Eesti elanike ohutaju metsloomade suhtes
Keskkonnaameti tellimusel viis Norstat 2025. aasta oktoobris läbi uuringu Eesti elanike hoiakute ja ohutaju kohta karu ja teiste metsloomade suhtes. Uuringus osales 1027 inimest vanuses 18–74 aastat. Uuringu eesmärk oli mõista, kuivõrd mõjutavad metsloomad inimeste looduses liikumise harjumusi ning elukorraldust.
Uuringus osalenutest üle poole käib looduses vähemalt kord nädalas ning viimase viie aasta jooksul on mõne metsloomaga kokku puutunud 90% vastanutest. Kõige sagedamini on kohatud rebast (76%), jänest (66%) või metskitse (65%). Karu on kohanud 10% vastanutest.
Metsloomade tõttu on viimastel aastatel muutnud looduses liikumise harjumusi 18% ning elukorraldust 8% vastanutest. Peamisteks muudatusteks looduses liikumisel märgiti valgel ajal liikumise eelistamist, kaaslasega loodusesse minekut ja teatud piirkondade vältimist. Koduse elukorralduse puhul on sagedasemad kohandused olnud koduloomade hoidmine paremini kaitstud tingimustes ning jäätmete ja toidu hoiustamine selliselt, et vältida metsloomade ligimeelitamist.
Hunt
Võsavillemi nägemine on haruldane juhus, sest hunt on loomult inimpelglik – ta ei ründa inimest isegi oma poegade kaitseks.
Hundi saagiks võivad sattuda ka meie kari- ja lemmikloomad, kui nad on metsloomadest kergemini kättesaadavad.
Meie alade põline loom hunt (Canis lupus) võib elutseda pea igal pool Eestis. Kui vähegi võimalik, hoidub ta tihedast inimasustusest eemale.
Hundid elavad karjana kindlal elualal. Kari koosneb emas- ja isasloomast ning nende järglastest. Hundikutsikad saavad täiskasvanuks üheaastaselt. Seejärel osa neist lahkub karjast, osa jääb vanematega ka teiseks, harva kolmandakski aastaks. Kord paari loonud emas- ja isasloom on koos surmani. Ühe paarilise hukkumisel laguneb tavaliselt ka kari.
Karjast lahkudes rändavad pojad endale eluala ja kaaslast otsima. Lisaks karjadele ja paaridele on ka üksikuna tegutsevaid hunte.
Hunt on saagi poolest paindlik. Tema põhiliseks toiduks on sõralised (metskits, metssiga, põder ja punahirv), aga ka väiksemad või nõrgemad kiskjad ja teised metsloomad. Hunt eelistab lihtsamini kättesaadavat saaki, murdes haigeid ja nõrgemaid isendeid.
Koeraga on hundil isevärki lood. Koer ja hunt on lähedased sugulased. Hunt võib vaenata koera, et kaitsta oma kodupiirkonda. Vaenu põhjuseks võib olla ka asjaolu, et koer on hundi jaoks toidukonkurent või saakloom. Haruharva võib ette tulla, et hunt ja koer loovad paari ja saavad koos järglasi.
Konflikti hundiga saab ennetada
Hoia oma lemmikloom öösiti ning koidu- ja videvikuajal siseruumis või turvalises aedikus. Ketis või rihmas koer on suurkiskjate ees väga abitus seisus.
Hoia loomsed ja muud toiduallikad (loomsed ja toidujäätmed, lemmikloomatoit jms) kinniselt, et mitte harjutada hunti mõttega hõlpsasti kättesaadavast toidust. Koduõuel või lähedalasuvas metsatukas laokile jäetud söödav võib viia selleni, et hunt hakkabki otsima toitu inimese lähedusest ja nõnda võib tema inimpelglikkus ajapikku väheneda. Inimese jäetud toit meelitab ka teisi metsloomi ligi ja võib nii soodustada erinevate haiguste (näiteks kärntõbi) levikut.
Abi võib olla ka elektroonilistest peletitest, näiteks liikumisanduriga valgustist ja akustilisest peletist.
Et kariloom poleks suurkiskjatele ahvatlev saak, saab kõige rohkem teha loomakasvataja ise. Karja kaitsevad tõhusalt suletud ja kindlad laudauksed ja väravad, karjamaal aitab karja kaitsta kiskjatõrjeaed, mis koosneb 5-liinilisest elektrikarjusest, mille alumine traat on võimalikult maapinna lähedal ja ülemine traat/liin 110–120 cm kõrgusel. Oluline on, et kõik liinid oleksid korralikult pingestatud ja ka füüsiliselt pingutatud. Tõhusa lisakaitse annab tubli ja vastava väljaõppe saanud karjavalvekoer.
