Eesti metsalinnustik vajab kaitset. Kuigi viimase 5 aasta sees on metsalinnustiku arvukuse langus stabiliseerunud, siis endiselt ei ole arvukus taastunud sajandivahetuse-eelsele tasemele.
Metsalindudest on ohustatuse tase tõusnud eelkõige nende liikide puhul,kes elavad vanades metsades.
Keskkonnaamet loeb pesitsuse kõrgperioodiks vahemikku 15. aprill kuni 15. juuli. Selles ajavahemikus pesitseb ligi 90% metsalindudest.
Lindude ja pesade tahtlik hävitamine on keelatud alati, sõltumata selles, kas tegu on arvuka või haruldase linnuliigiga.
Looduskaitseseadusest tulenevad pesitsusrahu piirangud kehtivad kõigile, sealhulgas metsatööde tegijatele. Igaüks peab olema hoolas ja oma tegevusega vältima lindude tahtlikku häirimist või linnupesade hävitamist.
Keskkonnaametil on õigus pesitsusrahu kaitseks raieid peatada.
Pesitsusrahu kaitse kontrollides keskendub Keskkonnaamet eeskätt vanadele metsadele ja kaitsealadele, kus pesitsusaegsel raiel on metsalinnustikule kõige suurem mõju.
Riigikohus kinnitas, et raie korral linnurohketes metsas ei ole lindude häirimise tahtluse kindlaks tegemiseks vaja linde ja linnupesi kohapeal tuvastada. Seega loetakse raie lindude pesitsemise kõrgperioodil 15. aprillist 15. juulini automaatselt tahtlikuks pesade ja munade hävitamiseks.
Hõredama asustustihedusega metsades tuleb metsa majandajal veenduda, et töödega lindude pesitsemist ei häirita. Keskkonnaamet peatab raie, kui pesade hävimise oht on tõendatud.
Abimaterjalina on Keskkonnaamet lisaks loonud kontroll-lehe, mis aitab enne raietööde algust väljaspool linnurikkaid metsi viia metsas kohapeal läbi välitööd, et vältida tahtlikku lindude häirimisest.
Keskkonnaamet lähtub pesitsusaegsete kontrollide tegemisel kontrolljuhisest.
Metsaomanikud saavad metsaportaali sisse logides kontrollida metsaeraldise kasvukohatüüpi ning vanust ja selle alusel hinnata pesitsusmaatriksi abil pesitsemise tõenäosust või pesitsusrahu maatriksi kaardikihilt kontrollida puistu maatriksi värvi.
- Seda, millised metsad on linnurikkad ning millistes metsades on lindude asustustihedus tõenäoliselt hõredam, on võimalik hinnata teadusandmete alusel, lähtudes metsa kasvukohatüübist ja vanusest.
- Teadusandmetel põhineval asustustiheduse maatriksil on linnurikkad metsad ning kaitsealad tähistatud punasega ning hõredama asustustihedusega metsad kollasega.
- Maatriksi punastesse lahtritesse kuuluvates metsades loetakse raiet lindude pesitsemise kõrgperioodil linnupesade tahtlikuks hävitamiseks ning looduskaitseseaduse rikkumiseks. Keskkonnaametil on õigus sellised raied peatada ilma, et oleks tarvis koguda lisatõendeid pesade hävitamise kohta. Raie maatriksi punases metsas pesitsuse kõrgperioodil loetakse rikkumiseks ka siis, kui metsamajandaja kontroll-lehe abil pesitsust ei avastatud.
- Maatriksi kollastesse lahtritesse kuuluvates metsades on lindude asutustihedus eelduslikult madalam. Keskkonnaametil on õigus raied peatada üksnes siis, kui on leitud tõendid lindude kindlast pesitsusest.
- Keskkonnaamet lähtub pesitsusaegsete kontrollide tegemisel kontrolljuhisest. Metsamajandajatel soovitame enne raie alustamist veenduda, et kavandatud raiega ei häirita ega hävitata pesitsevaid linde.
Materjalid on uuendatud seisuga 27.03.2026.
