Käsiraamat kohaliku omavalitsuse keskkonnaspetsialistile

Veeseaduse kohaselt on veekogu püsiv või ajutine voolava (vooluveekogu, nt jõgi, oja jm) või aeglaselt liikuva (seisva) veega (seisuveekogu-, meri, järv, veehoidla jm) täidetud pinnavorm. Siiski ei käsitleta kõiki veega täitunud pinnavorme veekogudena, mille kaldad peaksid olema looduskaitseseaduse alusel kaitstud.

Ranna ja kalda piirangud rakenduvad eelkõige neile veekogudele, mis on veekogudena kantud Eesti looduse infosüsteemi (EELIS), aga ka veel infosüsteemi kandmata, kuid põhikaardil kajastuvatele veekogudele.

Ranna ja kalda piirangud rakenduvad veekogudele, mis on loetletud veeseaduses ja on veekogudena kantud ETAK-isse (Eesti Topograafia andmekogu) ja Eesti looduse infosüsteemi (EELIS). ETAK alusel kajastatakse veekogud Eesti põhikaardil. 

Veekogu kandmisel EELISesse määratletakse ka selle liik ning muud iseloomulikud andmed, millest kalda kaitsepiirangute ulatus sõltub (pindala, valgala, samuti avalik kasutatavus). Veekaitsevöönd on lisaks ka peakraavidel ja kanalitel.

Kui veekogu ei ole kantud EELISesse, siis tuleb juhtumipõhiselt välja selgitada, kas tegemist on üldse veekoguga, ning vajaduse korral taotleda andmete korrigeerimist. Andmete vastutav töötleja on Kliimaministeerium ja volitatud töötleja Keskkonnaagentuur. Andmed kuvatakse keskkonnaportaalis.

• Looduskaitseseaduse ja veeseaduse järgi loetakse veekogudeks ka maaparandussüsteemide eesvoolud, mille üle peetakse arvet Põllumajandusameti hallatavas maaparandussüsteemide registris ning mis on leitavad ka Maa- ja Ruumiameti geoportaali maaparandussüsteemide kaardirakenduse kaudu.
• Ranna ja kalda kaitsevööndid on kujutatud informatiivsena ka Maa-ameti geoportaali kitsenduste kaardirakenduses.

NB! Kitsenduste kaardirakendust saab kasutada eelkõige informatiivsel eesmärgil, kuna sellesse on küll kantud kitsendusi põhjustavad objektid (veekogud) ning üldreeglist lähtuvad kitsenduste ulatused, kuid ei ole arvestatud erisustega. Vastav märkus on toodud ka kaardirakenduses. 

Metsamaa erisus EKV ulatuses

Rannal ja järve või jõe kaldal asuval metsamaal metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses ulatub ehituskeeluvöönd (EKV) ranna või kalda piiranguvööndi piirini (LKS-i § 38 lg 2).

Metsamaa (metsaseaduse § 3 lg 2) on maa, mis vastab vähemalt ühele järgmistest nõuetest:

1. on metsamaa kõlvikuna kantud maakatastrisse;
2. on maatükk pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit, ja puuvõrade liitusega vähemalt 30%.

Erandi rakendamisel ei oma tähtsust katastriüksuse sihtotstarve, kõlvik jm erisused, mis on toodud metsaseaduse § 3 lg-s 3.

EKV metsamaa erisuse määrab üksnes metsamaa kõlvik või metsa tunnustele vastav taimestik. Metsamaa ei kao raie tegemisel.

NB! Metsamaa erisus kehtib ka tiheasustusalal.