Looduses
- Kui tunned looduses viibides hirmu, räägi endaga või laula. Nii annad endast metsloomadele varakult märku.
- Looduses viibides hoia lemmikloom enda juures rihmas. Lahtiselt jooksvas koeras võib hunt näha konkurenti või saaklooma ja teda rünnata. Kui hunt ründab vabalt liikuvat koera, tee valju häält, et endast märku anda.
Kohtudes hundiga ...
- Kui märkad eemal ühte või mitut hunti, jälgi nende käitumist ja vajadusel eemaldu ettevaatlikult. Hunt usaldab kõige enam oma haistmist ja kui tuul ei ole inimese lõhna temani toonud, võib ta jääda esialgu olukorda hindama. Tavaliselt lahkub hunt inimest tajudes.
- Kui hunt on sind märganud, kuid tuleb sulle lähemale, tee valju häält ja jätka eemaldumist. Kogenematu noorloom või haige, näiteks kärntõves loom võib erandjuhul püüda inimesele läheneda.
- Võimalusel jäta enda ja hundi vahele mõni objekt (kott, kaigas, jalgratas vms). Hoia loomal silm peal ja mingil juhul ära keera talle selga.
- Kui hunt alustab rünnakut, kaitse end koti, kaika vm käepärasega.
- Auto läheduses liikuv hunt ei pruugi inimese kohalolekut üldse tajuda. Püsi autos ja lase loomal oma rada minna.
- Kui põrkad autoga sõites kokku hundi või mõne teise suurulukiga (karu, ilves, põder, metssiga, punahirv, metskits), peatu nii, et sa ei tekitaks lisaohtu, ja lülita sisse ohutuled koos ääretuledega. Hädaolukorras helista 112. Pea meeles, et vigastatud loom võib olla ohtlik.
- Kui märkad maanteel vigastatud või surnud suurulukit (hunt, ilves, karu, metssiga, punahirv, põder, metskits) ja tegu ei ole ohuolukorraga, teata riigiinfo telefonil 1247 (häirekeskus).
Pea meeles, et inimene ei ole hundi saakliik. Siiski on hunt metsloom ja nagu iga metsloom, võib temagi ettearvamatult käituda. Seetõttu ei tohiks talle kunagi lähedale tikkuda.
Eestis hinnatakse huntide arvukuseks sügisel umbes 300 ja kevadel 150–180 isendit. Arvukust hoitakse vahemikus 20–30 pesakonda.
Kui märkad hunti või tema tegevusjälgi, anna oma vaatlusest teada loodusvaatluste nutirakenduse või PlutoF platvormi kaudu.
Karu
Inimesega kokku sattudes karu tavaliselt põgeneb. Agressiivselt võib ta käituda siis, kui tunneb ohustatuna, nt korjuse juures olev loom, poegadega emakaru või haavatud loom.
Karu võib huvi tunda inimese poolt keskkonda jäetud taimsete ja loomsete jäätmete vastu (õunad, tapajäätmed jms) ning sattuda lõhkuma mesitarusid või murdma kariloomi.
Karu (Ursus arctos) on meie looduse suurim kiskja. Varjulise eluviisi tõttu teda looduses sageli ei kohta. Märke tema kohalolust – näiteks käpajälgi, väljaheiteid, küünisejälgi puutüvel või rüüstatud sipelga- ja mesilasepesasid – võib aga küll leida. Enamasti toimetab karu omaette. Rohkem on ta aktiivne varahommikul ja õhtul.
Karul on terav haistmine ja kuulmine, aga nägemine seevastu ei ole väga hea. Tagajalgadele püsti tõustes püüab karu olukorrast paremat ülevaadet saada. Suurepärase haistmismeele abil on ta metsas uitava inimese tavaliselt varakult avastanud ja hoiab tast targu eemale.
Karu on ka suurepärane jooksja ja puu otsa ronija: ta võib joosta sama kiiresti kui hobune. Puu otsa ronivad peamiselt noored karud ohu korral.
Novembrist kuni märtsi-aprillini teeb karu talipesas uinakut. Uni on tal kerge, mistõttu vajab ta talvitumiseks rahu.