Metsakaitseekspertiisi alusel on lubatud aktiivse üraskikolde likvideerimine ekspertiisis märgitud tingimustel. Ainult üksikjuhtumitel, kui tuvastatakse konkreetse linnuliigi kindel pesitsemine, võidakse väikesel osal koldest raie kaalutlusotsusega peatada. Kuuse-kooreüraskite kahjustused on Euroopas ja ka Eesti metsades tõsine probleem. Üraskite vastu võitlemine on äärmiselt oluline ning tõrje edukus sõltub värskelt asustatud puude kiirest ja õigeaegsest ülestöötamisest, mis ühtib ajaliselt lindude pesitsusperioodiga.
Üldjuhul ei peatata väikese mõjuga raietegevusi. Erandina võidakse raie kindla pesitsemise tuvastamisel peatada väikesel alal.
Väikese mõjuga tegevusteks loetakse:
- metsamaterjali koondamine ja kokkuvedu
- valgustusraie (välja arvatud kaitstavatel aladel)
- raie < 20 tm/aastas
- trassiraied (< 4 m)
- sihtide, teeservade ja kraavikallaste puhastamine (D1,3 < 8 cm)
- maaparandussüsteemi ja selle kaitsevööndi puhastamine
- puhastatakse elektriliini kaitsevööndit
- raidmete hakkimine nädala jooksul ladustamisest
Pesitsevate lindude asustustihedus on pesitsevate linnupaaride arv pindalaühiku kohta (enamasti paarid hektari või ruutkilomeetri kohta). Erinevate uuringute kokkuvõttes on Eesti metsade keskmine haudelinnustiku asustustihedus 3 paari hektari kohta. Kõrge asutustihedusega metsadeks loetakse asustustihedust rohkem kui 6 paari hektari kohta.
Pesitsemine on lindudele omane sigimisbioloogiline tegevus, eeskätt pesa ehitamine munemiseks, haudumiseks ja poegade kasvatamiseks. Laiemalt mõistetakse pesitsemisena kogu lindude sigimistsüklit (pesitsusperioodi) pesitsuspiirkonda asumisest poegade iseseisvumiseni (Ökoloogialeksikon, 1992).
Pesitsusperiood (sigimisperiood) – lindude sigimisperioodi osa, mis algab pesapaiga valimise ja hõivamisega ning lõpeb poegade iseseisvumisega (Ökoloogialeksikon, 1992).
Pesitsuspiirkond (kodupiirkond) – maa-ala või ruum, mida linnuisend, -paar või -pesakond kasutab kogu pesitsusperioodil (Ökoloogialeksikon, 1992).
Pesitsusterritoorium – pesa ümbritsev ala, mida teiste liigikaaslaste eest kaitstakse. Pesitsusterritoorium võib pesitsuspiirkonnaga ka kattuda, aga ei pea. Mittekattuvat pesitsusterritooriumiga pesitsuspiirkonda kasutatakse ühiselt teiste liigikaaslastega toitumiseks või muuks tegevuseks (Ökoloogialeksikon, 1992). Klassikaliselt mõistetakse territooriumi all ala, mida omanik asustab ja mida ta kaitseb teiste isendite sissetungi eest (Howard 1920). Selliseid liike ja isendeid nimetatakse territoriaalseteks.
Mõned linnud võivad pesitsemisega alustada juba veebruaris ja teised lõpetada alles septembris. Kõige intensiivsem pesitsusperiood langeb aga kevadesse ja suve algusesse.
Looduskaitseseaduse § 55 lg 61 p 1, 2 järgi on keelatud looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine ning tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal.
Loomakaitseseaduse § 7 lg 1 p 3 järgi on looduses vabalt elavate loomade hukkumise vältimiseks korrakaitseorganil õigus peatada metsatööd looduses vabalt elavate loomade sigimisperioodiks. Sama sätte teise lõike kohaselt tegevuse peatamise rakendamise ettekirjutus jõustub selle kätteandmise või teatavakstegemise hetkest.
Riigikohtu otsus 19.01.2026 kohtuasjas nr 3-21-1266 kinnitab, et Keskkonnaametil on õigus nende sätete alusel raieid peatada, sh linnurikastes metsades tegeliku pesitsemise kohta lisatõendeid kogumata.
Hoia mida armastad!
Looduse ja liikide mitmekesisus on suur väärtus. Õpi tundma metsalinde, et neid looduses märgata.
