Kaitstavatel loodusobjektidel tegutsemisel tasub enne teha kindlaks ala piirangud ning selgitada välja, millised tegevused on lubatud ja millisteks tegevusteks on vaja eelnevalt kaitseala valitseja nõusolekut küsida.
Infot kaitstavate loodusobjektide kohta leiab
- Maa- ja Ruumiameti looduskaitse ja Natura 2000 alade kaardirakendusest (NB! avalik rakendus ei kuva rangelt kaitstavate liikide leiukohti),
- Keskkonnaportaalist,
- piirangute ulatuse kohta leiab infot looduskaitseseadusest ja
- konkreetsete kaitstavate alade kaitse-eeskirjadest.
Enamlevinud tegevused, milleks võib olla kaitsealadel vajalik eelnev nõusolek
Looduskaitseseaduse § 14 lg 1 p 1 kohaselt ei või kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta muuta katastriüksuse kõlvikute piire ega kõlviku sihtotstarvet.
Tavapärasemad kõlvikumuutused, mis võivad kaitsealade kaitse-eesmärke mõjutada, on loodusliku rohumaa metsastamine või metsastunud aladest loodusliku rohumaa või muu maa kõlviku kujundamine (mis võib kanda ka kaitse-eesmärke toetavat eesmärki – nt märgalade taastamisel), õuealade laiendamine looduslike kõlvikute arvelt jne.
Kõlvikute piiride ja sihtotstarbe muutmine on vaja Keskkonnaametiga kooskõlastada eelkõige juhul, kui selleks ei ole tarvis mingit muud dokumenti või nõusolekut (nt. planeeringut, ehitusluba vms).
Looduskaitseseaduse § 14 lg 1 p 2 kohaselt ei või kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid.
Tavapärasemad kooskõlastamist vajavad maakorraldustoimingud on kinnisasjade jagamine ning kinnisasjadele sihtotstarbe määramine. Kaitseala valitseja seisukohta vajab enamasti ka kaitstavat loodusobjekti sisaldava riigile kuuluva maaüksuse võõrandamine, munitsipaliseerimine, tagastamine.
Rahvusparkide, kaitsealade ja püsielupaikade rangelt kaitstavates vööndites võib ala kaitse-eeskirjaga piirata inimeste viibimist sõltuvalt vööndist kas täielikult (looduskaitseseaduse § 29 lg 2) või teatud ajal (looduskaitseseaduse § 30 lg 2 p 4).
Lähtudes kaitse-eeskirjast võib Keskkonnaamet põhjendatud juhtudel anda lubasid piirangutega aladel (mis on kajastatud ka Maa- ja Ruumiameti geoportaali looduskaitse ja Natura 2000 alade kaardirakenduses) viibimiseks.
Kaitstavatel aladel on sõltuvalt ala ning vööndi kaitse-eesmärgist piiratud looduskaitseseaduse § 30 lg 2 p 6 ja § 31 lg 2 p 11 alusel rahvaürituste korraldamine. Piirangud võivad rakenduda alates teatud osalejate arvust või ürituse korraldamise kohast – piirangud enamasti puuduvad või on leebemad ürituste korraldamiseks ettenähtud kohtades.
Rahvaürituste all peab Keskkonnaamet silmas nii organiseeritud avalikke üritusi kui looduses korraldatavaid erakogunemisi, milles osaleb suurem hulk inimesi. Rahvaürituse kooskõlastamise vajadus tuleneb eesmärgist tagada häirimisele tundlike liikide sigimisrahu, minimeerida pinnasekahjustusi ja liigset tallamist, tagada kaitstavatel aladel heakord.
Kaitstavatel aladel on looduskaitseseaduse § 31 lg 2 p 10 alusel valdavalt piiratud sõidukitega sõitmine väljaspool teid ning maastikusõidukiga sõitmine (välja arvatud näiteks põllumajandus- ja metsamajandustöödel).
Lähtudes kaitse-eeskirjast võib Keskkonnaamet põhjendatud juhtudel anda lubasid sõidukiga väljaspool teid ja maastikusõidukiga sõitmiseks.
Enne ürituse kavandamist:
• Enne ürituse kavandamist tee kindlaks, ega kavandatud ürituse ala ei jää mõnele kaitsealusele loodusobjektile ning seal ei ole liikumiskeelu aeg. Samas rakenduses on märgitud ka kaitsealadel asuvad rahvaüritusteks ettevalmistatud alad, kus Keskkonnaameti kooskõlastus ei ole vajalik. Selleks sobib nt. Maa- ja Ruumiameti Geoportaali looduskaitse, Natura 2000 kaardirakendus.