Kevadel toitub karu rohkem imetajatest ja erinevatest rohttaimedest, suvel loomsest toidust (peamiselt sipelgad ja teised putukad), suve lõpus ja sügise algul taas rohkem taimedest (teraviljad, õunad, marjad).
Karu peab lugu raipeist, näljaga murrab omale mõne põdra või muu suurema uluki. Võimalusel võtab ilvese peidetud saagi ära, maiustab ulukite söödaplatsidel või mujal, kus toit on hõlpsasti kättesaadav. Karu võib huvi tunda ka inimese poolt keskkonda jäetud taimsete ja loomsete jäätmete vastu (õunad, tapajäätmed jms) ning sattuda lõhkuma mesitarusid või murdma kariloomi.
Karul ei ole püsivat paarisuhet ja erinevate karude elualad võivad kattuda. Ühe isaslooma eluala kattub tavaliselt mitme emaslooma omaga. Karud võivad aeg-ajalt tegutseda väikestes rühmades, eriti kui toitu on rohkesti (näiteks valminud vili või söödaplatsid) või jooksuajal.
Sagedamini moodustab koos liikuva karja emakaru poegadega. Emakarul sünnib tavaliselt kaks või kolm poega, harva neli. Pojad sünnivad jaanuaris talipesas ja nad on emaga koos ka järgmisel talvel.
Emasloom on oma poegade suhtes väga kaitsev. Ohu korral suunab ta pojad puu otsa või kaugemale eemale ja jääb ise nende ette kaitseks.
Haruharva võib juhtuda, et inimene satub ootamatult emakaru ja tema poegade vahele. Sel juhul võib emakaru petterünnakuga sundida inimest eemalduma või halvimal juhul poegade kaitseks ka rünnata.
Agressiivselt võib käituda karu ka vigastatuna, korjuse juures või muul juhul end ohustatuna tundes.
Häiritud olekus karu norskab ja puhiseb. Ärritudes hoiab ta sageli pea longus, kiigutab oma keha edasi-tagasi, turjakarvad tõusevad püsti, suu võib olla lahti ja kihvad nähtaval. Vihase karu kõrvad võivad olla tahapoole suunatud.
Konflikti karuga saab ennetada
- Hoia kinniselt loomsed ja muud toiduallikad, sh toidujäätmed, lemmikloomatoit jms, et mitte harjutada karu mõttega hõlpsasti kättesaadavast toidust. Koduõuel või metsatukas laokile jäetud söödav võib viia selleni, et karu harjub inimese hõlpsa kõhutäiega ning ühtaegu ka inimesega. Sellistest loomadest võivad kergesti saada nuhtlusisendid. Inimese jäetud toit meelitab ka teisi metsloomi ligi ning võib nii soodustada erinevate haiguste (näiteks kärntõbi) levikut.
- Mesitarusid kaitseb karu eest toimiv elekrikarjusega kiskjatõrjeaed: tugevate postidega, pingutatud ja pingestatud traatidega 4–5-liiniline elektrikarjus kõrgusega vähemalt 1 m, alumine traat kuni 20 cm maapinnast. Taimkate (rohi, võsa) aia alt ja lähiümbrusest on eemaldatud.
- Karja kaitsevad tõhusalt suletud ja kindlad laudauksed ja väravad, karjamaal aga kiskjatõrjeaed koos karjavalvekoertega. Aed koosneb 5-liinilisest elektrikarjusest, mille alumine traat on võimalikult maapinna lähedal ja ülemine traat/liin 110–120 cm kõrgusel. Oluline on, et kõik liinid oleksid korralikult pingutatud ja pingestatud. Tõhusa lisakaitse annavad kaks vastava väljaõppe saanud karjavalvekoera.
Looduses
- Kui tunned looduses viibides hirmu, räägi endaga või laula. Nii annad endast metsloomadele varakult märku.
- Kui leiad murtud looma korjuse, lahku kohe samas suunas, kust tulid. Karu võib viibida kusagil läheduses. Karu katab korjuse tavaliselt sambla või muu käepärasega.
- Looduses viibides hoia lemmikloom enda juures rihmas. Lahtiselt jooksev koer võib karuga kokku sattuda.
- Kui koer on lahtiselt ja kuuled tema suunast tugevat urisemist või möirgamist, liigu eemale ja otsi avatum ala. Karu ees ära jooksev koer tuleb tõenäoliselt sinu poole ja karu võib talle järgneda.
