Käsiraamat kohaliku omavalitsuse keskkonnaspetsialistile

Ebameeldiva või ärritava lõhnaga aine (edaspidi „lõhnaaine“) on välisõhku väljutatav aine või ainete segu, mis võib tekitada soovimatut lõhnataju.

Lõhn on tihti väga subjektiivne nähtus, see koosneb tavaliselt erinevate ainete segust. Ühe saasteaine kaudu on seda väga raske või lausa võimatu määratleda. Inimese tervise kaitseks on kehtestatud ÕPV-d ja ÕSV-d (mis osaliselt arvestavad ka lõhnalävega) ning lõhna kui nähtust ennast ei peeta otseseks ohuks tervisele ega keskkonnale. Lõhnaaisting põhjustab pigem ebamugavust, elukvaliteedi langust jne.

Lõhnaaine esinemise häiringutase on aasta lõhnatundide osakaal kogu aasta tundidest, millest alates loetakse lõhnaaine esinemine nii häirivaks, et tuleb rakendada meetmeid. Häiringutaseme piiriks on nn vastuvõtja juures 15% aasta lõhnatundidest, st

• häiringutase on sageduspõhine ning ei arvesta lõhna iseloomu ega intensiivsust
• ja teatud osal aastast on lõhnahäiring lubatud.

Vastuvõtjaks loetakse tavaliselt elumaju, avalikke rajatisi ja hooneid, teisi ettevõtteid.

Lõhna hindamine häiringutaseme võrdluse abil

Selleks sobivad nn referentsmeetodid:

• rastermeetod (inimesed n-ö mõõdavad häiringutaset);
• lõhnaaine esinemise mudeldused (lõhnaaine heitkoguse mõõtmine/arvutus + mudeldus).

Millal ja kuidas Keskkonnaamet oma tegevuses lõhnaandmeid arvesse võtab

Mõju hindamised:

• tulem on andmesisend loamenetlusse, seega peab sisaldama piisavalt lõhnaandmeid loa menetlemiseks.

Keskkonnakaitseloa menetlused:

• tavaliselt üldisem hinnang lõhna esinemise tõenäosuse kohta;
• kaebuste korral (loa muutmine) on põhjendatud küsida lõhna mudeldust.

Häiringutaseme ületamine tehakse seaduse kohaselt kindlaks siiski vaid Keskkonnaameti lõhnakaebuste menetlemise teel.

Mis saab siis, kui häiringutaset ületatakse?

Häiringutaseme ületamine tuvastatakse alles siis, kui selle kohta kaebus esitatakse. Kaebust menetleb Keskkonnaamet, kes teeb hindamise ja otsuse. Kui häiringutase on ületatud, aga õhukvaliteedi piirväärtus mitte, siis nõutakse lõhnaaine esinemise vähendamise kava, mille käitaja esitab heakskiitmiseks Keskkonnaametile. Keskkonnaamet küsib arvamust kava kohta ka kohalikelt omavalitsustelt.