigsust kontrollib Keskkonnaamet.
Keskkonnatasu maksmise kohustus on keskkonnaloa omanikel ja ka nendel loata isikutel, kelle tegevuse ulatus või viis kohustab keskkonnaluba omama.
Keskkonnatasu maksmiseks tuleb esitada keskkonnatasu deklaratsioon.
Keskkonnaotsuste infosüsteem KOTKAS võimaldab deklareerida keskkonnatasusid kiiresti ja paberivabalt. Keskkonnatasu deklareerimiseks tuleb minna veebilehele kotkas.envir.ee, sõlmida kasutusleping ning teha volitused.
Keskkonnatasu määrad on kehtestatud keskkonnatasude seadusega.
NB! Keskkonnaloaga määratud piirkoguste ületamisel rakendatakse kõrgendatud määraga keskkonnatasu.
Kõrgendatud määraga keskkonnatasu tuleb maksta ka siis, kui tegevus on toimunud ilma loata, aga keskkonnakasutuse ulatus või viis nõuab keskkonnaloa olemasolu.
Menetluses olevat loa taotlust ei võrdsustata loa omamisega, seega loa taotlemise menetlemise ajal on tegu loata keskkonnakasutusega.
Keskkonnatasu makstakse Maksu- ja Tolliameti poolt avatud ettemaksukontole, kus igal maksumaksjal on personaalne viitenumber.
Raha on soovitav kanda ettemaksukontole enne maksukohustuse tähtaega. Ettemaksukontolt maha arvestamine toimub automaatselt kohustuse tähtaja saabudes.
Kui kohustuse tähtaja saabudes ettemaksukontol vahendid puuduvad, siis on maksumaksja kohustatud arvestama ja tasuma tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi 0,06% päevas. Täpsem info intresside arvestuse kohta seoses koroonakriisiga on leitav Maksu- ja Tolliameti kodulehelt.
Rahalised kohustused arvestatakse ettemaksukontolt maha nende tekkimise järjekorras. Ühe ja sama maksetähtajaga nõuete täitmisel võetakse aluseks maksukorralduse seaduse §-s 105 kehtestatud järjestus.
Tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu on keskkonnahäiringu hüvitamise tasu (tuulikutasu), mida maksavad tuuleelektrijaama valdajad iga tuuliku poolt toodetud elektrienergia koguse eest. Tasu jaguneb maismaal ja meres paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasuks. Tasu arvestus ja maksmine toimub viie osapoole vahel: Keskkonnaamet, Maksu- ja Tolliamet (MTA), Kliimaministeerium, Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) ning kohaliku omavalitsuse üksus (KOV). Lisaks on tasust osa saamise õigus maismaal paikneva tuulepargi mõjualas asuvate eluruumide omanikel ning meres paiknevate tuuleparkide puhul kalandusettevõtjatel, kelle kalasaagi vähenemine on põhjustatud meretuuleparkide tööst.
Käesolev ülevaade kirjeldab iga osapoole ülesandeid ning kohustusi tasu arvestuse ja maksmise protsessis.
1. Tuuleelektrijaama valdaja
- Esitab Keskkonnaametile keskkonnaotsuste infosüsteemis (KOTKAS) niisuguse tuulepargi andmed, mille eest on kohustus tasuda tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu, viie päeva jooksul tuuleelektrijaama ehitamise alustamise teatise registreerimisest arvates.
- Kui tuuleparki lisandub uusi tuulikuid või muutuvad andmed (nt kui tuulik/tuulepark saab kasutusloa või tuulik lammutatakse), siis muudab iseseisvalt kehtivat teatist.
- Esitab tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu deklaratsiooni KOTKAS kaudu 4 korda aastas, iga aruandekvartalile järgneva kuu 17. kuupäevaks.
- Deklaratsioon kasutab teatises registreeritud andmeid tuulikute võimsuse, asukoha ja iga tuuliku õigusliku staatuse kohta ehitisregistris – tuuleelektrijaama valdaja peab tagama tema poolt esitatud andmete õigsuse nii tuulepargi teatises kui ka deklaratsioonil. Vajadusel muudab teatist ja esitab parandusdeklaratsiooni.