- Kui satud talvel metsas paika, kus peenemaid puid on järjest maha murtud, võid olla sattunud karu talvitumispaiga lähedale. Taliuinakus karu vajab rahu. Taandu tuldud suunas tagasi.
Kohtudes karuga ...
- Hoia karust eemale.
- Kui karu on sind märganud, väldi otsest silmsidet, samas jälgi looma liikumist ja tegevust.
- Räägi vaikselt ja väldi järske liigutusi. Nii ei ole sa looma jaoks vaenulik.
- Tagane aeglaselt ja ettevaatlikult, hoides end näoga looma poole.
- Kui karu siiski ründab, viska end kõhuli maha, kaitstes pead ja kaela kätega. Ole liikumatult, teeseldes surnut.
Kui märkad karupoega
- Tagane samas suunas, kust tulid. Karupoeg näeb armas ja abitu välja, kuid kaitsev ema on tavaliselt tema läheduses.
Kui satud liikluses kokku karuga
- Kui autoga sõites põrkad kokku karuga, peatu nii, et sa ei tekitaks lisaohtu, ja lülita sisse ohutuled koos ääretuledega. Hädaolukorras helista 112. Pea meeles, et vigastatud karu võib olla väga ohtlik.
- Kui märkad maanteel vigastatud või surnud suurulukit (hunt, ilves, karu, metssiga, punahirv, põder, metskits) ja tegu ei ole ohuolukorraga, teata riigiinfo telefonil 1247 (häirekeskus).
Kui märkad karu asulas
- Kui karu liikumine tiheasustusalal tekitab ohuolukorra, helista 112. Kimbatuses, väljapääsu otsiv loom võib käituda ettearvamatult ja olla seetõttu ohtlik nii endale kui inimestele.
- Kui märkad karu asulas või elamu lähistel, teata riigiinfo telefonil 1247 (häirekeskus).
Karu on tippkiskja, mistõttu tasub hoiduda temast eemale. Inimpelglikkus on meie karudel säilinud tänu jahipidamisele.
Eestis hinnatakse karu arvukuseks vähemalt 1100 isendit.
Kui märkad karu või tema tegevusjälgi, anna oma vaatlusest teada loodusvaatluste nutirakenduse või PlutoF platvormi kaudu.
Karu talvitumispaigast või selle kahtlusest koos asukoha koordinaatidega anna teada riigiinfo telefonil 1247. Talvitumispaik võetakse kaitse alla ning sellest kuni 300 m ulatuses on keelatud jahipidamine ja metsategu kuni 15. aprillini.
Ilves
Meie metsade ainus kaslane ilves (Lynx lynx) on üksildase eluviisiga. Ta tegutseb metsas ja kultuurmaastike servaaladel, kus liiguvad tema saakloomad. Aktiivne on ta pigem hämaras.
Metsas võib aeg-ajalt märgata küll ilvese jälgi, aga väga hea maskeerumisvõimega ilvest ennast näeb harva. Ilvese esmane reaktsioon ohu korral ongi varjuda ja muuta end nähtamatuks. Autosid ja muud tehnikat ta ei oska aga karta.
Ilvesel on väga hea nägemine ja kuulmine, nii varjub ta oskuslikult ootamatute külaliste eest. Haistmine on see-eest kehvapoolne ja sellele metsakass eriti ei looda.
Meie suurtest kiskjatest on ilves kõige lihatoidulisem. Tema peamiseks saagiks on metskits, kuid ta ei ütle ära ka teistest metsloomadest nagu näiteks jänesed, kobras, rebane, põder, laanepüü ja teised.
Saaki jahib ilves maapinnalt. Ta hiilib oma saagile vaikselt lähemale tehes seejärel kiire sööstu. Puu otsa ronib ilves ohu korral.
Ilvesel on oma kindel eluala. Paarid tekivad ainult jooksuajal ja poegi kasvatab emasloom üksi. Pesakonnas on tavaliselt kaks-kolm poega. Pojad on koos emaga peaaegu aastaseks saamiseni.
Ilves on uudishimulik ja samas väga ettevaatlik loom.
Inimasulate lähedale võivad aeg-ajalt sattuda nii noored kui ka haiged, näiteks kärntõbised ilvesed.
Haige ja nõrk loom ei suuda enam looduslikku toitu kätte saada ja võib nii tulla otsima kergelt kättesaadavat saaki (nt väiksemaid lemmik- ja kariloomi) või lihtsalt toidujäätmeid.