Eestis pesitseb üle 200 linnuliigi. Pea pooled neist pesitsevad enamasti metsades. Kusjuures, kõikidest Eesti haudelinnupaaridest pesitsevad meie metsades umbes 70%. Seega on meie metsad lindudele väga olulised pesitsus-, aga ka elupaigad.
Selle, kuidas mets ühele või teisele liigile pesitsemiseks sobib, määrab neile sobivate varje- ja pesapaikade olemasolu ning piisav toidubaas poegade üleskasvatamiseks.
Kõige rohkem linnuliike pesitseb meie liigirikastes laane- ja salumetsades, mis kasvavad viljakatel muldadel – seal võib pesitseda kuni 70 eri linnuliiki. Neid metsi asustavad linnud ka kõige tihedamalt, ühel hektaril pesitseb 7 või rohkem linnupaari.
Turbaaladel kujunenud rabastuvates ja rabametsades on lindudele pesitsuspaiku ja toitu vähem. Need metsad on üsna toitaine- ja liigivaesed. Nii on neis metsades ka linnuliike umbes 3 korda vähem ning asustustihedus ühe hektari kohta 5 korda väiksem kui näiteks laane- ja salumetsades.
Mistahes tüüpi vanad metsad pakuvad erilisi elupaiku teiste seas haruldastele ja ohustatud linnuliikidele. Näiteks sobivad vanad metsad õõnsustega seotud liikidele nagu karvasjalg-kakule, õõnetuvile ja teistele.
Aastatuhandete vältel on liikide vahel kujunenud omavahel keerukalt põimunud suhted ja moodustunud toiduvõrgustikud, mis on aluseks elu kestlikkusele. Seega on metsa majandamisel oluline arvestada metsaelustikuga nii liigirikastes kui ka liigivaesemates kooslustes.
Kevad ja suvi on looduses väga tundlik aeg. Sel ajal tuleb raietegevusest hoiduda mitmel põhjusel.
🟢 Metsloomadel, sealhulgas lindudel on järglaste saamise ja kasvatamise aeg. Lindudel on pesitsusperiood ajastatud toidu kättesaadavuse ja poegade üleskasvatamiseks kuluva aja järgi – oluline on, et poegadele oleks piisavalt toitu ning nad saaksid rahus üles kasvada. Sel loodusele tundlikul ajal raiumise tõttu ebaõnnestub pesitsemine ja hävivad pesapaigad, samuti suureneb selle tõttu kisklus. Seevastu mitmekesine metsaelustik aitab metsa tervena hoida.
🟢 Pehme pinnasega aeg ei sobi metsa raiumiseks. Metsamulla kahjustamine muudab mulla vee- ja õhurežiimi, hävitab mullaelustikku ning pärsib mulla tekkimist. Muld on kahjustuste suhtes väga tundlik – kui seda kahjustada, võtab taastumine kaua aega. See mõjutab omakorda metsa tootlikkust ka majanduslikus mõttes. Oluline on vältida pinnase kahjustamist ja mitte raiuda metsa pehme pinnasega ajal.
🟢 Suvisel ajal on suur juure- ja tüvemädanike levimise oht. Meie majandatavates okaspuumetsades on levinuim kahjustaja juurepess. Suvel, kui õhus on kõige rohkem juurepessu eoseid, on värsked kännud nakkusele eriti vastuvõtlikud. On arvestatud, et juurepessu tekitatud juure- ja tüvemädaniku tõttu võib metsaomanikul jääda saamata kuni 1/3 võimalikust metsatulust. Juurepessu leviku ja sellega sageli kaasneva kuuse-kooreüraski leviku takistamiseks on mitmeid võtteid. Levinumate metsakahjustuste ja tõrjevõtete kohta leiab rohkem infot metsanduse rubriigist: Metsakaitseekspertiis | Keskkonnaamet
🧐 Lühiajaline majanduslik kasu ei peaks kaaluma üles vajadust arvestada metsa kui tervikliku ökosüsteemiga. Lisaks elustiku hoidmisele on nii ka pikemas plaanis võimalik saada metsa majandamisest suuremat tulu. Kevadel ja suvel on palju muid töid teha – olgu selleks siis metsa istutamine, külvamine, kultuuri hooldamine või kuuse-kooreüraskiga võitlemine.