- Teatist saab esitada alates 01.07.2023, esimese deklaratsiooni saab esitada III aruandekvartali 2023 kohta peale börsihinna avalikustamist kliimaministeeriumi veebilehel ja börsihinna seadistamisest KOTKAS, hiljemalt 10 päeva jooksul peale kvartali lõppu oktoobris 2023.
- Iga tuuliku kohta sisestatakse deklaratsioonis aruandekvartali jooksul iga tuuliku poolt toodetud elektrienergia kogus megavatt-tundides (MWh).
- Tuuleelektrijaama valdaja kannab MTAs ettevõtte ettemaksukontole deklaratsiooni alusel tasumisele kuuluva tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu.
2. Kohaliku omavalitsuse üksus
- Maismaal paikneva tuulepargi puhul kehtestab selle asukoha KOV volikogu oma määrusega tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu määra vahemikus 0,7 – 1%. Kui tasu määra ei ole volikogu poolt kehtestatud, rakendub automaatselt väikseima määra suurus ehk 0,7%.
- Maismaal paikneva tuulepargi KOV tasu määra muudatuse peab kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu vastu võtma hiljemalt kuus kuud enne tasumäära rakendamise kvartali algust. Kui KOV haldusterritooriumil on mitu tuuleparki, rakendub kõikidele tuuleelektrijaamadele ühesuurune määr.
- KOV eelarvesse laekunud maismaal paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasust maksab 50 protsenti maismaa tuulepargi mõjualas asuvate eluruumide omanikele tasu (edaspidi eluruumiga seotud tuuleenergiast elektrienergia tasu), kui eluruum vastab järgmistele tingimustele:
- eluruum on füüsilise isiku omand ja
- eluruum on omaniku rahvastikuregistrijärgne elukoht.
- Maismaa tuulepargi mõjuala on Eesti Vabariigi piirkond, mis ulatub kuni 250 meetri kõrguse tuuleelektrijaama puhul kahe kilomeetri ja 250-meetrise ning kõrgema tuuleelektrijaama puhul kolme kilomeetri kauguseni tuuleelektrijaama lähima torni keskpunktist. Kui vastavalt kas kahe või kolme kilomeetri kauguseni tuuleelektrijaama lähima torni keskpunktist ulatuv piirjoon läbib kinnistut, ulatub mõjuala kinnisasja kaugeima piirini.
- Elukohaga seotud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu maksimaalne suurus eluruumi kohta on kalendriaastas vastava aasta kuue kuu Eesti töötasu alammäär (2023. aastal on alammäär 725 eurot kuus).
- Avaldab veebilehel teabe elukohaga seotud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu kohta. See võimaldab inimestel, kes elavad tuulepargi mõjualas, saada informatsiooni selle kohta, et neil on võimalik taotluse esitamisel saada tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu.
- Elukohaga seotud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu makstakse kalendriaasta eest üks kord aastas.
- Elukohaga seotud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu makstakse eluruumi omanikule või tema kirjalikult volitatud isikule 30 päeva jooksul pärast taotluse esitamise tähtaega.
- Arvutab KOV üksuse eelarvesse laekunud tuulikutasu andmete alusel ja talle esitatud taotluste arvu alusel välja igale tasu saamist õigustatud eluruumi omanikule eluruumiga seotud tuuleenergiast elektrienergia tasu summa.
3. Tuulepargi mõjualas asuva eluruumi omanik
- Saab oma asukoha KOV veebilehelt info, et temal on võimalik taotluse esitamisel saada tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu.
- On õigustatud saama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu juhul, kui:
- eluruum asub maismaal paikneva kõrgema kui 30 meetrit elektrituuliku (2 või 3 km) mõjualas;
- eluruum on füüsilise isiku omand;
- eluruum on omaniku rahvastikuregistrijärgne elukoht;
- on esitanud taotluse eelmise kalendriaasta kohta hiljemalt 1. märtsiks kohaliku omavalitsuse üksusele, mille territooriumil tuuleelektrijaam asub;
- oli vastava eluruumi omanik eelmise kalendriaasta 1. jaanuari seisuga.
