Käsiraamat kohaliku omavalitsuse keskkonnaspetsialistile

Voolav vesi kulutab pinnast ja setete allavoolu liikumine on looduslik protsess. Kuna paisjärves veevool aeglustub, siis setted langevad põhja. Aastatega moodustub paks settekiht, mis võib koos kohapeal tekkinud taimejäänustega täita suure osa paisjärvest. Aja möödudes settivad sellised paisjärved täis ja kasvavad kinni.

Hinnanguliselt tuleks mudased ja toiteainerikkad setted paisjärvest eemaldada iga 10–15 aasta järel. Sellise intervalli juures on setete maht hõlpsamini käsitsetav. Mida pikem ajaintervall, seda kulukam ja tehniliselt keerukam on see töö.

Setete kogunemine paisjärve mõjutab veekogu toitelisust, mis omakorda võib hakata mõjutama allavoolu jõge, sh elustikku. Paisu kontrollimatul avamisel või purunemisel uhutakse osa setteid allavoolu ja selle tagajärjel hävivad lühemaks või pikemaks ajaks kalade elu- ja sigimispaigad paisust allavoolu jäävatel kärestikel ning kiirevoolulistel lõikudel. Samuti võib selline olukord mõjutada teisi veekasutajaid, veekogu ääres elavaid inimesi ning põhjustada varalist kahju.