Käsiraamat kohaliku omavalitsuse keskkonnaspetsialistile

Linnakeskkonda laiendatakse sageli loomade looduslike elupaikade arvelt, mistõttu on aegamööda muutunud paljude loomade elupaigaeelistused ja käitumisharjumused. Taolisi loomi, kes on otsustanud alaliselt tiheasustusalale elama jääda, nimetatakse linnaloomadeks ning tänapäeval jagame paljudega neist – küll enamasti inimestele omast – linnaruumi.

Eesti levinumad linnaloomad on jänesed, oravad, siilid ja rebased ning erinevad linnalinnud, nagu kajakad, varesed, tuvid jne.

Linnakeskkond on metsloomade jaoks atraktiivne mitmel põhjusel. Näiteks võib linnadest leida kergesti kättesaadavat toitu, kaitset looduslike vaenlaste eest ning pesitsuskohti. Enamjaolt ei kujuta elujõulised linnaloomad inimesele ohtu – metsloomale omaselt hoiavad nad inimesest pigem eemale. Küll aga võivad lahtiselt hoiustatud biojäätmed või lemmikloomale välja pandud toit tuua linnalooma lausa inimese koduaeda. Ei ole ka harvad juhud, kus linnaloomadele lausa pakutakse toitu, mis esiteks ei ole vajalik ning teiseks paneb metslooma olukorda, kus ta võibki inimese poolt toitu ootama hakata.

Linnaloomadega seotud probleemseid valdkondi reguleerib:

looduskaitseseadus (LKS):

• § 55: Isendi surmamine, kahjustamine ja häirimine – põhjendatud juhtudel võib see olla vajalik, kuid selleks on vaja Keskkonnaameti luba;
• § 58 Kodumaiste liikide asustamine, loodusest eemaldamine ja tehiskeskkonnas hoidmine – teatud juhtudel ja arvukuse reguleerimise eesmärgil võib Keskkonnaamet lubada linnumunade, välja arvatud kaitsealuste lindude munad, korjamist ja kahjustamist või jahiulukite nimekirja kuuluvate lindude aastaringset laskmist või püüdmist. Kohaliku liigi loomi tohib loodusest eemaldada ainult Keskkonnaameti nõusolekul;
• § 60 lõige 1: Vara kaitseks looma eest on lubatud kasutada kõiki kaitseabinõusid, mis ei põhjusta looma vigastamist või hukkumist ning mis on inimesele ohutud;

kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS):

• § 6 lõike 3 punkt 2: Annab omavalitsusüksusele õiguse ja kohustuse tegeleda muuhulgas näiteks mitteabitute, kuid kohalike elanike seas meelehärmi tekitavate linnaloomadega (sh jahiulukitega väljaspool jahimaid).