Bioloogilise mitmekesisuse kaitsemeetmete tulemuslikkuse hindamise raamistik Eestis

Eestis on tehtud suuri jõupingutusi halvenenud seisundiga elupaikade taastamiseks. Suuremat tähelepanu on seejuures pööratud rabadele ja pärandniitudele. Liikide ja elupaikade soodsa seisundi tagamiseks ja saavutamiseks on ülioluline jätkata edutoovate kaitsekorralduslike tegevustega ja viia neid läbi ka aladel, kui ökosüsteemi toimimine on endiselt ebasoodne.

Tegevuste jätkamiseks on aga vaja luua sobiv raamistik, sealhulgas metoodika ja tegevuskava. Tõhus raamistik võimaldab Eestil mõista peamisi bioloogilise mitmekesisuse kaitset takistavaid tegureid ning kavandada sihipärasemaid kaitse- ja taastamismeetmeid. Kõikide kaitsealade tulemuslik haldamine on ka Euroopa Liidu Elurikkuse Strateegia looduskaitse valdkonnas üheks peamiseks kohustuseks. Samuti on see ära märgitud Keskkonnavaldkonna arengukava 2030 (KEVAD) mustandisse.

Projekt

„Bioloogilise mitmekesisuse kaitsemeetmete tulemuslikkuse hindamise raamistik Eestis" (Framework for assessment of effectiveness of biodiversity conservation measures in Estonia). Projekti rahastab Euroopa Liidu Tehnilise Toe Instrument ja viiakse ellu koostöös Euroopa Komisjoni struktuursete reformide direktoraadiga. 

Kestus

28.09.2022 – 27.08.2024

Partnerid

Projekti viivad ellu Trinomics B.V., Estonian, Latvian and Lithuanian Environment (ELLE) ning Balti Keskkonnafoorum  koostöös Euroopa Komisjoni DG REFORMI ja Keskkonnaametiga. Projekti laiendatud töörühma on sisulisemalt kaasatud ka Keskkonnaministeerium, Keskkonnaagentuur ja Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK).

Projekti ülevaade ja tegevused

Projekti tulemusena valmib:

  1. metoodika kaitsemeetmete tulemuslikkuse hindamiseks nii riiklikul kui kaitsealade tasemel;
  2. tegevuskava väljatöötatud metoodika rakendamiseks. Valmiv raamistik võimaldab paremini mõista bioloogilise mitmekesisuse kaitset mõjutavaid tegevusi ning aitab sihipärasemalt kavandada nii kaitse- ja taastamistegevusi.

Tulemuslikkuse hindamise metoodika väljatöötamisel arvestatakse Eesti suutlikkuse ja võimekusega väljatöötatud metoodika ka reaalsuses kasutusele võtta ning metoodika väljatöötamine toimub tihedas koostöös Eesti ametiasutuste ja teiste asjakohaste asjalistega (stakeholders).

Kavandatud metoodika peab jälgima muuhulgas nii bioloogilisi, sotsiaal-majanduslikke, regulatiivseid kui ka töökorralduslikke aspekte. Lisaks peab metoodika võimaldama analüüsida kaitsealade võrgustikuna toimimist, arvestades seejuures nii Natura 2000 kaitse-eesmärke, kui ka alade koostoimet maastikega laiemalt ja samuti rohevõrgustikuga.

Täiendavalt on oluline, et arendatav metoodika võimaldaks hinnata kaitsemeetmete mõju sotsiaal-majanduslikke aspekte nii pika- kui ka lühiajalises plaanis, ökosüsteemi teenuste seisundit ja panustaks kliimamuutuste leevendamise eesmärkidesse. 

Projekt koosneb kaheksast etapist:

  1. Ajakava ja tööplaani täpsustamine ehk avaraporti koostamine
  2. Olemasoleva baasolukorra kirjeldamine ja EL liikmesriikide parimate praktikate ülevaade. Raportis antakse ülevaade ja analüüsitakse Eesti olemasolevat looduskaitsesüsteemi kaitsemeetmete tõhususe hindamise raamistikust lähtuvalt ning tuuakse välja praeguse süsteemi puudused ning parandamisvajadused. Lisaks kirjeldatakse minimaalselt kaheksat parimat näidet teistest EL liikmesriikidest (sh kõigist boreaalse regiooni riikidest).
  3. Riikliku kaitsemeetmete tulemuslikkuse hindamise metoodika väljatöötamine.
  4. Kahekümne kaitseala piloothindamine ja metoodika kalibreerimine. Alade nimekiri hõlmab 5 looduskaitseala, 5 maastikukaitseala, 2 rahvusparki, 5 püsielupaika ja 3 hoiuala.
  5. Tegevusplaan väljatöötatud metoodika rakendamiseks. Tegevusplaan hõlmab detailseid soovitusi administratiivseteks, seadusandlikeks ja institutsionaalseteks muudatusteks, mis on vajalikud väljatöötatud metoodika rakendamiseks. Lisaks tegevusplaanile valmib teejuhis (roadmap) IT-süsteemi kohta, mis töötatakse välja, et toetada metoodika kasutamist.
  6. Metoodika rakendamise koolitus 20-30 looduskaitse spetsialistile.
  7. Projekti tulemuste tutvustamine. Siseriiklik ja rahvusvaheline konverents ning populaarteaduslik artikkel.
  8. Lõpparuanne.

SÜNDMUSED

Toimunud

Projekti Eesti lõpuseminar “Kuidas hinnata looduskaitse tulemuslikkust?” 8. mail 2024 kell 10:00-17:00 Tartus, Tartu Ülikooli Oecologicumi hoones (J. Liivi 2, ruum 127) ja veebis (eesti keeles).

Seminari päevakava | 136.38 KB | pdf

Vaata seminari salvestust

Projekti Eesti lõpuseminari ettekanded

20. aprillil Tallinnas toimunud töötoas jagati parimaid praktikaid ja kogemusi teiste Euroopa riikide spetsialistidega,  et saada hea lähtepunkt Eesti alapõhise tulemuslikkuse hindamise metoodika väljatöötamiseks. Esinesid Maano Aunapuu  (Naturvårdsverket, Rootsi), Matti Tapaninen (Metsähallitus, Soome), Dave Genney (NatureScot, Šotimaa). Lisaks tegi ettekande Anna Cheilari Euroopa Komisjonist. Töötoa ava- ja lõppsõnad esitasid Euroopa Komisjoni Struktuurireformi Toetuse Peadirektoraadi poolt Leticia Lopez-Joya ja Keskkonnaameti poolt Leelo Kukk. Eesti poolelt osalesid looduskaitsevaldkonna spetsialistid Keskkonnaametist (looduskaitse planeerimise, looduskaitsekorraldamise, looduskasutuse ja keskkonnahariduse osakonnast), Keskkonnaagentuurist, Keskkonnaministeeriumist.  

* TAIEX - Euroopa Komisjoni Tehnilise Abi ja Teabevahetuse Instrument (Technical Assistance and Information Exchange instrument of the European Commission)

Projekti kontakt Keskkonnaametis

Marju Keis 

marju.keis@keskkonnaamet.ee

The project is funded by the European Union via the Technical Support Instrument and implemented by Trinomics, ELLE and BEF in cooperation with the European Commission’s Directorate General for Reform Support (DG REFORM).

Viimati uuendatud 30.09.2024

open graph imagesearch block image