Eesti-Soome ühisprojekt „Co-operation for improving the conservation of the Flying squirrel in Europe” (LIFE17 NAT/FI/000469) keskendus lendorava olemasolevate elupaikade säilitamisele ja elupaigavõrgustiku taastamisele.
Projekti juhtpartner oli Soome Metsavalitsus (Metsähallitus), Eesti partnerite tegevusi koordineeris Keskkonnaamet ning lisaks oli projekti kaasatud 13 partnerit Soomest ning 4 Eestist (Keskkonnaamet, Riigimetsa Majandamise Keskus, Eesti Erametsaliit ja Metsakorralduse büroo). Projekti põhirahastajaks oli Euroopa Liidu LIFE-programm ning kaasrahastajaks SA KIK ja kõik projekti partnerid. Projekti tegevusi viidi ellu aastatel 2018-2025.
Milline on lendorava arvukus ja seisund?
Lendorav (Pteromys volans) kuulub Eestis I kaitsekategooriasse ning teda esineb Euroopa Liidu riikidest ainult Eestis ja Soomes. Maailmas leidub lendoravat ka Venemaal, Valgevenes, Jaapanis, Hiinas ja Koreas.
Eestis on lendorava levik viimase sajandi jooksul tugevalt vähenenud ja tänapäeval võib teda leida vaid Virumaa vanades metsades. Teistes piirkondades on lendorav suure tõenäosusega välja surnud.
Ka Virumaal on lendorava levila võrreldes varasemate perioodidega oluliselt ahenenud ja nüüdseks killustunud mitmeks isoleeritud grupiks. Kõige kriitilisem oli lendorava olukord kümmekond aastat tagasi - 2013. aastal leiti lendorava tegevusjälgi vaid 27 leiukohas. LIFE-projekti toel on aastatel 2019-2024 inventuure tehtud ca 20 000 hektaril lendoravale potentsiaalselt sobivates metsades ning 2024. aastal on teada 131 asustatud leiukohta.
Lendorava asurkonna säilimist mõjutavatest ohuteguritest on kriitilise tähtsusega elupaikade isoleeritus ja kadumine ning asurkonda moodustavate loomade väike arv. Lisaks ohustab liiki kisklus.
Prioriteetsete tegevustena liigi kaitsel nähakse ette lendoravale potentsiaalsete sobivate elupaikade inventeerimist, et tagada tema elupaikade ja ühendusteede olemasolu vajalikus mahus.
Olulised tegevused on ka kunagiste lendorava elupaikade taastamine, tehispesade paigaldamine ja hooldus, kisklussurve vähendamine, liigi asurkondade isoleerituse uuringud ning piirkondlike maaomanike nõustamine.
Lendorava kaitse pikaajaliseks eesmärgiks on lendorava elujõulise asurkonna tagamine, mis koosneks vähemalt 250-st asustatud leiukohast.
Kuidas lendoravat kaitsta?
Projekti esimeses etapis inventeeriti teadaolevaid ja potentsiaalseid lendorava elupaiku ning modelleeriti asurkonna elupaikade võrgustik. Saadud tulemusi kasutati metsakujunduskavade koostamiseks eesmärgiga tagada lendorava elupaikade ja neid ühendavate koridoride metsade taastamine ja säilimine pikas perspektiivis. Metsakujunduskavasid koostati 31 kinnistule, kokku ca 930 hektarile. Metsakujundustöid viidi ellu 15 kinnistul, kogupindalaga ca 130 hektaril.
Ka iga lendorava huviline sai ise kaasa lüüa, osaledes projekti raames korraldatavatel loodustalgutel, omandades uusi teadmisi lendoravale pühendatud seminaridelt ja õppereisidelt või külastades lendorava püsiekspositsiooni Iisakus Tärivere mäe õpperajal.
Lendorava pabulaid võib peamiselt leida vanade haavapuude jalamilt.
Projekti tulemid
Lendorava õpperada
Iisaku Tärivere mäe matkarajale on lendorava LIFE-projekti käigus paigaldatud üheksa infostendi, mis tutvustavad lendorava bioloogiat, tema elupaika, levikut ja kaitset. Ca 1,2 km rajal liikudes saab teada, millised metsad on lendorava koduks, miks haavapuu on lendoravale oluline ning kuidas loodusuurijad ja metsaomanikud liigi hoidmiseks koostööd teha saavad. Õppestendid avavad ka laiemalt metsade elurikkuse ja säästva metsamajanduse tähtsuse.
Külasta õpperada Iisakus või tutvu õppestendidega siinsamas.
Loe lisainfot projekti juhtpartneri kodulehelt:
Viimati uuendatud 31.03.2026