- Ühe eluruumi kohta saab esitada ühe taotluse. Kui eluruum on isikute kaas- või ühisomandis, esitavad isikud taotluse ühiselt ning kohaliku omavalitsuse üksus maksab kaas- või ühisomanikule elukohaga seotud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu võrdeliselt talle kuuluva eluruumi omandi osaga.
4. Kalandusettevõtja
- Saab Keskkonnainvesteeringute Keskuse veebilehelt info, et temal on õigus tuuleelektrijaamast põhjustatud kalasaagi vähenemisel saada hüvitist.
- On õigustatud tõendatud juhul saama hüvitist juhul, kui:
- on esitanud kalandusettevõtja hüvitise menetlejale (Keskkonnainvesteeringute Keskus) kirjaliku avalduse hüvitise saamiseks kalendriaasta eest sellele järgneva kalendriaasta 31. märtsiks.
- ta ei ole samale kutselise kalapüügi loale kantud kalur ja kalapüügiloa omanik korraga.
5. Kliimaministeerium (alates 01.07.2023)
Kliimaministeeriumil on järgmine ülesanne:
• Kliimaminister kehtestab määrusega tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu deklaratsiooni vormi ja andmekoosseisu.
• Avaldab kümne tööpäeva jooksul pärast kvartali lõppu Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva turu elektrienergia aritmeetilise keskmise börsihinna oma veebilehel.
- Kalandusettevõtja hüvitise arvutamise põhimõtted, hüvitise taotlemise ja maksmise korra, sealhulgas kalasaagi vähenemise tõendamise ja tõendatuks lugemise korra, kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
6. Keskkonnaamet
- Võtab keskkonnaotsuste infosüsteemi (KOTKAS) vastu tuuleelektrijaama valdajalt tuulepargi andmed ja arvutab tuulikutasu suuruse.
- Saadab tuulepargi teatise esitanud klientidele automaatsed meeldetuletused deklareerimise tähtaja saabumise kohta kliendi e-posti aadressile.
- Seadistab KOTKASes KOV määra ning iga kvartali elektrienergia keskmise börsihinna.
- Võtab vastu tuulikutasu deklaratsioonid ning edastab nõuded ning tulu jagunemise andmed edasi MTA-le.
- Muudab kalandusettevõtja hüvitise suurust Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt saadetud andmete põhjal.
- Pakub deklareerimise kliendituge, kliendinõustamist ja andmete kontrollimist.
- Talletab ja hoiab avalikult kättesaadavana tasukohustusega tuuleparkide andmed tuuleparkide registris (võimsus, x ja y koordinaadid, asukoht kohaliku omavalitsuse üksuses (KOV).
7. Maksu- ja Tolliamet
- Deklaratsioonis esitatud andmete alusel tekib tuuleelektrijaama valdajale e-MTAs tuulikutasu maksekohustus.
- Klientide nõustamine tuulikutasude arvestamise ja võlgnevuste küsimustes.
- Tuulikutasude sissenõudmine maksetähtaja ületanud maksumaksjatelt (sh võla ajatamise taotluste läbivaatamine) ja intresside rakendamine.
- Tuulikutasu laekumiste edastamine tuulepargi asukohajärgse KOV eelarvesse igal kuul 5. ja 20 kuupäevaks.
- Meretuuleparkide puhul jaotatakse 90% laekumistest osakaalu punktide arvestuse alusel tuulepargi 20 km mõjupiirkonda jäävate KOV üksuste vahel ning 10 % suunatakse riigi tulukontole kalandusettevõtjatele hüvitiste tasumiseks.
- Edastab kord kuus Kliimaministeeriumile laekunud keskkonnatasude aruande.
