Põhjavesi ja puurkaev
Põhjavesi on kogu vesi, mis asub maapinna all küllastumusvööndis ning on kokkupuutes pinnase või aluspõhjaga.
Põhjavee all mõistetakse maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ja lõhedes olevat vett, mis liigub raskusjõu või rõhu toimel. Kui kaevata või puurida vett läbilaskvasse pinnasesse auk, siis täitub see teatud sügavuses veega. Seejärel kaevises stabiliseerunud surveta veetase on põhjaveetase ja sellest allpool pinnases olev vesi on põhjavesi.
Allpool põhjaveetaset on pinnas veeküllastunud (küllastumusvöö). Ülalpool põhjaveetaset, mitteküllastunud kihis nn aeratsioonikihis (õhustusvöönd), sisaldab pinnas erineval määral vett, kuid seda pole võimalik kasutada (niiskus, seotud vesi, infiltreeruv vesi).
Põhjavesi muutub meile kättesaadavaks tänu puurkaevudele. Puurkaeve kasutatakse veevarustuses nii joogivee kui ka tootmisvee saamiseks, samuti ka hüdrogeoloogilisteks uuringuteks. Puurauke kasutatakse ka maasoojussüsteemides.
Mis on põhjaveevaru?
Põhjaveevaru on arvutuslik põhjavee hulk, mida on võimalik kasutada nii, et oleks tagatud põhjavee hea seisundi säilimine. Põhjaveehaarde rajamisel tootlikkusega rohkem kui 500 m³ ööpäevas tuleb eelnevalt uuringutega määrata põhjaveevaru. Täpsemat infot põhjaveevaru hindamise kohta leiad Kliimaministeeriumi kodulehelt.
mis on veehaare või põhjaveehaare?
Veehaare ehk veehaardeehitis on ehitis (kaev), mille kaudu toimub vee võtmine kas pinnaveekogust või põhjaveekihist.
Mis on kaev?
Kaev on põhjaveeni ulatuv püstloodsete seinte või toruga veevõtuauk.
Puurkaevude info
Eesti Geoloogiateenistuse lehelt leiab puurkaevude info SIIT ja geoloogiafondis olevad arvestuskaardid SIIT
Puurkaevu ja -augu rajamine
Puurkaevu või -augu asukoht tuleb kooskõlastada kohaliku omavalitsusega.
Puurkaevu või puuraugu rajamiseks on vaja ehitusprojekti, mille koostajaks võib olla hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba omav isik.
Puurkaevu või -augu ehitamiseks tuleb kohalikult omavalitsuselt taotleda ehitusluba. Ehitusloa taotluse võib teha ka projekteerija kui selleks on temaga kokkulepe sõlmitud. Nõuded puurkaevu või -augu ehitusprojektile on kehtestatud taristuministri määruses nr 25.
Puurkaevu või -augu ehitusloa taotlust menetleb kohalik omavalitsus.
Pädev asutus (kohalik omavalitsus) kooskõlastab puurkaevu või -augu ehitusloa taotluse Keskkonnaametiga ehitusseadustiku § 126 nimetatud juhtudel.
Kohalik omavalitsus väljastab puurkaevu või -augu rajamiseks ehitusloa ja peale selle rajamist kasutusloa.
Puurkaevu või -augu rajab hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba omav isik.
Puurkaevu või -augu andmete Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) elektrooniliselt esitamise õigus on lähtuvalt määruse nr 25 § 17 hüdrogeoloogiliste tööde tegevusloale märgitud tööde eest vastutavatel isikutel.
Puurimisest lähemalt
Puurkaevude ning puuraukude rajamist, ümberehitust, konserveerimist ning lammutamist reguleerib ehitusseadustik ning määrus nr 25.
Eesti Geoloogiateenistus on kirja pannud üldised põhimõtted puurkaevu puurimisest.
Loe edasi SIIT
Salvkaevu rajamine
Salvkaevu rajamiseks, ümberehitamiseks ja lammutamiseks tuleb esitada kohalikule omavalitsusele ehitusteatis (ehitusseadustik, neljas peatükk, esimene jagu).
Salvkaevu rajamiseks, ümberehitamiseks ja lammutamiseks ei ole nõutav hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba.
Salvkaevu rajamise, ümberehitamise ja lammutamise nõuded ja kord ning nõuded salvkaevu konstruktsiooni kohta on sätestatud määruse nr 25 üheksandas peatükis, § 29-30.
Veehaarde sanitaarkaitseala ning hooldusala
Veehaarde sanitaarkaitseala on joogivee võtmiseks või joogivee tootmiseks kasutatavat puurkaevu või puurkaevude gruppi ümbritsev maa- või veeala, kus vee kvaliteedi halvenemise vältimiseks ja veehaarde ehitiste kaitsmiseks on tegevust piiratud.
Põhjaveehaarde ümber ei moodustata santaarkaitseala, kui vett joogivee kasutamise või joogivee tootmise eesmärgil võetakse alla kümne kuupmeetri ööpäevas või võetavat vett kasutatakse tootmiseks. Sellise põhjaveehaarde ümber moodustatakse hooldusala.
Veehaarde (puurkaev, puurkaevude grupp, salvkaev) sanitaarkaitseala ning hooldusala nõudeid reguleerib veeseaduse 6. ptk 6. jagu.