• Avalikus kaardirakenduses ei kuvata I kaitsekategooria liikide ringikujulisi püsielupaiku ehk liigikaitsealasid ega I ja II kaitsekategooria taimeliikide kasvualasid, kuid Eesti Orienteerumisliidu määratud isikutel on ligipääs Keskkonnaregistrisse kantud I ja II kaitsekategooria liikide leiukohtade andmetele (s.h. I kaitsekategooria loomaliikide elupaigad); III kaitsekategooria liikide leiuandmed on avalikud Maa- ja Ruumiameti Geoportaali looduskaitse, Natura 2000 kaardirakenduses. Liikide leiukohtadega tuleks arvestada juba ürituse kavandamisel.
• Kaitsealadel nagu rahvusparkides, looduskaitsealadel, ning maastikukaitsealadel on Keskkonnaameti kooskõlastus vajalik kui kaitse-eeskiri seda sätestab. Küll aga soovitame mistahes muu kaitsealuse loodusobjekti puhul (hoiualad, püsielupaigad, üksikobjektid, väljaspool kaitsealasid asuvad liikide leiukohad) nõu ja abi saamiseks kirjutada info@keskkonnaamet.ee või konsulteerida Keskkonnaameti piirkondliku looduskasutuse juhtivspetsialistiga.
• Kõikjal peab ürituse korraldamiseks olema maaomaniku kooskõlastus. Maaomanik vastutab ka tema maal väljaspool kaitsealasid asuvate looduskaitsealuste objektide säilimise eest.
Põhimõtted maastikul toimuvate ürituste kooskõlatamiseks kaitsealadel:
• Kaitseala valitseja (Keskkonnaameti) kooskõlastust on kaitsealadel vaja küsida lähtuvalt ürituse prognoositavast osalejate arvust, kusjuures kooskõlastust vajavate osalejate arvu piir on määratud ala kaitse-eeskirjaga, mille leiab Riigi Teatajast kaitseala nime järgi otsides. Kõigi parkide, puistute ja arboreetumite kaitse-eeskirja kohaselt on neis kooskõlastust vajavate ürituste osalejate alampiir 50 inimest.
• Et ürituse korraldaja jõuaks arvestada esitatud tingimustega, tuleks Keskkonnaameti kooskõlatust küsida vähemalt 30 kalendripäeva enne plaanitud ürituse toimumist ja/või selle läbiviimiseks vajalike otsuste tegemist, kirjalikult aadressil info@keskkonnaamet.ee. Taotlusele peab olema lisatud ürituse tegevusala kontrollpunktide või muude inimeste koondumist (nt. võistluskeskuse asukoht, parkimisala, tualetid jms) põhjustavate tegevuspunktide kaart või skeem koos rajapunkti eeldatava koormusega ning märkega info asutusesiseseseks kasutamiseks.
• Keskkonnaamet lähtub oma ostuste tegemisel muuhulgas ka ala looduse seisundist, erinevatest kuhjuvatest mõjudest ja varasematest tegevuste kooskõlastusest, mille tõttu võivad sarnastes looduslikes tingimustes asuvatel aladel olla teatud määral erinevad kooskõlastuse tingimused.
Tingimused, mille korral Keskkonnaamet üldjuhul nõusolekut ürituse korraldamiseks ei anna:
- Keskkonnaamet ei luba üritusi kaitsealustel loodusobjektidel loodusreservaatidesse ega ajalise liikumispiiranguga sihtkaitsevöönditesse liikumiskeelu ajal (liikumiskeelualad ja ajad Maa- ja Ruumiameti Geoportaali looduskaitse, Natura 2000 kaardirakenduses, v.a I kaitsekategooria loomaliikide ringikujulised elupaigad); väljaspool liikumiskeeluaega on sihtkaitsevöönditesse enamasti võimalik üritusi kavandada, v.a. muudest õigusaktidest või allpool loetletud liikide leiukohtadest tulenevad kitsendused.
- Keskkonnaamet ei luba üritusi I kategooria linnu- ja loomaliikide pesapaikadesse pesitsusajal ega I ja II kaitsekategooria taimeliikide kasvukohtadesse vegetatsiooniperioodil (orienteerumiskaartidele kanda need piirkonnad liikumiskeelualadena); väljaspool pesitsusaega ja vegetatsiooniperioodi on liikumine neil aladel üldiselt lubatud, v.a. taimede kasvualadel ekstreemsete ilmastikutingimuste korral (nt. väga märg ja seepärast tallamisõrn) või haruldaste sammalde ja samblike puhul, mis on tallamisõrnad aastaringselt (v.a. lumikatte korral).