8. Keskkonnainvesteeringute Keskus
KIK-il on Kliimaministeeriumiga sõlmitava halduslepingu alusel järgmised ülesanded ja kohustused:
- Kalandusettevõtjate hüvitiste menetlemine, sh taotluste kontrollimine
- Kalandusettevõtjate hüvitise summa meretuulepargi lõikes edastamine (hüvitise suuruse arvestamise tähtaeg on 30 kalendripäeva)
9. Järelevalve
Tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasuga seonduvaid maksuhalduri ülesandeid täidavad MTA, Keskkonnaamet ja KIK.
KIK-i õigus teostada maksuhalduri ülesandeid saab lähtuda üksnes Kliimaministeeriumi - KIK vahelisest halduslepingust ning kontrolli funktsioonid seonduvad kalandusettevõtjatele makstavate hüvitiste taotluste menetlemise, hüvitise suuruse määramise ja kalasaagi vähenemise tõendamisega.
10. Lõpetus
Käesolev ülevaade kirjeldab tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu arvestuse ja maksmise korda, mis hakkab kehtima alates 01.07.2023.
Lisainfo saamiseks või küsimuste korral palume pöörduda Keskkonnaameti poole
(infotelefon 662 5999, e-post: klienditugi@keskkonnaamet.ee).
1. Mis on tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu (tuulikutasu)?
Tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu (ehk tuulikutasu) makstakse alates tuuleelektrijaama ehitamise alustamise teatise registreerimisest ehitisregistris kuni tuuleelektrijaama tema asukohast eemaldamiseni. Tuulikutasu rakendatakse tuulepargi valdajale, kes alustab tuulepargiga seonduvat ehitustegevust või elektritootmist pärast 01.07.2023. Tuuleelektrijaama valdaja, kes on esitanud tuuleelektrijaama ehitamise alustamise teatise ehitisregistrisse enne 01.07.2023, kuid alustab elektritootmist pärast 01.07.2023, maksab alates 01.07.2023 kuni elektrienergia tootmise alustamiseni tuulikutasu 10% määras (vt keskkonnatasude seadus § 215, redaktsiooni jõustumise kuupäev 01.07.2023).
2. Miks peab maksma tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu (tuulikutasu)?
Tasu eesmärk on hüvitada rahaliselt tuulikute poolt tekitatavat keskkonnahäiringut tuulikute lähistel elavatele elanikele (maismaa tuulepargid) ning KOVidele (meretuulepargid), samuti hüvitada kalandusettevõtjatele saamata jäävat tulu kalapüügi saagi vähenemise korral (meretuulepargid).
3. Kuidas toimub tuulikutasu arvestamine?
Enne deklaratsiooni esitamist peab olema KOTKAS infosüsteemi esitatud teatis. Seejärel saab tuulepargi valdaja esitada KOTKASes kvartaalselt deklaratsiooni, kus näidatakse iga tuuliku poolt toodetud elektrienergia kogus megavatt-tundides (MWh).
Deklareerida tuleb ka tuuliku toodetud elektrienergia kogus, mis salvestatakse kohapeal (nt elektrolüüseri abil vesiniku tootmine, akupankadesse salvestamine), antakse otseliini või muul viisil muundatakse.
4. Kuidas toimub tuulikutasu maksmine?
Tuulepargi valdaja kannab iga aruandekvartalile järgneva kuu 17. kuupäevaks Maksu- ja Tolliametis ettevõtte ettemaksukontole deklaratsiooni alusel tasumisele kuuluva tuulikutasu.
5. Kuidas jaguneb tuulikutasu?
Meretuulepargi tasu jaguneb 90% KOVidele ja 10% riigi tulukontole (kalandusettevõtja hüvitise väljamakseteks). Meretuulepargi tasu jagunemisel kehtib printsiip, et arvestatakse piirnevate KOVide osakaale ehk tasu jaguneb omavalitsuste vahel, mis asuvad tuulepargist kuni 20 km raadiuses. Kui merre rajatud tuulikud mõjutavad kalandusettevõtja tegevust, saavad Keskkonnainvesteeringute Keskuse vahendusel hüvitist taotleda ka nemad.
