Käsiraamat kohaliku omavalitsuse keskkonnaspetsialistile

Kliimaministeerium on analüüsinud Eesti looduses asuva taristu üldist seisundit, selle hooldamist ja rahastamisvõimalusi ning leidnud, et kulude optimeerimiseks on vajalik eri osapoolte tihe koostöö.

Selleks on välja töötatud Külastustaristu teekaart (2024), mis näeb ette koostöö taristuomanikega.

Suurim külastustaristu rajaja on Eestis Riigimetsa Majandamise Keskus. Aktiivsed taristu rajajad on ka kohalikud omavalitsused.

Kohaliku omavalitsused on rajanud oma territooriumile külastustaristut tihti erinevate fondide ja programmide toel ning koostöös MTÜ-de, haridusasutuste ja turismiettevõtjatega.

2019. aasta külastustaristu inventuur kaitstavatel aladel näitas, et väljaspool RMK külastustaristuid on teised taristuloojad rajanud ligi 2000 objekti kaitstavatele aladele.

Inventuur näitas, et tihti on avalike rahastusfondide abil rajatud taristu puhul jäetud hoolduskulud arvestamata või on tekkinud arusaamatused maaomanikuga, mistõttu on taristu kasutamine muutunud keeruliseks. Nii on jäänud loodusesse objekte, mis on lagunenud, ei oma selgitusi, eksitavad külastajaid või ohustavad metsloomi.

Keskkonnaministeeriumi tellitud inventuur Eesti kaitsealade külastustaristu kohta, mida ei halda RMK (EMÜ, 2019)

Taristuga seoses võib esineda mitmeid probleeme:

• taristu tegelik omanik ei ole teada;
• taristu on hakanud lagunema, kuid ei leidu kedagi, kes seda hooldaks või parandaks;
• taristu puhul puudub teave seda ümbritseva kaitseala väärtuse ja piirangute kohta;
• taristu ehitised on Keskkonnaametiga kooskõlastamata.