📸 Piret Eensoo
#laslindlaulab #hoiamidaarmastad #elurikkus #pesitsusrahu
Kanakull, meie metsade osavaim röövlind, viibib pesapaiga läheduses juba veebruari lõpus. Pulmapidu peetakse märtsis – siis võib pesametsa kohal näha pulmalendu ja kuulda paari „kilkeid“, suurt risupesa jämedate oksaharude vahel kohendatakse ning kaunistatakse roheliste okaspuu okstega. Tavaliselt kasutab kullipaar ühte pesapaika aastakümneid. Põlises pesametsas on sageli mitu risupesa, mida linnud erinevatel aastatel vahetavad.
🌳 Kanakull tunneb end hästi suures ja vanas metsalaamas, kus on toiduks piisavalt metsakanalisi ja teisi saakloomi ning pesa on soovimatute külaliste eest kaitstud. Pesitsuse ajal vajab kullipaar rahu vähemalt 300 meetri raadiuses pesapuust.
Aprillis, haudumise ajal, on meie ilmad jätkuvalt heitlikud. Ka lühiajaline häirimine võib saada siis munadele saatuslikuks.
Kuigi kanakull on meie metsade tippkiskja, on vaenlasi temalgi. Näiteks on ta tihtilugu pahuksis vareslastega, kes igal võimalikul juhul on valmis talle kambakat tegema. Poegade kasvades viibivad vanalinnud aeg-ajalt pesast eemal, nii on alati oht ka pesarüüstele.
Kui kõik läheb hästi, lennuvõimestuvad pojad juuli alguseks. Noored kanakullid püsivad pesapaiga ümbruses augusti keskpaigani.
#laslindlaulab #hoiamidaarmastad #elurikkus
Eesti rahvapärimuses on metsist peetud metsarahva haldjaks, kes kõiki metsaelanikke hoiab ja kaitseb. Tänapäeval nimetatakse teda suunisliigiks, kelle elupaikade kaitsel hoiame ühteaegu paljusid teisti muutustele tundlikke liike, aga ka loodushüvesid.
🧐 Metsis on paikne lind. Märtsis koonduvad metsisekuked mängupaikade lähiümbrusse umbes 1 km ulatuses. Mängupaigad võivad olla aastast aastasse samad – eelistatavalt vanad siirdesoo- või rabamännikud, kus on jämedate okstega puid ning lagedat metsaalust. Varahommikuti võtavad kuked mängualal üksteiselt mõõtu. Aprillis tulevad kanad mängupaika, et valida isaslind, kellega järglasi saada. Noored kuked ja kanad külastavad ka teisi lähikonna mänge.
Pärast paaritumist valivad metsisekanad koha, kuhu luua pesa. Seejuures ei ole metsisekanad – nagu ka teised kanalised – väga valivad. Vahel võib pesa olla isegi raiesmikul. Küll aga muutuvad pesakonnaga metsise-emad elupaiga suhtes väga valivaks pärast poegade koorumist.
🌳 Pesakonna elupaik peab pakkuma nii piisavalt toitu kui ka kaitset kiskjate eest. Nii võib metsise pesakondi kohata kõige sagedamini paari kilomeetri kaugusel mängupaigast ning tihti ka oluliselt viljakamates ning tihedama puistuga metsades. Pesakonna jaoks sobiva kodupiirkonna leidmiseks võivad metsisekanad jalutada poegadega isegi mitme kilomeetri kaugusele pesakohast.
Esimestel elunädalatel toituvad tibud putukate, enamasti liblikate vastsetest. Neid leidub rohkelt nii mustikatel kui ka teistel rohttaimedel. Seitsme nädala vanuselt on nad juba taimtoidulised ja tarvitavad toiduks mustikataimi jt kanarbikulisi. Talvel on metsiste põhimenüüks aga männiokkad.
💚 Metsis on näide sellest, et ühtegi liiki ei ole võimalik kaitsta eraldi. Ümbritsev elustik loob metsisele vajaliku ökosüsteemi, mille oluline osa on ka lind ise. Ainult metsise mängupaikade kaitsmisest ei piisa, arvestada tuleb tema vajadustega aastaringi. Sealhulgas on nende jaoks tundlik poegade üleskasvatamise aeg.