Maismaatuulepargi puhul jaguneb tasu üksnes tuuliku asukohajärgsetele KOVidele. Omavalitsus korraldab laekunud tasust 50% ulatuses hüvitise maksmise kohalikele elanikele. Hüvitist saavad majapidamised, mis asuvad tuulelektrijaama mõjualas: kuni 250 m kõrguse tuulelektrijaama puhul kuni 2 km kaugusel lähima torni keskpunktist; 250 m või kõrgema tuuleelektrijaama puhul kuni 3 km kaugusel lähima torni keskpunktist.
6. Kuidas määratakse kindlaks maismaal paikneva tuulepargi mõjuala?
Maismaal paikneva tuulepargi mõjuala on Eesti Vabariigi piirkond, mis ulatub kuni 250 meetri kõrguse tuuleelektrijaama puhul kahe kilomeetri ja 250-meetrise ning kõrgema tuuleelektrijaama puhul kolme kilomeetri kauguseni tuuleelektrijaama lähima torni keskpunktist. Kui vastavalt kas kahe või kolme kilomeetri kauguseni tuuleelektrijaama lähima torni keskpunktist ulatuv piirjoon läbib kinnistut, ulatub mõjuala kinnisasja kaugeima piirini.
7. Millised eluruumid on õigustatud saama elukohaga seotud tuulikutasu?
Elukohaga seotud tuuleenergiast elektrienergia tasu on õigustatud saama need eluruumide omanikud, kes vastavad järgmistele tingimustele: eluruum on selle füüsilise isiku omand, kes oli vastava eluruumi omanik eelmise kalendriaasta 1. jaanuari seisuga ning eluruum on omaniku rahvastikuregistrijärgne elukoht.
8. Kuidas arvutatakse tuulikutasu eluruumi omanikule?
Kohaliku omavalitsuse üksus jagab oma eelarvesse laekunud maismaal paikneva tuuleelektrijaama tuulikutasust 50 protsenti kõigi selle kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil asuvate eluruumide omanike vahel, kes vastavad elukohaga seotud tuulikutasu saamise tingimustele. Elukohaga seotud tuulikutasu maksimaalne suurus eluruumi kohta on kalendriaastas vastava aasta kuue kuu Eesti töötasu alammäär.
9. Kas väljamakstav hüvitis on eluruumi omanikule tulumaksuvaba?
Elukohaga seotud tuulikutasu ei kuulu tulumaksuvabastuse alla. Kohalik omavalitsus on kohustatud eluruumi omanikule väljamakse tegemisel tuulikutasult tulumaksu kinni pidama ja selle maksu- ja tolliametile deklareerima ning üle kandma (maksudeklaratsiooni vorm TSD lisa 1 "muu tulu" väljamakse liik 55).
Residendist füüsilise isiku tuludeklaratsioonis on andmed hüvitise ja kinnipeetud tulumaksu kohta eeltäidetud ning füüsiline isik ei pea tuludeklaratsiooni alusel tulumaksu juurde maksma.
10. Millistel tingimustel saavad kalandusettevõtjad taotleda hüvitist meretuuleparkide põhjustatud kalasaagi vähenemise eest?
Hüvitist saab taotleda esitades kirjaliku avalduse hüvitise saamiseks kalendriaasta eest sellele järgneva kalendriaasta 31. märtsiks Keskkonnainvesteeringute Keskusele (KIK). Taotlemisel tuleb tõendada kalasaagi vähenemist meretuuleparkide töö tõttu vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korrale.
11. Kus avaldab Kliimaministeerium elektrienergia aritmeetilise keskmise börsihinna?
Kliimaministeerium avaldab Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva turu elektrienergia aritmeetilise keskmise börsihinna oma veebilehel kümne tööpäeva jooksul pärast kvartali lõppu.
12. Kuidas edastatakse tuulikutasu asukohajärgse KOV eelarvesse?
Maksu- ja Tolliamet edastab tuulikutasu laekumised tuulepargi asukohajärgse KOV eelarvesse igal kuul 5. ja 20. kuupäevaks.
