Kiirgusseire
Riiklik kiirgusseire allprogramm
Vastavalt „Keskkonnaseire seadusele“ ja keskkonnaministri määrusele, „Riikliku keskkonnaseire programmi ja allprogrammide täitmise nõuded ja kord“, on riikliku kiirgusseire allprogrammi vastutavaks täitjaks Keskkonnaamet.
Vastavalt keskkonnaministri määrusele „Keskkonnaameti põhimäärus“ on Keskkonnaameti kliima- ja kiirgusosakonna ülesandeks kiirgusvaldkonnas:
- korraldada keskkonna radioaktiivsuse seiret ja seiretulemuste analüüsi;
- teostada ainete radioaktiivsuse laboratoorset analüüsi ja looduskiirituse uuringuid;
- hinnata elanikukiiritust;
- tagada kiirgusohu eest varajase hoiatamise süsteemi toimimine.
Rahvusvahelised nõuded
Eesti Vabariik on kohustused järgima Euroopa Aatomienergiaühenduse (EURATOM) Asutamislepingu artiklite 35 ja 36 nõudeid.
Artikkel 35 sätestab, et liikmesriik peab looma vajalikud vahendid õhu, vee ja pinnase radioaktiivsustaseme pidevseireks ning põhistandardite järgimiseks.
Artikli 36 kohaselt tuleb seireandmed edastada etteantud vormis perioodiliselt Euroopa Komisjonile, et Komisjon oleks teadlik elanikkonnale mõjuva radioaktiivsuse tasemest. Euroopa Liidu liikmesriikides on keskkonna kiirgusseires rakendatud ühtne metoodika, mis on kirjeldatud Komisjoni soovituses 2000/473/Euratom 8. juunist 2000.
Euroopa Komisjon viib läbi EL liikmesriikides auditeid, millega kontrollitakse riiklikku kiirgusseire korraldust nii tava- kui ka hädaolukorra tingimustes.
Foto autor: Uko Rand
Kiirgusseire aruanded ja rahvusvahelised auditid
Kiirgusohust varajane hoiatamine
Tõsiste tuuma- ja kiirgusõnnetuste puhul võib atmosfääri sattunud radioaktiivne saaste ka riigipiire ületada.
Teave ohust ja saaste levimise iseärasustest annab võimaluse vastu võtta operatiivseid otsuseid elanikkonna kaitsmiseks.
Eesti kiirgusohust varajase hoiatamise seirevõrk koosneb kahte tüüpi mõõteseadmetest:
1. AUTOMAATSED KIIRGUSSEIREJAAMADEST (DOOSIKIIRUSE SEIREKS) (15);
2. FILTERJAAMADEST (ÕHUKANDELISTE OSAKESTE SEIREKS) (3).
Automaatsed seirejaamad
Foto autor: Teet Koitjärv
Kiirgusohust varajase hoiatamise seirevõrk koosneb 15 automaatsest kiirgusseirejaamast, mis mõõdavad üle Eesti reaalajas summaarset õhu gammakiirguse taset (nSv/h).
Gammakiirgust mõõdab süsteem peamiselt NaI(Tl) kristallil baseeruva detektoriga, mis mõõdab summaarset gammakiirguse doosikiirust, idenifitseerib radionukliide ning hindab erinevate radionukliidide poolt põhjustatud doosikiirust.
Täiendavalt kristallile on seadmes ka Geiger-Müller detektor, mis on võimekam registreerima kõrgemaid doosikiiruseid.
Eelkõige pakub huvi tehislikest radionukliididest põhjustatud komponent, mida võrreldakse etteantud alarmitasemega. Tingimustele vastava kiirgustaseme puhul edastavad jaamad sellekohase teate ka Keskkonnaametile.
Õhufilterjaamad
Varajase hoiatamise alla kuulub ka atmosfääriosakeste ja aerosoolide radioaktiivsuse seire, mida viiakse läbi kolmes seirejaamas: Harkus, Narva-Jõesuus ja Tõraveres.
Seadmetes on kasutusel klaasmikrofiibrist filtrid, mida vahetatakse kord nädalas ning analüüsitakse Keskkonnaameti kliima- ja kiirgusosakonna laboratooriumis. Filtrite laboratoorne analüüs võimaldab avastada väga väikeseid radionukliidide aktiivsuskontsentratsioone õhus (suurusjärgus µBq/m3).
Atmosfääri radioaktiivse saaste kõige olulisemaks indikaatorisotoobiks on inimtekkelise päritoluga radioisotoop Tseesium-137 (Cs-137), mida leidub õhus vähesel määral alati. Alati leidub atmosfääris ka looduslikku radioisotoopi Berülleum-7 (Be-7).
Viimati uuendatud 16.04.2026