📸 Jaanus Tanilsoo
#laslindlaulab #hoiamidaarmastad #elurikkus #pesitsusrahu
💭 Naudid metsas jalutades kevade hõngu ja uudistad kuuse-kooreüraski tekitatud kooremustreid. Järsku kuuldub sinu kõrvu mahe hüüd „kiuk-kiuk-kiuk!“. Uudishimulikult edasi liikudes näed äreva „gigrägra“ hüüuga eemale lendavat hõbevalge selja, kollase kuklamütsikese ja mustade põskedega rästasuurust lindu. Tundub, et oled õnnega koos ja juhtunud laanerähni ehk kolmvarvas-rähni tegutsemisaladele.
Laanerähn on suhteliselt varjatud eluviisiga. Pesitsemiseks eelistab vanemaid kuusikuid või kuuse enamusega segametsi. Elupaigavalikul on tema jaoks kõige olulisemad püsti seisvad surnud ja surevad puud. Ta häälitseb harva ja koputab vaikselt.
Laanerähn võib tundide viisi ühe puu pealt toitu otsida. Ta on tõeline üraskite hirm – iga rähn võib päevas süüa keskmiselt 1800 üraskit või nende vastset. Seega võib tema toidulauale jõuda kuni 670 000 üraskit aastas. Suvisel pesitsusajal lisanduvad tema toidusedelisse erinevad siklased ja nende vastsed, kes on suuremad ja seetõttu sobivad hästi poegade toitmiseks.
🌲 Rähnid võivad luua igal aastal uue pesa. Kui rähn on vanast pesaõõnest välja kolinud, jääb see elupaigaks kellelegi teisele – näiteks värbkakule, must-kärbsenäpile või mõnele muule loomale. Uuringud on näidanud, et laanerähni pesaõõnsus püsib keskmiselt kümme aastat.
Paljud rähnid on tundlikud meie metsades toimuvatele muutustele. Kui nad näiteks metsaraie tõttu kodumetsast lahkuvad, mõjutab see metsa kui elupaika laiemaltki – nii kaovad ka paljud teised elupaika asustanud liigid ja liikidevaheline tasakaal kaob.
Okasmetsade pindala vähenemine Eestis mõjutab ka laanerähni arvukust, sest nad on elupaiga suhtes üsna valivad. Kolmvarvas-rähni ja teiste metsaga seotud ohustatud liikide käekäik sõltub paljuski metsaomanike tarkadest otsustest. Et laanerähn jääks meie looduses püsima ja metsad oleksid terved, on vaja hoida metsade elurikkust.
📸 Tiit Jürisson
#laslindlaulab #hoiamidaarmastad #elurikkus #pesitsusrahu
Okas- ja segametsades elab väike kõvera nokaga lind – porr. Ta on levinud üle Eesti ja elab siin aastaringi. Aprilli alguses otsib lind sobiva surnud puu, mille eemale hoidva korba taha ehitab pesa. Oluline on, et vana koor ehk korp pesitsuse ajal maha ei kukuks. Vahel teeb ta pesa ka puutüve harunemiskohas olevasse lõhesse.
🧐 Aprilli lõpul muneb emaslind 4–8 valget roostjate täppidega muna ning 13–15 päeva pärast kooruvad pojad. Pojad jäävad pessa 15–16 päevaks. Sel ajal teevad mõlemad vanemad kuni 260 toitelendu päevas, et poegi toita.
🌲 Puude koorepragudest ja samblikest otsib porr toiduks pisikesi selgrootuid – mardikaid, lehekirpe ja -täisid. Lisaks sööb ta ämblikke, kahetiivalisi, kiletiivalisi, liblikaröövikuid ja lutikalisi. Oma kõvera nokaga saab porr putukaid kätte ka sügavatest koorepragudest ja -lõhedest, kuhu paljude teiste lindude nokad ei ulatu.
Metsa hooldamisel koristatakse sealt sageli suur osa kahjustatud ja surnud puudest. Need on aga väärtuslikud metsa elurikkusele, sest pakuvad elupaika paljudele liikidele, nende seas porrile. Nii on metsa elurikkuse toetamiseks mõistlik jätta sinna ka metsikumaid osi, kus loodus saab omasoodu toimetada.