13. Kui palju laekunud tuulikutasust eraldatakse KOVile?
Maismaal paikneva tuulepargi puhul edastatakse 100% laekumistest asukoha KOV eelarvesse. Meretuuleparkide puhul jaotatakse 90% laekumistest osakaalu punktide arvestuse alusel tuulepargi 20 km mõjupiirkonda jäävate KOV üksuste vahel ning 10% suunatakse riigi tulukontole kalandusettevõtjatele hüvitiste tasumiseks.
14. Kuidas arvutatakse maismaatuulepargi tasu?
Tasu arvutamine toimub iga tuuliku kohta eraldi- tasu on tuuliku põhine. Deklaratsioonis esitatakse toodetud elektrienergia kogus iga tuuliku kohta.
Kui tuulikul/tuulepargil ei ole veel kasutusluba, on tasu suuruse arvutuseks valem: KOV määr x tuuleelektrijaama nimivõimsusest 70% x 750 x börsihind x 10%.
Kui tuulik/tuulepark on kasutusele võetud, arvutatakse tasu sõltuvalt tootmisvõimsuse ja nimivõimsuse suhtest (andmed tulevad kliendi esitatud deklaratsioonist):
- Tootmine alates 70% nimivõimsusest-
KOV määr x kogus megavatt-tundides x börsihind
- Tootmine alla 70% nimivõimsusest-
KOV määr x tuuleelektrijaama nimivõimsusest 70% x 750 x börsihind
15. Kuidas arvutatakse meretuulepargi tasu?
Tasu arvutamine toimub iga tuuliku kohta eraldi - tasu on tuuliku põhine. Deklaratsioonis esitatakse toodetud elektrienergia kogus iga tuuliku kohta.
Kui tuulikul/tuulepargil ei ole veel kasutusluba, on tasu suuruse arvutuseks valem: 0,5% x tuuleelektrijaama nimivõimsusest 70% x 1000 x börsihind x 10%.
Kui tuulik/tuulepark on kasutusele võetud, siis kehtib tasu arvutus sõltuvalt tootmisvõimsuse ja nimivõimsuse suhtest (andmed tulevad kliendi esitatud deklaratsioonist):
- Tootmine alates 70% nimivõimsusest-
0,5% x kogus megavatt-tundides x börsihind
- Tootmine alla 70% nimivõimsuse-
0,5% x tuulelektrijaama nimivõimsusest 70% x 1000 x börsihind
* Ühel isikul võib olla mitu keskkonnaluba ning loa raames võib toimuda tegevus mitmes keskkonnakasutuse valdkonnas. Iga keskkonnakasutuse valdkonna ja keskkonnaloa kohta tuleb esitada eraldi deklaratsioon.
(Keskkonnaministri määrus nr 22 "Keskkonnatasu deklaratsiooni vormid ja täitmise kord ning maavara kaevandamise mahu aruandele esitatavad nõuded, aruande vorm ja esitamise kord" § 2 lõigetele 1 ja 2)
Keskkonnatasu deklareerimisest
Keskkonnatasu deklaratsioone esitavad keskkonnakasutajad.
Keskkonnatasu peavad deklareerima kõik, kelle keskkonnakasutuse ulatus või viis kohustab keskkonnaluba omama.
Keskkonnatasu deklareerimise ja tasumise tähtaeg on aruandekvartalile järgnev 17. kuupäev.
Kui 17. kuupäev jääb puhkepäevale, siis deklareerimise ja tasumise tähtajaks on sellele järgnev esimene tööpäev.
Õigeaegselt maksmata keskkonnatasuga kaasneb intress 0,06% päevas. Intressimäär Vabariigi Valitsuse 2020. aasta 12.märtsil välja kuulutatud eriolukorra lõppemisest (17. mai 2020. aasta) kuni 2021. aasta 31.detsembrini on 0,03% päevas.
Keskkonnatasu deklaratsioone on võimalik esitada järgmiselt:
- Elektrooniliselt (infosüsteemis KOTKAS või vanemate parandusdeklaratsioonide esitamise korral e-teenuste portaalis)
- e-posti teel (deklaratsioonil on vajalik digitaalne allkiri)
- paberkandjal posti teel või ise kontorisse tuues.
