Käsiraamat kohaliku omavalitsuse keskkonnaspetsialistile

Planeeringu esitab kooskõlastamiseks planeerimisalase tegevuse korraldaja, kelle ülesanne on läbi viia menetlustoimingud.

Tervitatav on planeerija soov teha Keskkonnaametiga jooksvalt planeeringu koostamise käigus koostööd, kuid planeeringut Keskkonnaametile kooskõlastamiseks planeerija ise siiski esitada ei saa. Planeeringu koostamise käigus tehtavad vajalikud menetlustoimingud on planeerimisalase tegevuse korraldaja ülesanne. Seega, kui planeerija esitab planeeringu kooskõlastamiseks, palub Keskkonnaamet seda teha planeerimisalase tegevuse korraldajal. See tagab ühtlasi, et planeerimisalase tegevuse korraldaja on planeeringulahendusega nõus.

Keskkonnaametile tuleb planeeringu kooskõlastamiseks esitada

• kaaskiri-taotlus;
• planeering;
• keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruanne (kui tehakse KSH);
• Vajaduse korral muud asjakohased materjalid.

Planeerimisalase tegevuse korraldaja (edaspidi „korraldaja“) peab kaaskirjas Keskkonnaametiga koostöö tegemist ja planeeringu kooskõlastamisele saatmist põhjendama (kui ei ole selged juhud, vt nt LKS-i § 14 lg 1 p 5). Kui seda ei ole tehtud, siis planeering ei kuulu kooskõlastamisele Keskkonnaametiga (puudub alus kooskõlastamise määramiseks). Keskkonnaamet saab seda küsimust vajaduse korral enne vastuskirja koostamist korraldajaga täpsustada. Sellele vaatamata, kui Keskkonnaametil on märkusi planeeringu kohta, siis on tal õigus need vajaduse korral esitada.

Enne planeeringu saatmist kooskõlastamiseks või arvamuse küsimiseks peab korraldaja materjalide nõuetele vastavuse üle kontrollima. Nt PlanS-i § 3 lõike 3 kohaselt esitatakse planeeringu seletuskirjas planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ning ruumilise arengu eesmärgid, nende saavutamiseks valitud planeeringulahenduse kirjeldus ja valiku põhjendused. Osa planeeringuid ei vasta paneerimisseaduses (sh § 3 lg-d 1–4 ning § 126) esitatud põhimõtetele ja sisunõuetele.

Keskkonnaamet analüüsib oma pädevuse piires planeeringulahenduse ja KSH aruande vastavust õigusaktide nõuetele, samuti KSH aruande sisulist piisavust (kui planeeringu koostamisel tuleb teha KSH). Lisaks sellele hindab Keskkonnaamet vajaduse korral, kas on kaalutud KSH algatamise vajalikkust vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele. Siinkohal tuleb arvestada, et planeeringule ei saa anda kooskõlastust ka siis, kui KSH aruanne ei ole nõuetele vastavalt koostatud (vt https://planeerimine.ee/kkk/kas-detailplaneeringu-kooskolastamisel-saab-viidata-puudustele-keskkonnamoju-strateegilises-hindamises/).

Keskkonnaamet vaatab esitatud materjalid läbi ja otsustab planeeringu kooskõlastamise üle hiljemalt 30 päeva jooksul (kui planeeringut koostatakse eelmise PlanS-i alusel, siis ühe kuu jooksul). Kui vastust ei ole võimalik tähtaja jooksul anda, teavitab amet sellest, sh selgitades hilinemise põhjust, ning nimetab uue vastamistähtaja. Puuduvast või täpsustamist vajavast infost teavitatakse taotlejat esimesel võimalusel.

NB!   Planeeringut ei loeta n-ö vaikimisi kooskõlastatuks, kui vajatakse LKS-i § 14 lõike 1 punkti 5 kohast nõusolekut. LKS-i sätetest tulenevalt on kaitsealal, hoiualal jt kaitstavatel loodusobjektidel planeerimismenetluse läbiviimisel vajalik kaitseala valitseja seisukoht (nõusolek) ehk teisisõnu ei saa Keskkonnaameti LKS-i kohase kooskõlastuse suhtes kohaldada PlanS-is sätestatud vaikimisi kooskõlastust.