Käsiraamat kohaliku omavalitsuse keskkonnaspetsialistile

Järelevalvet tehes on mõistlik lähtuda põhimõttest, et oma haldusterritooriumil tekkivaid kohaliku elu korraldamisega seotud küsimusi lahendab eeskätt kohalik omavalitsus ise.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 65 kohaselt ei saa kohalikud omavalitsused delegeerida oma ülesandeid ja pädevust riigi valitsusasutustele. Eespool toodud põhimõtte alusel ei saa kohalik omavalitsus riiklikule järelevalvele edastada lahendamiseks selliseid juhtumeid, mille järelevalve ning lahendamine on ka kohaliku omavalitsuse pädevuses, näiteks kohaliku omavalitsuse vastu võetud ehitusmäärus vms.

Keskkonnaamet on alati valmis omavalitsuse kolleege juhtumite lahendamisel toetama ja nõustama ning vajaduse korral ka kontrollidel osalema. Juhtudel kui kohaliku omavalitsuse ametnik on sunnitud end väärteomenetlusest kohtuvälise menetlejana taandama või kui menetlejat ei ole, tuleb juhtum suunata edasi Keskkonnaametile menetlemiseks. Nõu saamiseks või arutamiseks tuleb pöörduda Keskkonnaameti piirkondliku järelevalvebüroo poole või edastada teave e-aadressil 1247@1247.ee. Kiiret reageerimist nõudvate juhtumite korral tuleb neist teada anda, helistades Riigiinfo telefonile 1247.

Ehitustegevuse puhul peab kohalik omavalitsus lähtuma põhimõttest, et rahvusparkides ning kaitsealadel võivad vastavalt kaitseala kaitse-eeskirjale vajada Keskkonnaameti nõusolekut ehitamiseks kõik ehitised, kaasa arvatud väikeehitised, mille rajamiseks pole vaja kohalikule omavalitsusele ehitusteatist esitada.

Ehituskeeluvööndisse on keelatud ehitada uusi ehitisi, mille rajamiseks pole vaja kohalikule omavalitsusele ehitusteatist esitada, nt eratee, tiik, alla 20 m2 pindalaga elamu jne.

Ühtlasi peab arvestama, et juhul kui kaitsealal on ehitis rajatud kaitseala valitseja nõusolekuta ning ehitamiseks ei ole täidetud kõik looduskaitseseaduse nõuded, siis ei pruugi ehitise seadustamine olla ka tagantjärele võimalik ning omanikul tuleb ehitis likvideerida. Sama põhimõte kehtib ka ehituskeeluvööndis ehitamise kohta, kui ehitamise puhul ei saa rakendada ühtegi erandit.

Olemasoleva ehitise loeb Keskkonnaamet EKV-s õiguslikul alusel ehitatuks, kui ehitis on ehitatud:

• enne 01.04.1995 ehk enne ranna ja kalda kaitse seaduse jõustumist;
• ranna ja kalda kaitse seaduses (1995-2004) või looduskaitseseaduses (alates 2004) lubatud erandite alusel;
• pärast 01.04.1995 kehtiva planeeringu alusel, kui ehitise ehitamiseks kavandati EKV vähendamist ja EKV vähendamiseks andis nõuoleku Keskkonnaministeerium (perioodil 22.02.1995-31.01.2009) või Keskkonnaamet (alates 01.02.2009) ja planeeringu rakendamist ei keela muutunud õigusruum või muutunud looduslikud tingimused (nt kaitstava liigi elupaik);

Näitena loeb Keskkonnaamet kanali õiguslikul alusel ehitatuks, kui kanal on rajatud:

• enne 01.04.1995 ehk enne ranna ja kalda kaitse seaduse jõustumist;
• perioodil 01.04.1995 – 11.12.2013 kehtestatud planeeringu alusel EKV erandina veeliiklusrajatistena. Keskkonnaministeerium andis 11.12.2013 kirjas nr 1-9/13/8022-2 LKS väljatöötajana tõlgenduse rakendamiseks, et paadikanal ei ole veeliiklusrajatis ja kanali ehitamine vajab EKV vähendamist;
• pärast 2014 kehtinud planeeringu alusel, kui kanali ehitamiseks oli saadud EKV vähendamise nõusolek;
• kehtinud planeeringu alusel sadamas kavandatud sadamaehitisena.