Käsiraamat kohaliku omavalitsuse keskkonnaspetsialistile

Kui keskkonnakahjust või selle ohust on Keskkonnaametit teavitatud, läheb Keskkonnaameti inspektor vajaduse korral kohapeale ja fikseerib olukorra. Seejärel edastatakse info keskkonnavastutuse peaspetsialistile, kes hindab, kas tekkinud kahju või ohu puhul saab kohaldada keskkonnavastutuse seadust.

Kui jah, koostatakse kahju või ohu tekitajaga vältimis- ja/või heastamisplaan, millele tuginedes saab Keskkonnaamet ettekirjutuse koostada. Ettekirjutusse märgitakse kahju või ohu tekitaja jaoks kohustuslikud tegevused, mis tuleb täita kas kindlaks ajaks või regulaarselt, pikema ajaperioodi vältel.

Näide 1. Ühekordne kohustus. Põllumajandusettevõtte farmist lekkis ohtlikku kemikaali sisaldav silomahl, mis jõudis kanalisatsiooni kaudu lähedal asuvasse jõkke. Jões ja sellega ühendatud järves tekkis hapnikupuudus, mistõttu kalad ja teised veeloomad hukkusid. Paralleelselt kriminaalmenetlusega algatas Keskkonnaamet haldusmenetluse keskkonnavastutuse seaduse alusel.

Ettevõttele tehti ettekirjutus, millega seati kohustus parandada teatud jõelõikude elupaigalist kvaliteeti kivide lisamise ja põikmadalike rajamise teel, et pakkuda kaladele ja veeselgrootutele varjepaiku ja kudealasid. Ettevõte teostas koos valdkonna eksperdiga heastamistööd ning menetlus lõpetati.

Näide 2. Pikaajaline kohustus. Looduskaitsealal, piiranguvööndis rajati eraomandis olevale kinnisasjale ebaseaduslikult tiigid, mistõttu hävinesid osaliselt kaitstavad elupaigatüübid – liigirikkad madalsood ning siirde- ja õõtsiksood.

Eksperdid leidsid, et ebaseaduslikult rajatud tiigid on kujunenud kvaliteetseks elupaigaks kahepaiksetele ning harivesilikule. Seetõttu otsustas Keskkonnaamet, et ettekirjutus peaks olema suunatud tiikide kui kvaliteetse elupaiga säilitamisele. Ettekirjutusega määrati kahju tekitajale erinevaid kohustusi, sealhulgas iga-aastane niitmiskohustus tiikide läheduses ning kohustus jälgida, et tiigid ei taimestuks täielikult. Veel määrati ettekirjutuses, et kahepaiksete olukorra jälgimiseks tuleb eksperdil teha piirkonnas seiret iga kahe aasta tagant, kokku kolmel korral.