Käsiraamat kohaliku omavalitsuse keskkonnaspetsialistile

Ehitusseadustik võimaldab küsida arvamust (nt § 31 lg 4 p 2, § 42 lg 7 p 2). Arvamuse küsimise puhul tuleb arvestada haldusmenetluse seaduse § 5 lõikes 2 esitatud põhimõtet – küsida arvamust neilt, kellelt vaja, kuid mitte n-ö igaks juhuks kõigilt.

Keskkonnaamet soovitab arvamuse küsimisel taotluses välja tuua, mis põhjusel soovitakse konkreetse asutuse (nt Keskkonnaameti) arvamust (nt millise keskkonnaprobleemi/-küsimuse tõttu).

Keskkonnaametilt tuleb küsida arvamust järgmistel juhtudel:

• riigi korrastatavate eesvoolude võimalikest hoiutöödest teavitamine (alus: maaparandusseaduse § 44 lõige 4);
• hoonestusloa taotlus ja eelnõu, et saada arvamus veeseaduses sätestatud juhtudel.

Mõistlik oleks Keskkonnaameti arvamust küsida projekteerimistingimuste ja ehitusloa andmisel ka siis,

• kui on esitatud loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepanek või algatatud kaitse alla võtmise menetlus LKS-i § 9 lõike 1 tähenduses, arvestades ka LKS-i § 8 lõikega 6.

Sellisel juhul on haldusorganil (kellele on esitatud taotlus haldusakti koostamiseks, mis võib mõjutada ettepanekus nimetatud loodusobjekti seisundit) õigus peatada haldusakti koostamise menetlus. See tähendab, et LKS-i § 14 lõike 1 punktid 6–8 ei laiene otseselt projekteeritavatele kaitstavatele aladele, kuid selliste alade puhul on põhjendatud, et Keskkonnaametilt küsitakse eelnevalt arvamust projekteerimistingimuste ja ehitusloa andmise kohta;

• kui rajatavat ehitist kavandatakse sõltuvalt ehitise suurusest, liigist ja mõjust teatud juhtudel kaitstava ala piirile ning ehitise mõju (nt alale suunatav heide või häiringud, muutused veerežiimis ja vaadete sulgemine) võib ulatuda kaitstavale alale.

Sellisel juhul on projekteerimistingimuste ja ehitusloa eelnõu arvamuse saamiseks esitamise eesmärk saada ka hinnang, kas tegemist võib olla keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lõike 1 punkti 2 reguleerimisalasse kuuluva tegevusega, millele tuleb rakendada KeHJS-i kohast KMH eelhindamist (ning vajaduse korral täiemahulist KMH protsessi);

• kui tegevust kavandatakse
  • I kaitsekategooria liigi leiukohas,
  • kui tegevusega võib kaasneda II kaitsekategooria taime- ja seeneliikide kahjustamine LKS-i § 55 lõike 7 tähenduses või
  • tarvilik võib olla kaitsealuse liigi ümberasustamine LKS-i § 58 lõike 6 alusel või
  • kui tegevuse tulemusena võib hävida kogu III kaitsekategooria liigi elupaik LKS-i § 55 lõike 8 tähenduses.

LKS-i § 4 lõike 1 punkti 3 kohaselt on kaitstavad loodusobjektid ka kaitsealused liigid ja kivistised. LKS-i § 14 lõige 1 ei sea kaitsealuste liikide ja kivististe leiukohtade puhul otsest kohustust kooskõlastada projekteerimistingimuste, ehituslubade ja kasutuslubade väljastamine Keskkonnaametiga. Küll aga seavad LKS-i 8. peatükk ja § 65 mitmeid tingimusi liikide ja kivististe kaitseks, mille järgimist peavad tagama konkreetsete tegevuste teostajad või selleks vajalike lubade andjad; teatud konkreetsed tegevused (mis võivad olla otseselt seotud projekteerimistingimuste, ehitusloa või erijuhtudel ka kasutusloaga) on lubatud üksnes Keskkonnaameti nõusolekul.

Projekteerimistingimuste või ehitusloa väljastamisel tuleb seega arvestada liigi- ja kivististe kaitsenõuetega ja sel juhul võib olla põhjendatud Keskkonnaametilt arvamuse küsimine. Kindlasti tuleks Keskkonnaamet kaasata võimalikult vara siis, kui projekteerimistingimuste või ehitusloaga seotud tegevust kavandatakse I kaitsekategooria liigi leiukohas, tegevusega võib kaasneda II kaitsekategooria taimeliikide kahjustamine LKS-i § 55 lõike 7 mõttes või kui võib hävida kogu III kaitsekategooria liigi elupaik LKS-i § 55 lõike 8 mõttes või kui võib olla tarvilik kaitsealuse liigi ümberasustamine LKS-i § 58 lõike 6 alusel;

• kui tegemist on ranna või kaldaga. LKS-i § 5 lõike 3 kohaselt ei ole rand või kallas, mida kaitstakse LKS-i alusel, kaitstav loodusobjekt. See tähendab, et LKS-i 6. peatükis toodud piiranguid (sh LKS-i § 38 lõigete 3, 4 ja 5 erisuste rakendumine) peab eelkõige järgima projekteerimistingimusi või ehitusluba väljastav asutus ning nende väljastamist ei pea Keskkonnaametiga kooskõlastama. Kuna kõnealuses valdkonnas on palju tõlgendamisvõimalusi, on rannal või kaldal asuvale maale projekteerimistingimuste või ehitusloa väljastamisel koostöö Keskkonnaametiga keerukamatel juhtudel samuti oodatud;
• kui tegemist on muude erijuhtudega, tuleks tuua välja, mis küsimuses või valdkonnas Keskkonnameti arvamust soovitakse.