📸 Maris Sepp
#laslindlaulab #hoiamidaarmastad #elurikkus #pesitsusrahu
Leht- ja segametsades elab üks meie pisemaid linde – käblik. Uljalt püstise sabaga linnuke kaalub vaid 10 grammi, umbes sama palju kui üks šokolaadikomm. Temast väiksem on meil vaid pöialpoiss.
Rahvasuus tuntakse käblikut risulinnuna. Tema elupaigaks on metsaalune, kus on tuulemurdu, oksarisu, lamapuud ja tihedat alusmetsa. Metsaaluses kuni kahe meetri kõrgusel toimetades otsib ta lehtedelt, koorepragudest ja kõdust omale toiduks putukaid, ämblikke jt pisiselgrootuid.
Käbliku laulu kuuleb aprillist juulini. Laulmiseks lendab isaslind kõrgemale oksale või kännutüükale, n-ö oma laulupostile. Arvestades linnu väiksust on tema kõlav ja hoogne laul uskumatult vali. Vaiksel hommikul võib see kostuda kuni poole kilomeetri kaugusele.
🧐 Aprillis ehitab isaslind oma territooriumile mitu lõplikult viimistlemata kerajat pesahakatist tuuleheitesse, tihedasse alusmetsa või oksarisusse. Hiljem saabuv emaslind valib neist sobiva välja ning ehitab selle lõpuni. Et pooleldi valmis ehitatud pesad kasutamata ei jääks, meelitab isaslind peagi järgmist emast. Nii võib ühel isasel olla samal ajal mitu pesakonda poegi.
Emaslind muneb 5–7 valge koorega peente tellispunaste täppidega muna. Mune haub ja poegade eest hoolitseb valdavalt emaslind. Pojad lahkuvad pesast umbes kuu aja pärast. Sageli kasvatab emaslind suve jooksul ka teise pesakonna poegi üles.
Metsarisu, võserik ja tuulemurd on olulised elu- ja varjepaigad paljudele metsaelanikele. Neid elu- ja varjepaiku säilitades toetad metsa elurikkust.
📸 Tairi Tappo
#laslindlaulab #elurikkus #hoiamidaarmastad #pesitsusrahu
Aprilli lõpus või mai alguses saabub meile Indiast väike-kärbsenäpp. Meie metsalindude seas ei ole see varjulise eluviisiga kaugrändur eriti tuntud. Punakasoranži kurgualuse tõttu võib isaslindu ekslikult punarinnaks pidada. Väike-kärbsenäpi võid ära tunda mustvalge saba ja kõlava rütmilise laulu järgi.
🌲 Väike-kärbsenäpp on vanade metsade tunnusliik. Ta pesitseb varjukates sega- ja okasmetsades, kus on rohkelt surnud puid ja tüükaid ning leidub alusmetsa. Tema lemmikud on vanad kuuse-segametsad. Häiludest ja metsaservadest hoiab lind eemale.
Kärbsenäpp on üsna püsimatu tegelane, oksal istudes nõksutab ta pidevalt oma saba. Nagu nimigi ütleb, on ta osav kärbsepüüdja. Ta teeb lühikesi sööstlende, napsates möödalendavaid putukaid. Samuti saalib ta lehestikus, otsides sealt ämblikke ja putukate vastseid.
🧐 Emaslind ehitab pesa oksaauku, tüvelõhesse või mujale poolõõnsusesse, enamasti 0,5–5 meetri kõrgusele. Samblast, kõrtest ja karvadest pesas on 4–6 valget punapruunide tähnidega muna. Umbes kuu aja pärast lahkuvad pojad pesast. Väike-kärbsenäpi pesitsusperiood lõpeb juuli lõpus või augusti alguses, misjärel võtab ta suuna jälle Lõuna-Aasiasse.
Väike-kärbsenäpi käekäik sõltub sellest, kui palju on meil vanu metsi. Tema arvukuseks hinnatakse Eestis 40 000–60 000 paari. See tähendab, et teda on meil kuus korda vähem kui näiteks rasvatihast.
📸 Karl Adami
#laslindlaulab #elurikkus #hoiamidaarmastad #pesitsusrahu