Veehaarete sanitaarkaitsealade, hooldusalade ning muude piirangute leidmiseks soovitame kasutada Maa- ja Ruumiameti geoportaali kitsenduste kaardirakendust.
Heitvesi
Puhastamata reovett ei tohi juhtida veekogusse ega pinnasesse. Reovesi tuleb enne keskkonda juhtimist puhastada selliselt, et see vastaks veeseaduse nõuetele. Kui majapidamises käideldakse reovett nõuetekohaselt, ei ole karta lähiümbruse põhjavee (joogivee) reostamist ega pinnaveekogude seisundi halvenemist.
Igasugune reoveekäitluse lahendus tuleb kohaliku omavalitsusega kooskõlastada. Reoveepuhasti ehitamine peab olema kooskõlas kohaliku omavalitsuse planeeringutega (üld-, detail- ja eriplaneering). Kohaliku omavalitsuse üksus on kohustatud korraldama asulareovee kogumise ja selle puhastamise enne heitveena suublasse juhtimist. Vajadusel tuleb taotleda vee erikasutuseks keskkonnaluba.
Loe lähemalt, millistel juhtudel on tarvis veevaldkonna keskkonnaluba.
Loe lähemaltVeevaldkonna keskkonnaloa taotlemise juhendi leiad vee taotluste lehelt.
Vee taotlusedKeskonnaluba ei ole vaja
Keskkonnaluba ei ole vaja kuni ühe kuupmeetri heitvee veekogusse juhtimiseks ööpäevas või kuni viie kuupmeetri heitvee pinnasesse juhtimiseks ööpäevas, kui heitvesi vastab veeseaduse nõuetele.
Heitvee juhtimise keeld
Heitvee ja saasteainete juhtimine külmunud või lumega kaetud pinnasele ning otse põhjavette, karsti ning karstijärve on keelatud.
Ohtlikud ained
Ohtlik aine on inimese tervist või keskkonda ohustav aine oma mürgisuse, püsivuse ja bioakumuleeruvuse tõttu.
Ohtlikud ained
Ohtlikud ained satuvad meie veekeskkonda peamiselt punktreostusallikatest, nagu tööstustegevus, reoveepuhastusjaamad ja prügilad ning hajusallikatest, nagu taimekaitsevahendid ja väetised põllumajanduses või olmereovesi kodumajapidamistest.
Ohtlike ainete juhtimisel veekogusse tuleb järgida kehtestatud õigusakte. Kui veekogusse juhitakse ohtlike aineid ja nende saastekogused ületavad õigusaktidega kehtestatud piirväärtuseid tuleb kavandada tegevused, kuidas neid saastained vähendada.
Suuremates kogustes ohtlike ainete veekogusse juhtimine on lubatud ainult keskkonnaloa alusel ning teatud perioodil. Selleks tuleb Keskkonnaametile esitada taotlus järgmiste andmetega:
- sotsiaal–majanduslik põhjendus, miks ei ole võimalik ohtlike ainete piirväärtusi tagada;
- ohtliku aine või ainete segunemispiirkonna andmed (seire teostamine ja kaart);
- tegevuskava, kus kirjeldatakse kuidas ja mis ajaperioodil kavandatakse ohtlike ained vähendada.
Seire
Keskkonnakaitseloa raames teostatakse seiret. Seire saab jagada kaheks: ettevõtte omaseireks ja operatiivseireks.
Keskkonnaloas määratakse ettevõttele omaseire läbiviimise nõuded. Seire andmed tuleb esitada KOTKAS-s seiremoodulis. Seiret tuleb teostada keskkonnaloas märgitud kohtades ning loas märgitud sagedusega. Seirata tuleb näitajad, mis keskkonnaloas on määratud. Juhul kui ei ole võimalik seiret teostada, tuleb selle kohta esitada seire moodulis põhjendus, miks ei saanud seiret teostada.
Keskkonnaameti ülesandeks on pinnavee operatiivseire korraldamine. Operatiivseire eesmärgid on järgmised:
- määrata kindlaks veekogud, mis ei vasta keskkonnaalastele eesmärkidele;
- hinnata veemajanduskava meetmeprogrammidest tulenevaid muutusi (kalapääsude ja reoveepuhastite toimimine);
- punktreostusallikatest (heitvee väljalaskmed) lähtuva ulatuse ja mõju hindamine;
- hajureostusallikatest (põllumajandus) lähtuva reostuse ulatuse ja mõju hindamine.
Seire tegemisel keskkonnaloa omaseire ja operatiivseire raames tuleb kasutada atesteeritud proovivõtjat, kui seire valdkond kuulub atesteerimisele. Atesteerimisele kuuluvad järgmised valdkonnad: joogivesi, pinnavesi, põhjavesi, merevesi, reo- ja heitvesi ning reoveesete. Valdkonnas, milles proovivõtjaid ei atesteerita, peab proovivõtul järgima asjaomase proovivõtuvaldkonna tunnustatud meetodit ja tagama, et saadud tulemuste jälgitavus on tõendatud.
Ohtlikest ainetest Kliimaministeeriumi kodulehel
Ohtlike ainete allikate inventuur (Eesti Keskkonnauuringute Keskus, 2018)
Viimati uuendatud 15.04.2026
