Käsiraamat kohaliku omavalitsuse keskkonnaspetsialistile

Keskkonnale tekitatud kahju tuleb selle põhjustajal heastada. Keskkonnaameti ülesanne on tuvastada vastutavad saastajad ning tagada, et isikud ja ettevõtted, kes on keskkonnakahju või selle ohu põhjustanud, tegeleks ka kahju vältimise ja heastamisega.

Keskkonnakahju ning selle heastamine

Keskkonnakahju keskkonnavastutuse seaduse mõistes on oluline ebasoodne mõju

• elupaiga või liigi soodsa seisundi saavutamisele või säilitamisele;
• kaitsealale, hoiualale, püsielupaigale või kaitstavale looduse üksikobjektile või
• merealale, pinna- või põhjaveele.

Samuti peetakse keskkonnavastutuse seaduse (KeVS) tähenduses keskkonnakahjuks ainete, valmististe, organismide või mikroorganismide otsese või kaudse keskkonda viimisega põhjustatud pinnasekahjustust, millega kaasneb oluline risk, et see võib mõjutada inimese tervist.

Keskkonnavastutuse seadusega ei ole hõlmatud nende liikide ja koosluste kahjustamine, mis ei ole kaitse alla võetud, tuumaõnnetustega põhjustatud keskkonnakahju ning välisõhule tekitatud kahju, samuti kahju, mille on põhjustanud rahvusvahelise julgeoleku tagamine, sõjategevus või loodusõnnetus.

Samuti ei käsitle keskkonnavastutuse seadus metsale tekitatud kahju (v.a juhul, kui mets on kaitstav elupaigatüüp), maapõuele tekitatud kahju (v.a juhul, kui tekitatakse pinnasekahju) ega haju- ja jääkreostust.

Kahju tekkimisel peab selle tekitaja rakendama heastamismeetmeid, töötades selleks esmalt välja heastamismeetmete plaani ja esitades selle Keskkonnaametile heakskiitmiseks. Keskkonnakahju tekitaja peab ka kandma kõik keskkonnakahju vältimise ja heastamisega seotud kulud.

Järelevalve

Keskkonnale tekitatud kahju määramise ja väljanõudmisega saab tegeleda ainult Keskkonnaamet. Seega tuleks juhtumitest, mille puhul on olemas kas teadmine või kahtlus keskkonna kahjustamisest, teavitada alati Keskkonnaameti maakondlikku järelevalvebürood. Kiiret reageerimist nõudvate juhtumite korral tuleb neist teavitada, helistades Riigiinfo telefonile 1247.