- Keskkonnaamet ei luba planeerida kontrollpunkte soistele ja allikalistele aladele, järskudele nõlvadele ja väga kuiva tallamisõrna pinnasega paikadesse ning kohtadesse, kuhu liikumiseks tuleks vältimatult läbida eelpool nimetatud tallamisõrnu kohti (nt. üldjuhul sambliku kasvukohta ja taimestunud luidetele).
- Erandite kaalumine eeltoodud põhimõtetest on juhtumipõhine, nt. II kaitsekategooria taimeliikide väga ulatuslike kasvualade puhul või puudel kasvavate taimede puhul. Selleks tasub aegsasti Keskkonnaametiga ühendust võtta ja tingimuse läbi rääkida.
Valdavalt on kaitstavatel aladel ujuvvahendiga sõitmine lubatud samadel tingimustel kui väljaspool kaitstavaid alasid. Kuid teatud kaitsealadel või kaitseala vööndites on ujuvvahenditega liikumine täielikult keelatud või lubatud teatud tingimustel. Sellisteks on näiteks Matsalu rahvuspargi veekogud, Silma looduskaitseala Tagalahe-Sutlepa sihtkaitsevööndi veekogud.
Enamkülastatavatel veekogudel on tingimused kaitsealade kaupa leiad siit. Piiranguid veesõidukite kasutusele võib esineda ka teistel kaitsealadel.
Kui valdavalt edastatakse Keskkonnaameti nõusolek (või nõusolekust keeldumine) taotlejale, siis Silma looduskaitseala Tagalahe-Sutlepa sihtkaitsevööndi veealal liikumiseks lubade andmisel eraldi otsust liikumisloa väljastamiseks või väljastamiseks keeldumise kohta ei tehta ning taotlejale ei esitata.
Silma looduskaitseala Tagalahe-Sutlepa sihtkaitsevööndi veealal on kaitse-eeskirja kohaselt viibimine lubatud kaitseala valitseja nõusolekul 1. aprillist 31. oktoobrini, kalapüük on lubatud 1. juulist 31. oktoobrini. Samaaegselt on lubatud viibida kuni 12 isikul ilma veesõidukita või kuni 12 veesõidukil, kusjuures inimeste arv ühes veesõidukis pole piiratud (va vooluveekogudel, kuhu viibimislimiite ei seata ja Tahu lahel, kus on lubatud üksnes läbisõit Haapsalu piiranguvööndist Saunja lahele läbi Tahu lahe kuni 500 m kaugusel Herjava poolsaare rannikust). Liikumislubade arv jagatakse võrdselt harrastuskalastajate, kutseliste kalurite ja teiste veealal viibijate vahel.
Liikumisloa taotlus (mis peab sisaldama taotleja ees- ja perekonnanime, isikukoodi, telefoni numbrit ja alal viibimise kuupäeva) peab jõudma vähemalt 3 tööpäeva enne taotletavat kuupäeva Keskkonnaametisse. Liikumisload antakse taotlemise ajalises järjekorras, võttes järjestamisel aluseks nõuetele vastava taotluse saamise täpse aja. Taotleja saab näha hiljemalt 3 tööpäeva pärast taotluse esitamist tabelist (link avaneb, kui teha sellel parem hiireklõps ning avada leht uues aknas), ja kellele on liikumisload konkreetseks kuupäevaks väljastatud.
Kaitsealustes parkides on kaitse-eeskirja § 7 lg 2 p 1 kohaselt puuvõrade või põõsaste kujundamine ja puittaimestiku raie lubatud vaid Keskkonnaameti nõusoleku. Piirang on seatud ajalooliselt kujunenud planeeringu, dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väärtusliku puistu ning pargi- ja aiakunsti hinnaliste kujunduselementide säilitamiseks. Parkides puittaimestiku raie kooskõlastamise nõue kannab ka vanade pargipuudega seonduva elustiku (erinevad linnu- ja nahkhiireliigid) kaitse eesmärki.
Rangelt kaitstavates vööndites pilliroo ja adru või marjade, seente ja muude kõrvalsaaduste varumine
Rahvusparkide, kaitsealade ja püsielupaikade rangelt kaitstavates vööndites – sihtkaitsevööndites – on valdavalt loodusvarude kasutamine keelatud, kuid looduskaitseseaduse § 30 lg 4 p 3 ja 8 kohaselt võib kaitse-eeskirjaga lubada pilliroo ja adru või marjade, seente ja muude kõrvalsaaduste varumist, kusjuures see tegevus võib olla ka lubatud vaid Keskkonnaameti eelneval nõusolekul.
Selline piirang on kaitse-eeskirjaga seatud eelkõige saaduste suures hulgas varumisele, mitte eratarbimiseks kuluvate koguste piiramisele.
