Keskkonnakahju ning selle heastamine

Keskkonnakahjuks loetakse keskkonnavastutuse seaduse mõttes elusloodusele (kaitsealad, hoiualad, püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid, kaitstavad elupaigad ning linnu-, looma- ja taimeliigid), veele ning pinnasele tekitatud kahju.

Keskkonnavastutuse seadusega ei ole hõlmatud nende liikide ja koosluste kahjustamine, mis ei ole kaitse alla võetud, tuumaõnnetustega põhjustatud keskkonnakahju ning välisõhule tekitatud kahju ning kahju, mis on põhjustatud rahvusvahelise julgeoleku tagamisest, sõjategevusest või loodusõnnetusest.

Samuti ei käsitle keskkonnavastutuse seadus metsale tekitatud kahju (v.a juhud, kui mets on ka kaitstav elupaigatüüp), maapõuele tekitatud kahju (v.a juhud, kui tekitatakse pinnasekahju), hajureostust ja jääkreostust.

Kahju tekitaja peab keskkonnakahju ohu tekkimise korral viivitamata rakendama vältimismeetmeid.

Kahju tekkimisel peab kahju tekitaja rakendama heastamismeetmeid, töötades selleks esmalt välja heastamismeetmete plaani ja esitades selle Keskkonnaametile heakskiitmiseks.

Keskkonnakahju tekitaja peab ka kandma kõik keskkonnakahju vältimise ja heastamisega seotud kulud.

Puudutatud isikute õigused keskkonnakahju vältimisel ja heastamisel

 Igal isikul, keda:

• keskkonnakahju mõjutab või võib mõjutada;
• kellel on põhjendatud huvi keskkonnakahju menetlemise vastu;
• kelle õigusi keskkonnakahju või kahju ohu tekitamine rikub;
• on õigus pöörduda Keskkonnaameti poole ning taotleda vältimis- või heastamismeetmete rakendamist või kahju tekitaja kohustamist vältimis- või heastamismeetmeid rakendama.

Sama taotluse saavad Keskkonnaametile esitada ka keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-s 31 nimetatud valitsusvälised organisatsioonid, kelle keskkonnakaitse eesmärke või senist keskkonnakaitsetegevust keskkonnakahju või kahju ohu tekitamine puudutab.

Keskkonnaametile tuleb saata keskkonnakahju või selle ohuga seonduv asjassepuutuv teave. Palume teabe edastamisel võtta aluseks keskkonnaministri 11.07.2008 määrus nr 32 „Keskkonnakahju ja kahju ohtu puudutavate andmete loetelu“.

Keskkonnaamet otsustab vältimis- ja heastamismeetmete rakendamise vajaduse, teavitades sellest taotluse esitajat.

• Isik ise kahju tekitajalt keskkonnakahju heastamist nõuda ei saa, keskkonnavastutuse seadus reguleerib vaid riigi nõuet keskkonnakahju heastamiseks.
• Isikutel on võimalik neile keskkonnakahjuliku tegevusega tekitatud kahju puhul esitada nõudeid tulenevalt võlaõigusseadusest.

Vastutust keskkonna kahjustamise eest käsitlevad pea kõik keskkonnaalased seadused, kuid keskkonnakahju ja kahju ohu vältimist või heastamist käsitleb keskkonnavastutuse seadus. Seadus põhineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivil 2004/35/EÜ keskkonnavastutusest keskkonnakahjustuste ärahoidmise ja parandamise kohta (nn keskkonnavastutuse direktiiv).

Keskkonnavastutuse seadusega ei ole hõlmatud keskkond tervikuna. Seetõttu ei hõlma ka keskkonnakahju mõiste mistahes keskkonnakomponendi kahjustamist.

Keskkonnakahjust teatamine

Keskkonnakahju või selle ohu tekitaja on kohustatud asuma kahju ohu ilmnemisel keskkonnakahju tekkimist vältima või tekkinud keskkonnakahju heastama.

Seetõttu peab kahju tekitaja keskkonnakahju või kahju ohu tekkimisel või kahju ohu püsimise korral viivitamata teavitama kõigist keskkonnakahju ja kahju ohuga seotud asjaoludest Keskkonnaametit (inimese tervise mõjutamisel ka Terviseametit).

Kahju tekitajal tuleb anda keskkonnaministri 11.07.2008 määruses nr 32 „Keskkonnakahju ja kahju ohtu puudutavate andmete loetelu“ nimetatud teave.

Keskkonnaametil ja Terviseametil on õigus lisaks eelnimetatud määruses nimetatud teabele nõuda kahju tekitajalt ka muid asjakohaseid andmeid keskkonnakahju või selle ohu kohta.

Kuhu teatada?

Riigiinfo telefon 1247

• e-post: 1247@1247.ee                           

Keskkonnaameti kontakt:

• e-post: info@keskkonnaamet.ee 
• telefon: 662 5999 

Terviseameti kontakt:

• e-post: info@terviseamet.ee
• telefon: 794 3500