Ettevõtte jaoks on kõige kiirem ja mugavam viis deklaratsioon esitada infosüsteemis KOTKAS. Deklaratsiooni saab esitada ettevõtte esindusõiguslik isik või volitatud kasutaja.
Parandusdeklaratsiooni on võimalik esitada kuni kolm aastat tagasi.
Tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsiooni (TSD vormi) täitmine.
Kõrgendatud määraga tasu on tulumaksuseaduse § 34 p 6 kohaselt kulu, mida on keelatud ettevõtlustulust maha arvata ning kuulub tulumaksuga maksustamisele ja deklareeritakse TSD vormi lisal 6.
Juhised maksudeklaratsiooni TSD vormi lisa 6 täitmiseks on leitavad Maksu- ja Tolliameti kodulehel.
Erandlikel juhtudel ei kuvata eeltäidetud vormi lisa 6 reale 6041 Maksu- ja Tolliametile aasta jooksul kõrgendatud määra järgi tasutud keskkonnatasu. Sellisel juhul tuleb ettevõttel endal muuta vormil rida 6040 ning kajastada seal tasutud summa kogu ulatuses.
-
Klienditugi
- +372 662 5999 (E-R 9.00-16.00)
- klienditugi@keskkonnaamet.ee
Pöördu klienditeeninduse poole, kui Sul on tõrkeid või probleeme:
- KOTKAS süsteemi ligipääsul;
- kasutuslepingu allkirjastamisel/jõustumisel;
- volituste andmisel
Keskkonnatasu kontrollid aastatel 2012-2025
| Aasta | Keskkonnatasu deklaratsioone esitavaid isikuid* | Kõik lõpetatud kontrollid | Täiendav keskkonnatasu, EUR |
|---|---|---|---|
| 2012 | 1 931 | 177 | 461 828 |
| 2013 | 1 948 | 282 | 902 899 |
| 2014 | 1 973 | 208 | 502 345 |
| 2015 | 2 080 | 228 | 412 827 |
| 2016 | 2 089 | 165 | 492 564 |
| 2017 | 1 917 | 140 | 292 745 |
| 2018 | 2 024 | 402 | 259 020 |
| 2019 | 1 914 | 267 | 231 984 |
| 2020 | 1 903 | 236 | 1 775 968 |
| 2021 | 1 791 | 159 | 909 000 |
| 2022 | 1 855 | 175 | 420 035 |
| 2023 | 1 731 | 191 | 396 175 |
| 2024 | 1 836 | 350 | 971 995 |
| 2025 | 1 819 | 272 | 1 944 498 |
Keskkonnaamet täidab maksuhalduri ülesandeid
- saastetasu,
- keskkonnahäiringu hüvitamise tasu,
- vee erikasutusõiguse tasu ja
- maavara kaevandamisõiguse tasu
arvutuse kontrollimisel, tasumisele kuuluva keskkonnatasu arvutamisel ja määramisel.
(Keskkonnatasude seadus § 331 lg 4.)
Keskkonnatasu valdkondlikud kontaktisikud
| Valdkond | Nimi | E-post | Telefon |
|---|---|---|---|
| Keskkonnatasu päringute töötlemine | Merilyn Kasepuu | merilyn.kasepuu@keskkonnaamet.ee | 5787 0204 |
|
Keskkonnatasu maapõue valdkonnas; keskkonnahäiringu tasu (tuulikutasu) |
Merle Arupõld | merle.arupold@keskkonnaamet.ee | 5683 3872 |
| Keskkonnatasu õhu valdkonnas | Kristi Peterson | kristi.peterson@keskkonnaamet.ee | 5629 6437 |
| Keskkonnatasu jäätmete valdkonnas | Marika Martin | marika.martin@keskkonnaamet.ee | 5688 0353 |
|
Keskkonnatasu vee valdkonnas; saastetasude asendamise koordineerimine |
Olavi Kärner | 5308 8173 |
Seotud viited
Viimati uuendatud 02.04.2026