Vastavalt looduskaitseseaduse § 32 ja 33 ei ole hoiualadel kaitse-eeskirja, kuid nende piires on keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati, ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi.
Looduskaitseseaduse § 33 lg 1 alusel peab hoiuala piires asuva kinnisasja valdaja esitama hoiuala valitsejale teatise järgmiste tegevuste kavandamise korral:
- tee rajamine;
- loodusliku kivimi või pinnase teisaldamine;
- veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine;
- biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine;
- loodusliku ja poolloodusliku rohumaa ning poldri kultiveerimine ja väetamine;
- puisniiduilmelisel alal asuvate puude raiumine;
- maaparandussüsteemi rajamine ja rekonstrueerimine;
- roo varumine.
Looduskaitseseaduse § 14 lg 1 p 10 kohaselt ei või kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta jahiulukeid lisasööta. Nõusoleku vajadus on seatud tagamaks kaitstavatel aladel ulukite looduslikud populatsioonid ning vältimaks teatud liikide ülemäärasest koondumisest tuleneda võivat mõju teistele elustikurühmadele (nt maaspesitsevatele lindudele).
Sõltumata sellest, kas veekogu asub kaitsealal, on sisepõlemismootoriga veesõiduki kasutamine keelatud järvedel, mille pindala on alla 100 hektari ja jõgedel, mille laius on alla 10 m. Elektrimootoritele seda piirangut ei kohaldata. (Keskkonnaministri määrus „Veesõidukite hoidmise ja kasutamise nõuded“)
Kaitsealadel on üldjuhul igasuguse mootoriga ujuvvahendiga sõitmine keelatud, kuid leidub siiski erandeid.
2025. a alguses muutusid mitme kaitseala kaitse-eeskirjad, mis tõi kaasa selle, et puhke ja virgestuse eesmärgil mitmetele veekogule minekuks enam luba taotlema ei pea, kuid arvestama peab siiski teatud kitsendustega. Varem väljastatud load kehtivad kuni kehtivusaja lõpuni.
Enamkülastatavatel veekogudel on tingimused kaitsealade kaupa järgmised:
Alam-Pedja looduskaitseala
| kõik veekogud |
|
|---|---|
| Emajõgi |
|
| Emajõe vanajõed |
|
| Pedja jõgi |
|
| Põltsamaa jõgi |
|
| Elva jõgi |
|
| Ilmatsalu jõgi |
|
Endla looduskaitseala
|
kõik veekogud |
|
|---|
Keeri-Karijärve looduskaitseala
| Keeri järv |
|
|---|---|
| Elva jõgi |
|
Kääpa maastikukaitseala
| Kaiu järv |
|
|---|---|
| Jõemõisa järv |
|
| Papi järv |
|
Vooremaa maastikukaitseala
| Saadjärv |
|
|---|---|
| teised veekogud |
|
Eelnev loetelu ei ole kõikehõlmav, enne tegutsemist soovitame kontrollida täpsed tingimused üle kehtivast kaitse-eeskirjast, mille leiab kaitseala nime järgi Riigi Teatajast.
Erilubasid võimsamate mootorite kasutamiseks või väljaspool tavapärast perioodi antakse teadustööks ja kaitsekorralduslikuks tööks, Saadjärvel ka keskkonnaharidusprogrammide läbiviimiseks ning treeningute ja võitluste turvamiseks.
Juhis on mõeldud ametiasutustele, ettevõttetele ja eraisikutele, kelle tööülesanneteks on kaitsealustele objektidele jäävate teetrasside ja liinikoridoride hooldamine ning metsamajandustööd.
Juhis aitab tegevuste planeerimisel arvesse võtta, millised on Keskkonnaameti põhimõtted ja kaalutlused, et vajaminevad tööd ei kahjustaks kaitstavaid loodusväärtusi. Juhises välja toodud põhimõtted seab Keskkonnaamet vajadusel tegevuste kooskõlastamisel tingimusteks.
Eelnev loetelu ei ole kõikehõlmav, enne tegutsemist soovitame kontrollida täpsed tingimused üle kehtivast kaitse-eeskirjast.
Kaitstaval alal tegutsemiseks taotluse laekumisel Keskkonnaamet hindab kavandatava tegevuse võimalikku mõju kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgile ja seisundile. Keskkonnaamet võib tegevuste kooskõlastamisel kirjalikult seada tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit.
Nõusoleku saamiseks palume esitada taotlus piisava ajavaruga, kuna kooskõlastamise käigus võib selguda vajadus tegevust (näiteks rahvaüritust) ümber korraldada.
Viimati uuendatud 30.03.2026