Konflikti ilvesega saab ennetada
- Hoia kinniselt loomsed ja muud toiduallikad, sh toidujäätmed, lemmikloomatoit jms, et mitte harjutada karu mõttega hõlpsasti kättesaadavast toidust. Koduõuel või metsatukas laokile jäetud söödav võib viia selleni, et karu harjub inimese hõlpsa kõhutäiega ning ühtaegu ka inimesega. Sellistest loomadest võivad kergesti saada nuhtlusisendid. Inimese jäetud toit meelitab ka teisi metsloomi ligi ning võib nii soodustada erinevate haiguste (näiteks kärntõbi) levikut.
- Hoia lemmikloom öösiti ning koidu- ja videvikuajal siseruumis või turvalises aedikus.
- Karja kaitsevad tõhusalt suletud ja kindlad laudauksed ja väravad, karjamaal aitab karja kaitsta kiskjatõrjeaed ja karjavalvekoerad. Kiskjatõrjeaed koosneb 5-liinilisest elektrikarjusest, mille alumine traat on võimalikult maapinna lähedal ja ülemine traat/liin 110–120 cm kõrgusel. Oluline on, et kõik liinid oleksid korralikult pingutatud ja pingestatud. Tõhusa lisakaitse annavad vastava väljaõppe saanud kaks karjavalvekoera.
Looduses
Kui tunned looduses viibides hirmu, räägi endaga või laula. Nii annad endast metsloomadele varakult märku.
Kohtudes ilvesega ...
- Kui märkad ilvest, naudi hetke. Ilves ei ole tavapärases olukorras inimesele ohtlik.
- Kui põrkad autoga sõites kokku ilvese või mõne teise suurulukiga (karu, hunt, põder, metssiga, punahirv, metskits), peatu nii, et sa ei tekitaks lisaohtu, ja lülita sisse ohutuled koos ääretuledega. Hädaolukorras helista 112. Pea meeles, et vigastatud loom võib olla ohtlik.
- Kui märkad maanteel vigastatud või surnud suurulukit (hunt, ilves, karu, metssiga, punahirv, põder, metskits) ja tegu ei ole ohuolukorraga, teata riigiinfo telefonil 1247 (häirekeskus).
Ilves on metsloom ja nagu iga teine metsloom, võib ka tema ettearvamatult käituda. Seetõttu ei tohiks talle kunagi lähedale minna.
Eestis hinnatakse ilveste arvukuseks 650–800 isendit.
Kui märkad ilvest või tema tegevusjälgi, anna oma vaatlusest teada loodusvaatluste nutirakenduse või PlutoF platvormi kaudu.
Kiskjate arvukusest Eestis
Meie suurte kiskjate arvukuste muutustest ja nende põhjustest saab ülevaate Keskkonnaagentuuri aruandest „Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2026“. Loe aruannet lähemalt Keskkonnaportaalist.
Kokkuvõtvalt:
- Pruunkaru arvukus kasvab jätkuvalt ning 2025. aastal oli Eestis hinnanguliselt vähemalt 1100 karu. Viimase kümne aasta jooksul on karude arvukus suurenenud keskmiselt 5% aastas. 2025. aastal oli karude tekitatud kahjustuste hulk mesindusele viimase seitsme aasta madalaim, kuid silorullide kahjustamine suurenes märgatavalt.
- Hundi arvukus suurenes 2025. aastal veidi ning oli ligikaudu 330 isendit, sealhulgas 33 kutsikatega karja. Kahjustuste koguhulk püsis üldiselt samal tasemel, kuid vähenes lammaste ja suurenes veiste murdmine. Keskkonnaametile anti teada 28 koera murdmisest huntide poolt, mis on 2024. aastaga võrreldes mõnevõrra vähem (38).
- Ilvese arvukus püsis 2025. aastal peaaegu muutumatuna (650–800 isendit), kuid pesakondade arv on vähenenud 2024. aastaga võrreldes viiendiku võrra. Eelmisel aastal vaadeldi vähemalt 80 erinevat poegadega emailvest. Ilvese seisund Eestis on jätkuvalt soodne.
Teemaleht: Keskkonnaamet ja Keskkonnaagentuur
Fotode autor: Valeri Štšerbatõh. Fotode allalaadimine ja kasutamine ilma autori nõusolekuta ei ole lubatud.
Seotud viited
Seotud dokumendid
Viimati uuendatud 13.08.2026
